"Interiors"

15.oktoober, kell 7.30pm, Aberystwyth Arts Centre, teater Vanishing Point

Ohjaaa. Kõigepealt. Lavakujundus. Oli maja. Väljastvaade ja üks tuba, elutuba. Sees. Laud, klaver, pildid, riiulid, kiiktool jmjm . Tavaline elutuba.

Ühesõnaga. Mees ja tema lapselaps (tüdruk) valmistusid mingiks olelemiseks. Ja siis hakkasid külalised saabuma. Ja ajasid juttu ja olid niisama toredad. Igasugud intriigid juhtusid vahepeal ja miskõik.

Tundub siuke jura lugu? Haah, arvake veel korra! Kogu loo kiiks oli selles, et publik jälgis neid niiöelda "akna" tagant. Noh, et möödud tänaval majast ja kiikad sisse. See tähendas, et me ei kuulnud sõnagi nende jutust. See oli nagu tummfilmi vaatamine. Seal oli ka üks "hääl", mis vahepeal rääkis, et jah, olen neid kaua jälginud ja neil on alati sellel ajal väike kogunemine. See "hääl" teadis kõiki neid, mis nad mõtlesid ja miskõik. Lõpuks tuli Hääl lavale, ta oli tüdruk, kes, nagu ühel hetkel välja tuli, oli niiöelda kummitus, surnud. Ja kuidas ta igatses nende elavate inimeste juurde, tuppa sooja, tunda söögilõhna ja -maitset.

Kogu tegevus toimus kuskil väga külmal maal, seal olid jääkarud ja miskõik. (nad rääkisid

sellest, tähendab Hääl rääkis, et nad rääkisid, iga külaline tuli püssiga kohale, noh, et end kaitsta ja miskõik)..

Jube huvitav oli jälgida, et kui palju saab kehakeelega edasi anda ja kui vähe teksti on vaja, et aru saada, mis toimub. See oli tõesti vapustavalt lahe! Etenduse alguses hüüdis mees , kes oli maja omanik oma lapselapst ja tema hüüdest ja suu liikumisest oli kohe aru saada, mis lapse nimi oli (Sarah). See oli huvitav.

Pärast oli jutuajamine näitlejate ja lavastajaga. Igatahes. Lavastaja ütles, et ta tahtis teha natuke nagu filmi. Et kui üldiselt on laval nii, et ikka on üks tegelane/tegelaste paar tähelepanu keskpunktis ja üldiselt väga ei vaadata teisi tegelasi, siis siin on just nii, kuna sul pole teksti, mis juhiks su tähelepanu, siis sa paratamatult jälgid erinevaid inimesi. Ja ta ütles, et talle meeldib, et inimesed seda teevad, et saalist tulevad erinevatelt aegadel naeruturtsatused, sest keegi märkas midagi või kellegi mingit tegevust, mis oli naljakas, aga mida enamus ei pruugi siiski vaadata. Ja ta ütles, et hääl on nagu filmijuht, et kui ta ütleb, et "Ann tuli WC'st ja ta aluspüksid jäid ebamugavalt", siis kogu publiku tähelepanu koondub Annile ja ta saab eriti suurelt seda välja mängida. Nagu, zoom in.

Ja kuidas näitlejad rääkisid, et kuidas alguses oli väga raske hääletult mängida. Esimesed proovid tehti nii, et nad ikka rääkisid midagi ja siis ühel hetkel enam ei rääkinud, aga et kui sa ei räägi, siis sa hakkad kehakeelega ülemängima, mida siin ei tohtinud juhtuda, sest nad pidid jätma mulje, et nad peavad tavalist vestlust, samas nad peavad asju nii tegema/ütlema, et publik siiski aru saaks, millest jutt käib.

Lavastaja ütles ka, et tema jaoks oli hästi oluline, et koguaeg läheks tegevus edasi, et kui publik juba aru saab/märkab, et Annil on aluspüksid pahasti, et siis on vaja juba järgmist tegevust sisse. Lavastaja ütles ka, et ta pistis ka igasuguseid pisikesi vihjeid sisse, näiteks, et vahepeal ilmusid kuule (mis oli projekteeritud maja seinale) inimeste mälestustest pildid. Aga et enamus inimesi ei märka siukest asja, sest kuna teksti pole, mille kaudu sa saad niikuinii nagu sündmusi jälgida, siis enamus inimesed on VÄGA keskendunud kõigele, mis seal toas toimub.

Seda ma mõtlesin ise ka, et jube raske on nii. Mulle just tihti meeldib vaadata pigem igasuguste kõrvaliste tegelaste, kes pole hetkel tähelepanu keskpunktis, reaktsioone. Aga siin oli see, et kõik tegelesid tihti oma asjadega ja kui sa jäid kauemaks kedagi jälgima, siis sa kaotasid kuskilt mujalt natukene. Kurb oli, oleks tahtnud nagu tagasi kerida, et siis kedagi teist samal hetkel jälgida. Aga jah. Minu arust oli jube äge! Aga teistele eestlastele pole siiani eriti meeldinud :(

15.oktoober, jahe

Hommikul oli vaja minna taaskord teise kämpusesse. Ma olin küll plaani võtnud, et jalutan, aga kõik lehvitasid mulle bussipeatusest ja siis ma olin lihtsalt.. ohwell, eks ma siis lähen bussiga.
Bussisõidu ajal hakkasin seda kahetsema, nii ilus hall oli õues ja kogu rohelus oli niiii äge kontrast sellele hallile ja siis lambad sõid mäekülje peal!
Aga okei siis.
Vaatamine ka feilis. sest see, mida me algselt vaatama pidime, see ei toiminud eriti hästi.. Siis õps ja Aron tegelesid sellega mingi 20 minti, et äkki ikka toimib. ei toiminud. Siis vaatasime mingit teist asja. Ühest mehest, kes pidi muidugi ka selles esimeses filmis sees olema ja kes on meie uurimistöö nimekirjas, kes kasutab valgust materjalina, et kunsti teha. Ühesõnaga jah. Aga see oli vana film ja nüüdseks on paljut muutunud. igatahes, see oli põhimõtteliselt sellest, et ta otsis kuskil Ameerikas ja Mehhikos kohta, kus oleks ideaalne valgus, lõpuks leidis vulkaani ja ostis selle ära. ja nüüdseks (seda seal filmis polnud) on ta sinna vulkaani erinevaid tunneleid ja ruume ehitanud, kust sab erineva nurga all valgust vaadata..
Ideeliselt, oli ilgelt imelik film, hullult igav..
Igatahes. vahepeal rääkisin Hannaga, kes on, nagu ma nüüd teada sain :P ERASMUSe tudeng Saksamaalt. Leipzigi (ma kirjutasin alguses Linzi XD)ülikoolis õpib. ja siis me rääkisime niisama juttu, et kallis on ja et kuidas Saksamaal on sama number hinnal, aga Eurol on madalam kurss ja siis ma ütleis, et meile tuleb ka Euro ja praegu on veel Eesti Kroon ja miskõik..

Ja siis ma läksin Morrisonsi ja sain vahepeal teada, et Gemma elab seal kuskil tee peal ja siis ma istusin kõigepealt Morrisoni sööklas, sest kõht oli juba tühi ja ma mõtleisn, et ma ei taha tühja kühuga šopata. Võtsin lasteprae.. ja ei jaksanud seda ära süüa.. Seda oli tõesti VÄGA palju.. mina ei kujuta ette, mis need lapsed veel teevad... aga lastepraega sai puuvilja pakikese kaasa, kus oli 4 õunaviilakat ja 3 viinamarja.. ILGELT HEA OLI SÜÜA PUUVILJA! nämm.

Kuna ma leidsin Morrisonsist 2l vee, mis maksis 0,17 penni ja asju oli ka palju juba (vesi on raske, see oli point), siis ma otsustasin, et ma lähen busisga tagasi. Halb valik. Ma ootasin seda bussi tund aega. Mina ei tea, mis jama neil oli.. Lõpuks se ebuss, millele ma läksin, polnud ka see, millele ma tegelt minna tahtsin, lihtsalt..külm hakkas.

Emme tuleb novembris külla, jee!

ja täna on erakordselt jahe ilm. See pole võrreldav muidugi Eestiga, kus kuulujärgi on kohati lund sadanud, oih :P
Ja täna jalutades tabasin, et palju palju lehti on maas (hüppan crunchidele lehtedele ja niisama tantsin neis..oih), aga puud on ikka rohelised. Loogika?

ja tunni aja pärast algab teater. "Interiors" Vanishing Point.

15.oktoober, öö=varahommik

Läksin vetsu. ja mismanäen
KEEGI MAGAB MEIE KORIDORIS! Haahaa, mismõttes?

14.oktoober

Hommik oli rahulik, kuni mul tuli uuesti meelde, et ma pean Library Rally välja printima. Suure paanikaga pakkisin asjad kokku (iluskena 5kilone raamat ka kotti!) ja sammusin kiirelt HughOweni poole. Muidugi on kell 9 hommikul kõik esimese korruse arvutid kinni, doup. Ronisin siis teisele, õnneks sattusin nats kiirema arvuti peale, hea seegi. Sain välja prinditud. olin täiega paanikas, sest kell oli juba 9.20 ja ma arvasin, et ma ei jõua kuidagi. Phäh. 9.44 olin Vana Ülikooli ees. 25 minutit oli veel aega. Feil.
Ootasime siis ukse taga. Ja siis saabus mu siin oleku kõrghetk. Rose (ma suutsin lõpuks mõne nime meelde jätta) hakkas ümisema "Consider yourself.."'i "Oliver!"ist. Ja siis me kõik, viiekesi vist ootasime, laulsime seda tükkaega loengusaali ukse taga :D Seminar ise sakkis. no see teatriseminar lihtsalt ei istu mulle. Ja mul on tunne, et see tuutor ei julge mulle midagi öelda ka, et maeitea, äkki ma saan valesti aru või midagi.. Ühesõnaga. kuulasime kahte presentatsiooni. Esimene oli ülihea, tüüp oli reaalselt vaeva näinud sellega. ja rääkis üliselgelt ja mõnusalt! Ja noh, tulivälja, et me lihtsalt umbes loeme oma teksti kohapeal istudes maha.. mitte midagi erilist. Aga see teine presentatsioon, no ma ei tea, ma usun, et ma teen ka veits paremini :D Ta lihtsalt umbes oli netist leidnud mingid pildid ja siis mingi "yeeeeess, I think that would be good if staging Oidipus the King. Jeaaah. you see, they have more room. If you know what I mean..".. EI olnud hea..
Pärast seminari sõitsin bussiga koju, ma tõesti ei viitsinud 5kilost raamatut (+veel teised raamatud) üles tassida. Ja läksin raamatukokku, sest ma eile feilisin filmi seminari lugemismaterjalide saamises. Ma siis võtsin raamatu ja istusin Silent reading zone'is ja tegin märkmeid ja olin äge. Ma lugesin need 70 lehekülge 2,5 tunniga läbi ja siis mul oli VEEEL tund jäänud filmi seminarini. Baaah. Aeg lihtsalt venis.. istusin ja alustasin siis "Hamleti" lugemisega. Ma ei jõudnud sissejuhatustki läbi, aga see selleks. Igatahes. Filmi seminaril olime suht välja surnud. Võibolla on see sellest, et täna on suht sombune ja hall ilm ja siis see mõjutab ja noh, nädalalõpuks ongi inimesed loiumad. Igatahes. "kontrollisime" küsimuste vastuseid. ja siis analüüsisime filmiklippe. Nomaeitea, mulle ei meeldi analüüsida. No, mida ma ikka arvan sellest, et kuidas teda editud on. Et jah, kaadrid sulanduvad üksteise sisse.. ja so what? ma ei tea. Ei olnud tuju.
Ja nüüd ma olen tujutult siin. Jah.

Leidsin, et mulle meeldivad teatri loengud ja filmi seminarid ja ei meeldi filmi loengud ja teatri seminarid. Stsenograafia on igatpidi ok. Filmi raamatuid on lihtsam lugeda ja see tänane lugemine oli jube põnev ka. Suurosa oli photographic aspects, ehk siis fookuskaugus ja mingid lainurgad ja teleskoop värgid. Läkski fotograafiaga kokku ja emps on seda kõike nats seletand ja noh see on suht loogiline ka enamasti, niiet.. sai paralleele tuua iseendale.
Votnii. Tasakaalus.

13.oktoober

SIUKE VÄSIMUS, et sure ära!
Hommikul oli külm, olin ööseks akna lahti jätnud, sest meil pandi küte sisse ja ILGELT palav oli..

Täna olid tasuta Study skilssi loengud.
Kõigepealt Writing1. Seal me umbes rääkisime, et tasub esseee küsimusi ümber sõnastada, täpselt selgeks teha, et mis sult tahetakse, vaadtaa, mis taustteadmisi sul vaja läheb jnejne.
Ja siis oli Seminari harjutamine. Meid jagati gruppidesse ja anti igale grupile erinevad artiklid. Üldiseks teemaks oli Õppemaksu suurenemine UK's. Meie grupi konkreetne teema oli, et UK investeerib vähem õppimisse kui näiteks USA või Skandinaavia maad.. Ja et rikkad inimesed saavad lubada kõrgemat haridustaset, sest nad saavad maksta kallimate ülikoolide eest.. Ja et mida tuleks teha, kas valitsus peaks andma ülikoolide rohkem raha või peaksid õppemaksud kõrgemad olema. Ilgelt arutasime. Hullult äge oli :D Meil oli üks Hispaania tüdruk ja üks mingimaeiteamis poiss, kes koguaeg vaidlesid :P Eks me lõpusk jõudsime siiski mingite punktideni. iagtahes. Siis pandi kõik grupid sassi, niiet et oleks ikka sama palju gruppe, aga igas grupis oleks vähemalt igats eelnevast grupist üks, sest meil kõigil olid veidi erinevad artiklid. Nii oligi ja see oli veel ägedam. Meie gruppi sattus eriti rahvusvaheline seltskond : Eesti, UK, Soome, Poola, Saksamaa. Ühesõnaga ja siis me arutasime põhiliselt seda, et kuidas meil on erinevad ülikoolide maksustamise süsteemid. Noh, et meil oleneb see eksamitulemustest, kas saad tasuta kohale, et Soomes on tasuta ja riik maksab neile veel peale, selleeest et nad õpivad, Saksamaal on tasuline, aga kui sa võtad laenu, siis maksimum, mis sa tagasi maksad on 10000 eurot, et isegi kui sa oled laenanud umbes 30 000, siis sa maksad ikka 10 000 tagasi. igatahes, meil oli ilgelt vahva arutada, teemadeks olid lisaks online-õpingud ja, et kas see summa, millest alates sa tagasi maksma hakkad, peaks kõrgem olema.. Ühesõnaga jah. Jube vahva oli, sattusin toredate inimestega kokku :D ja hea oli, et me olime nii rahvusvahelised, me kuidagi taipame üksteist juba poole lause pealt (sest teine pool lausest lihtsalt ei taha tulla, sõnad ei tule meelde ja miskõi,k) ja siis me mõistame üksteist paremini :)
+ mind üllatas, et soomlane nii hästi inglise keelt oskas, ma pole vist varem kuulnud :) ja sakslasel ei olnud ka naljakat aktsenti, ainult vahepeal :D
Ülitsill..

Rohkem pole midagi. Õpin homseteks seminarideks.

12.oktoober, pärast ja hilinenud

Ma tõesti ei viitsinud eile kirjutada, vabandust.

Igatahes. Mis eile üldse toimus?

Aaaa, enne loengut helistas Kristina, et kuule, kus printida saab, eks ma siis temaga koos Raamatukokku ja koos pusisime ja saimegi hakkama, jee! Igatahes.

Teel Hugh Owenisse nägin, et mulle oli paberilipakas tulnud teatega, et "Sorry, we missed you!" St, et nad olid teist korda meie ukse taga käinud ja kuna koputuse peale (mida tõesti pole kuulda ka..) ei läinud keegi avama, siis..siiis oli jama ühesõnaga. Raamatukogus käisin netis ja vastasin selle sedelikesele, et tahan seda pakki postkontorist kätte saada, pidin miljon korda next valima ja siis alles viimasel lehel, kus mu ainus vajutus võimalus on "Finish", teatab ta, et postkontor asub kuskil Swanseas, seal oli pisike kaardike ka, aga nii palju kui ma seda seal liigutada sain, ei näinud ma Aberit sellel kaardil :S Ja enam ei saanud back nuppu ka vajutada. Seadsime sammud siis postkontorisse, mis on kämpuse taga, Kristina pidi niikuinii kirja posti panema.. Kõigepealt ma näitasin seda sedelikest ühele naisele, kes ütles eriti kurjalt ja põlastavalt,e t "Meie siukese asjaga ei tegele, meil on ainult Royal Mail." , aga see tädi, kes Kristinat teenindas oli sõbralikum ja soovitas neile helistada, ütles, et Swansea on mingi üle 70 miili eemal, et see on ju jaburalt kaugel..

Igatahes, siis ma helistasin sinna kuhuiganes. Kõigepealt oli mingi automaatvastaja ja pidin mingeid numbreid sisse toksima, lõpuks ühendati mind inimesega. Aga mina ei tea, kas sellel naisel oli eriti kehv päev olnud või mida? igatahes ta pobises enda ette ja oli sellise häälega, et "No oled ikka loll küll, miks sa lihtsalt õigel ajal ei võinud kodus olla?" Igatahes, ma küsisin kas nad saavad selle tühistada, et see viiakse kuhugi Swanseasse, ta ütles, et nojaa saab küll, ma siis, et kas te saate selle kuhugi mujale toimetada, mõtlesin, et kas postkontorisse või kasvõi Kristina majja. Siis see tädi mingi "Eieie, ainult samale tänavale saab" Ma olin mingi wtf? Mul pole tänavat ju :S Ja siis ma ütlesin, et tooge siis umbes Trefloyne flat 80B'sse ja siis ta oli okei ja pani lihtsalt kõne ära. Mingi WTF?

Rohkem ma ei jõudnud tegeleda sellega, sest mu loeng algas umbes 1 minuti pärast. Kiirustasin siis sinna. Filmi loeng. Rääkisime lihtsalt, mis on põhilised punktid, mida jälgida filmi juures. Et noh fookus ja kas suurplaan või üld ja et kaamera nurk ja kõrgus ja valgustus ja miskõik.. Aga kõike räägiti HÄSTI üldiselt. Ja see mees räägib hästi küll, aga ta lihtsalt loeb oma powerpointist maha

Pärast tsillisin natuke Stina ja selle, noh, poisiga, kelle nime ma endiselt ei tea :P, igatahes, nad ütlesid, et neil on ilgelt kehv, sest nad teevad Fine Arti ka lisaks filmile. Ja nad peavad 10 minutiga alt kunstikoolist üles kämpusesse jõudma, et täna tulid taksoga ja ikka jäid hiljaks..

Igatahes, Stinaga läksime poodi. Rääkisime igast juttu. Ilgelt vahva on :)

Siis tahtsin taas targalt PAT testile minna, aga mina ei tea, nad vist vihkavad mind või midagi, igatahes.. Tegin ukse lahti ja siis nad lihtsalt mingi "Sorry, we don't take anymore people" ...

Igatahes, jooksin koju, panin asjad ära, sõin, sõin kkooooki! ja jooksin teatriloengusse. Ta on endiselt mu lemmiklektor! Ilmselgelt istub teater paremini kui film.. Rääkisime vana-kreeka teatrist, erinevates "ruumidest" teatris (dramatic space, theatrical space ja stage space) ja space'i ja place'i erinevustest ja kogu asi toimus "Kuningas Oidipuse" näidete põhjal (sest see jäi lugeda..) Põnev oli ja teda on ilgelt hea kuulata ja miskõik :D

Rääkisin veel empsiga pikalt SKype'is, sest Swanseasse sõitmine läheks edais-tagais maksma 660 naela ja noh, pole vist seda väärt.. Jah ja siis rääkisime niisama. Japh.

Myron avastas alles õhtul, et ma pakkusin neile kooki, siis ta oli mingi OHHHOO ja siis ma olin mingi "Try it, it's pretty good, I think". Jason mu kõrval oli mingi "Pretty good? I think it was brilliant!" Naersin. Votniisiis.

12.oktoober, enne

Anni just koputas mu uksele.. "Kuuuule, sul oli eile vist sünnipäev..." - "Mhm.."- *annab kommikotikese ja kallistab* "PALJU ÕNNNE! Me eile panime lilled ka ukse külge, said kätte?"- "Aaa jaaaa, mhm!" - "Kaart oli vist Sarahlt" - "Oli küll jah, ilgelt nunnud olete!"

ja siis vatrasime niisama. Ühesõnaga jutu point, et eilsed lilled olid Annilt ja Weronikalt :D:D:D