Edith töötab nüüd kodust 2 tunni kaugusel 4 tärni hotellis.
4 tärni hotellis, kus on maailma kõige kehvem lasanje. ÖÄKK.
Isegi Tesco 75penni maksev, mikrokas soojendatav lasanje, on parem.
aga nagu.. tahtsid mind ettekandjaks, ja mul on hea meel, et ma keeldusin, sest ma ausõna ei suudaks tööl ülikonda kanda. NO THANKYOU.
Üks noorkokk sai peakokalt eile pahandada "Sa oled Edithi unarusse jätnud!" "Mida, mida? ma pole midagi teinud?!" "Sa unustasid talt küsida, et kas ta tahab juua midagi!" XD
Ühesõnaga, ma veel ei oska midagi kommenteerida, aga et.. eee tutvused loevadki. Isegi pagana kitchen porteri töö saamiseks..
Ja et esialgu ainult kaks korda nädalas, sest see on FAKING KAUGEL. (Aga st et vähemalt 14 tundi tööd nädalas on garanteeritud. Ma saan rikkaks nii veel)
Ja mul tegelikult oli mitmeid asju öelda, aga kes seda enam mäletab..
Ah, mind lasti varem ära, et ma ikka bussi peale jõuaks. Ja siis buss jäi 10 minutit hiljaks. ÖÖSEL. KELL 11. JÄI BUSS 10 MINUTIT HILJAKS. KUI TA TULEB LÕPP-PEATUSEST?!?! MÖÖDA TÄNAVAT, MIS ON AINULT ÜHISTRANSPORDILE JA RATTURITELE MÕELDUD?! MIDA PAGANAT?!
(Ehk selle linna bussiliiklus on üle mõistuse minu jaoks.)
February 28, 2014
February 26, 2014
Esiteks.. Mu aken on lahti, ja mu toas on endiselt 23 kraadi sooja. (Ja ainult 45% niiskust, VAAAAUUU)
Teiseks.... Mu aken on lahti, ja ma just kuulsin esimest korda jäätiseauto muusikat õuest. VÄGA ÕUDNE. Mul on hea meel, et ma väiksena seda nalja pole kuulnud, mul oleksid õudus unenäod.
---
Semuga jõime matcha lattet ükspäev. NII KAUNIS ON. (Matcha on puhas roheline tee, pulbri näol? Umbes.). Ja istusime jõe ääres, ja jõime. Ja päike paistis silma, niiet ma ei näinud mitte midagi. Ja joped ja peaaegu pusadki olid liigsed.
Ja siis Semu jagas minuga oma tehtud kooki, ja see oli niiiii kaunis, et mulle hakkas peaaegu võikreem maitsema.
Teiseks.... Mu aken on lahti, ja ma just kuulsin esimest korda jäätiseauto muusikat õuest. VÄGA ÕUDNE. Mul on hea meel, et ma väiksena seda nalja pole kuulnud, mul oleksid õudus unenäod.
---
Semuga jõime matcha lattet ükspäev. NII KAUNIS ON. (Matcha on puhas roheline tee, pulbri näol? Umbes.). Ja istusime jõe ääres, ja jõime. Ja päike paistis silma, niiet ma ei näinud mitte midagi. Ja joped ja peaaegu pusadki olid liigsed.
Ja siis Semu jagas minuga oma tehtud kooki, ja see oli niiiii kaunis, et mulle hakkas peaaegu võikreem maitsema.
February 23, 2014
kjdsglfdkglkdsölgk.
Tahtsin öelda ühesõnaga, et vahel on Badockis teine supervisor, üks mees. Ja ta on jobu.
No jumal ta ajas mind nii närvi täna. Ja ma ei lähe väga kergelt närvi.
Ta üritas hoida kõiki agentuuri inimesi tudengitest ja toidust võimalikult kaugel. Mis tähendas, et mina ja üks poiss pidime "Voila ja nii" õppima ära ja tegelema pottide ja muude suurte ja raskesti puhastatavate asjade pesu.
Kuigi tal oli üks kohalik, kes ütles talle 8 korda, et ma teen ise, ma tean, mis ma teen. AGA EI. Ära kuula mõistlikku juttu.
Siis see supervisor iga 10 minuti tagant mõtles ümber, et mis sa tegema pead. Saatis mind ühest kohast teise, kogu aeg. Või pani mingi uue agentuuri tüübi näiteks nõusid pesema, see tüüp ei jaganud üldse matsu, et kuidas värk toimib ja mis ta tegelikult tegema peab. HÄSTI.
Lõpuks ma otsustasin, et ma ei viitsi teda väga palju kuulata, ja teen, mis ma tean, et tuleb teha, ja kontakteerun teise kohaliku tüübiga. Ja siis tuli taaskord siuke Aberystwythi ja Dave'i olukord, et ta nagu jälgib, mis ma teen, ja on näha, et ta ilgelt tahaks midagi halvasti öelda või, et ma teen midagi valesti või lihtsalt..näägutada, aga no raisk, Edith teab, mis ta teeb, ja polegi midagi öelda. (aga sa näed seda ta näos, seda vajadust midagi öelda, paisumas ja pulbitsemas..)
Ugh. Ma arvan, et tal tegelikult on mingi asi mu pihta, et ma talle ei meeldi. Kui ta selle uue tüübi pani nõude pessu ja masinat kasutama, keda keegi käis pidevalt juhendamas ja värki, et siis mina, kes ma olen pagana nädal aega järjest juba Badockis olnud (ja teaks suht, mis ma teen..), ma pühkisin 40 minutit köögi põrandat (tegelikult oli hästi vaikne ka, ja tudengid magasid, vist, et siis ma meelega pühkisin kaua, et oleks midagi teha...) Või peaaegu vahetuse lõpus küsisin, kas on veel midagi, mis ma teha saaks (sest ma olen äge, ja teadsin ise, mis ma teen, ja tegin rutem kui teised..), siis ta ütles mulle "EI" , et siis 5 sekundit (päriselt) hiljem öelda sellele uuele agentuuri poisile, et "puhast need toidukärud veel ära". Nagu. MISASISAOLED.
Mu pahameel üldse ei tule siin nii hästi esile, aga ma trükin seda väga intensiivselt klahve vajutades!
BLERGH.
----
Korraga on kõik puud pungil. Ja lumikellukeste kõrval õitsevad krookused ja nartsissid ja muud elukad! Ja kui Päike paistab, siis on nii soe, et noh, varsti võib juba lühikeste käiste väel väljas olla. (Ja nii kui Päike on peidus on nii külm, et täitsa surm kohe)
---
Kunagi ammu, kui ma Mäkist koju jalutasin, oli maailma kauneim apokalüptiline äikesetorm kauguses. Nägid, kuidas eemal lihtsalt pillub elektrinooli, ja taevas läks seal ühes punktis valgeks iga natukese aja tagant.
Aga oli täielik vaikus.
Tahtsin öelda ühesõnaga, et vahel on Badockis teine supervisor, üks mees. Ja ta on jobu.
No jumal ta ajas mind nii närvi täna. Ja ma ei lähe väga kergelt närvi.
Ta üritas hoida kõiki agentuuri inimesi tudengitest ja toidust võimalikult kaugel. Mis tähendas, et mina ja üks poiss pidime "Voila ja nii" õppima ära ja tegelema pottide ja muude suurte ja raskesti puhastatavate asjade pesu.
Kuigi tal oli üks kohalik, kes ütles talle 8 korda, et ma teen ise, ma tean, mis ma teen. AGA EI. Ära kuula mõistlikku juttu.
Siis see supervisor iga 10 minuti tagant mõtles ümber, et mis sa tegema pead. Saatis mind ühest kohast teise, kogu aeg. Või pani mingi uue agentuuri tüübi näiteks nõusid pesema, see tüüp ei jaganud üldse matsu, et kuidas värk toimib ja mis ta tegelikult tegema peab. HÄSTI.
Lõpuks ma otsustasin, et ma ei viitsi teda väga palju kuulata, ja teen, mis ma tean, et tuleb teha, ja kontakteerun teise kohaliku tüübiga. Ja siis tuli taaskord siuke Aberystwythi ja Dave'i olukord, et ta nagu jälgib, mis ma teen, ja on näha, et ta ilgelt tahaks midagi halvasti öelda või, et ma teen midagi valesti või lihtsalt..näägutada, aga no raisk, Edith teab, mis ta teeb, ja polegi midagi öelda. (aga sa näed seda ta näos, seda vajadust midagi öelda, paisumas ja pulbitsemas..)
Ugh. Ma arvan, et tal tegelikult on mingi asi mu pihta, et ma talle ei meeldi. Kui ta selle uue tüübi pani nõude pessu ja masinat kasutama, keda keegi käis pidevalt juhendamas ja värki, et siis mina, kes ma olen pagana nädal aega järjest juba Badockis olnud (ja teaks suht, mis ma teen..), ma pühkisin 40 minutit köögi põrandat (tegelikult oli hästi vaikne ka, ja tudengid magasid, vist, et siis ma meelega pühkisin kaua, et oleks midagi teha...) Või peaaegu vahetuse lõpus küsisin, kas on veel midagi, mis ma teha saaks (sest ma olen äge, ja teadsin ise, mis ma teen, ja tegin rutem kui teised..), siis ta ütles mulle "EI" , et siis 5 sekundit (päriselt) hiljem öelda sellele uuele agentuuri poisile, et "puhast need toidukärud veel ära". Nagu. MISASISAOLED.
Mu pahameel üldse ei tule siin nii hästi esile, aga ma trükin seda väga intensiivselt klahve vajutades!
BLERGH.
----
Korraga on kõik puud pungil. Ja lumikellukeste kõrval õitsevad krookused ja nartsissid ja muud elukad! Ja kui Päike paistab, siis on nii soe, et noh, varsti võib juba lühikeste käiste väel väljas olla. (Ja nii kui Päike on peidus on nii külm, et täitsa surm kohe)
---
Kunagi ammu, kui ma Mäkist koju jalutasin, oli maailma kauneim apokalüptiline äikesetorm kauguses. Nägid, kuidas eemal lihtsalt pillub elektrinooli, ja taevas läks seal ühes punktis valgeks iga natukese aja tagant.
Aga oli täielik vaikus.
February 21, 2014
Tahtsin öelda, et ma olen nüüd vist täisa pandudki Badock Halli koguaeg.
Ilge jura, ma ütlen. Tähendab, see on parem kui Hiatt Baker, aga üleüldiselt ainult söögivahetusi teha on jura, sest need on ainult 3 tundi pikad. Ja sinna jõudmiseks pean sõitma 50+ minutit bussiga. Blöh.
Lisaks, näiteks eile, oli see täpselt nii põnev, et neil polnud vaja kedagi lisaks juurvilju tõstma, mis tähendas, et esimesed umbes 50 minutit ma lihtsalt seisin ja naeratasin tudengitele leti tagant. Great success.
Ja siis täna hommikul saatis agentuur sõnumi, et kas ma saan järgmine nädal ka Badockis neli vahetust teha. Pool uimas peaga vaatasin üle, ja saatsin vastu, et Jah, saan. Nüüd hiljem vaatasin üle, et üks neist on vahetus, mis algab kell 8 hommikul. Tule taevas appi, kuhu ma end mätsinud olen. (Õnneks on see 4 tundi, et ei ole nii mõttetu reisimine võinoh on, aga mitte NII mõttetu.)
(Ja sellest ma ei räägi, et see koht, kuhu üks koolituse juhendaist mu CV andis ja kuhu ma nüüd täna interjuule lähen, et sinna ma sõidan peaaegu 2 tundi bussiga...)
--
Lisaks, sa vahi, mis kõik feisbuuki trendingutest teada saab, väidetavalt oli meil eile maavärin. votvot.
Ilge jura, ma ütlen. Tähendab, see on parem kui Hiatt Baker, aga üleüldiselt ainult söögivahetusi teha on jura, sest need on ainult 3 tundi pikad. Ja sinna jõudmiseks pean sõitma 50+ minutit bussiga. Blöh.
Lisaks, näiteks eile, oli see täpselt nii põnev, et neil polnud vaja kedagi lisaks juurvilju tõstma, mis tähendas, et esimesed umbes 50 minutit ma lihtsalt seisin ja naeratasin tudengitele leti tagant. Great success.
Ja siis täna hommikul saatis agentuur sõnumi, et kas ma saan järgmine nädal ka Badockis neli vahetust teha. Pool uimas peaga vaatasin üle, ja saatsin vastu, et Jah, saan. Nüüd hiljem vaatasin üle, et üks neist on vahetus, mis algab kell 8 hommikul. Tule taevas appi, kuhu ma end mätsinud olen. (Õnneks on see 4 tundi, et ei ole nii mõttetu reisimine võinoh on, aga mitte NII mõttetu.)
(Ja sellest ma ei räägi, et see koht, kuhu üks koolituse juhendaist mu CV andis ja kuhu ma nüüd täna interjuule lähen, et sinna ma sõidan peaaegu 2 tundi bussiga...)
--
Lisaks, sa vahi, mis kõik feisbuuki trendingutest teada saab, väidetavalt oli meil eile maavärin. votvot.
February 19, 2014
Täna sai aga kõik vajalik tehtud.
JobCentre'is sai käidud. Läksin letti ja nõudsin, et tahan lõpetada värgi. Nemad andsid mulle telefoni numbri, et helista sinna. Kogu see mõte, et ma kohapeale läksin, oli selles just, et ma ei peaks helistama. Tobe. Aga ma sain nende telefone kasutada, niiet säästsin kõvasti mobiili krediiti, ilmselt.
(Muidugi ma ei saanud umbes 60% tekstist aru, mis see tädi mulle telefonis rääkis, ja pärast läks mitu minutit enne kui mu süda normaalses tempos jälle lööma hakkas. Aga on jubedamaid kõnekogemusi olnud, mis on hea? Telefonikõned ei meeldi mulle.)
Aga igatahes sai see tehtud, ja ühe pluss punktina ei pea ma homme enne kukke ja koitu JobCentre'isse minema jälle.
Jõudsin lausa postkontorisse ja puha ja LÕPUKS sattus mulle inimlik kassapidaja. Rääkisime veel tükkaega juttu. (Alati on mul mingid masina moodi kassapidajad.)
Ja siis ma kogemata ostsin Rowling'u pseodonüümi all kirjutatud krimka. Kogemata. Poole hinnaga oli, ja noh, ma ei saanud ju mitte. Mu suhe raamatutega on eriti dramaatiliseks muutunud. Tahaks lugeda KÕIKI korraga. (Hetkel, näiteks, on käsil 6 raamatut, vist.. umbes). Ma oleks peaaegu Gaiman'i ka ostnud, aga siis tuli mõistus koju, jumal tänatud, eksole.
Ja siis uisutamist vaatama! Kahjuks magasin enamus maha oma linna tripiga. Njamh. Kahju muidugi, ja homne vabakava jääb üldse nägemata, sest ma olen tööl. Deem. Mulle ilgelt oleks meeldinud kui homne oleks vabaks jäänud, aga nooo okei. (Või kui nad oleksid siis vähemalt reedelt neljapäevale tõstnud vahetuse, ja mitte tänaselt neljapäevale, siis ma oleks saanud reedel Pärti kuulama minna, aga nooo, mis teha.)
Tahaks uisutada. :(
JobCentre'is sai käidud. Läksin letti ja nõudsin, et tahan lõpetada värgi. Nemad andsid mulle telefoni numbri, et helista sinna. Kogu see mõte, et ma kohapeale läksin, oli selles just, et ma ei peaks helistama. Tobe. Aga ma sain nende telefone kasutada, niiet säästsin kõvasti mobiili krediiti, ilmselt.
(Muidugi ma ei saanud umbes 60% tekstist aru, mis see tädi mulle telefonis rääkis, ja pärast läks mitu minutit enne kui mu süda normaalses tempos jälle lööma hakkas. Aga on jubedamaid kõnekogemusi olnud, mis on hea? Telefonikõned ei meeldi mulle.)
Aga igatahes sai see tehtud, ja ühe pluss punktina ei pea ma homme enne kukke ja koitu JobCentre'isse minema jälle.
Jõudsin lausa postkontorisse ja puha ja LÕPUKS sattus mulle inimlik kassapidaja. Rääkisime veel tükkaega juttu. (Alati on mul mingid masina moodi kassapidajad.)
Ja siis ma kogemata ostsin Rowling'u pseodonüümi all kirjutatud krimka. Kogemata. Poole hinnaga oli, ja noh, ma ei saanud ju mitte. Mu suhe raamatutega on eriti dramaatiliseks muutunud. Tahaks lugeda KÕIKI korraga. (Hetkel, näiteks, on käsil 6 raamatut, vist.. umbes). Ma oleks peaaegu Gaiman'i ka ostnud, aga siis tuli mõistus koju, jumal tänatud, eksole.
Ja siis uisutamist vaatama! Kahjuks magasin enamus maha oma linna tripiga. Njamh. Kahju muidugi, ja homne vabakava jääb üldse nägemata, sest ma olen tööl. Deem. Mulle ilgelt oleks meeldinud kui homne oleks vabaks jäänud, aga nooo okei. (Või kui nad oleksid siis vähemalt reedelt neljapäevale tõstnud vahetuse, ja mitte tänaselt neljapäevale, siis ma oleks saanud reedel Pärti kuulama minna, aga nooo, mis teha.)
Tahaks uisutada. :(
February 18, 2014
Täna oli täpselt selline päev, et mitte miski ei läinud nii nagu plaanisin.
Tahtsin minna JobCentre'isse, et raha lõpetada, JobCentre oli kinni juba. (Ma olin nii kindel, et ta on vähemalt 6ni lahti, aga noo, võta näpust.)
Tahtsin minna oma lemmikusse pisikesse Starbucksi. Aga see oli täiesti kinni pandud. Nagu, seda lihtsalt polnud seal enam. ?!?!?! Nagu, kui ma pühapäeval sealt mööda sõitsin, oli see veel lahti.?!?!?! Jube ebaaus.
Aga koolituse üks juhendajaist oligi mu CV andnud Kohta (misiganes.. Aztec West?) ja nad kirjutasid mulle, et tule intervjuule. Põnev. Ma isegi ei tea, mis asjaks ma kandideerin, aga ahoi, elagu tutvused?!
Ja mulle pole endiselt kohale jõudnud, et seelik + pusa+jope+SELJAKOTT on halb lahendus, ja lõppeb sellega, et ma üritan paaniliselt pidevalt seelikut alla tõmmata, sest ta lihtsalt kerkib kuhu tahab. Hurraaa.
Korraks oli Starbucksis (suures ja junni teenindusega) inspiratsioon peal. Äkki tuleb tagasi.
Ah, ja suht kevad oli taas. Jopega oli juba liiga palav, isegi siis kui päike oli loojunud. KEVADKEVADKEVAD.
Tahtsin minna JobCentre'isse, et raha lõpetada, JobCentre oli kinni juba. (Ma olin nii kindel, et ta on vähemalt 6ni lahti, aga noo, võta näpust.)
Tahtsin minna oma lemmikusse pisikesse Starbucksi. Aga see oli täiesti kinni pandud. Nagu, seda lihtsalt polnud seal enam. ?!?!?! Nagu, kui ma pühapäeval sealt mööda sõitsin, oli see veel lahti.?!?!?! Jube ebaaus.
Aga koolituse üks juhendajaist oligi mu CV andnud Kohta (misiganes.. Aztec West?) ja nad kirjutasid mulle, et tule intervjuule. Põnev. Ma isegi ei tea, mis asjaks ma kandideerin, aga ahoi, elagu tutvused?!
Ja mulle pole endiselt kohale jõudnud, et seelik + pusa+jope+SELJAKOTT on halb lahendus, ja lõppeb sellega, et ma üritan paaniliselt pidevalt seelikut alla tõmmata, sest ta lihtsalt kerkib kuhu tahab. Hurraaa.
Korraks oli Starbucksis (suures ja junni teenindusega) inspiratsioon peal. Äkki tuleb tagasi.
Ah, ja suht kevad oli taas. Jopega oli juba liiga palav, isegi siis kui päike oli loojunud. KEVADKEVADKEVAD.
Subscribe to:
Posts (Atom)