28.märts

Üldiselt, et

kgfjhsäfdlh'fgöh'gjäöhgjgnaa..

fjgfdjgkfdorkenwmapvnt.

GHjkgfsbasxoclfühüöhtkvandmclfhlktpljöljgahfgsb.

Ma kunagi dešifreerin.

27.märts ehk nädalavahetuse raport

Reedel oli Kristina sünnipäev! JEEEEEEEEE!

Reede oli üldse äge päev.

Mu teatriseminar oli õues, Päikese käes, muru peal. Jalas Edithil lühikesed püksid (sukkadega), seljas kampsik. Mõnnamõnnamõnna. Rääkisime postdramatic teatrist.. Nagu.. läks nagu midagi selgemaks, aga samas on see nüüd jälle sassis omadega.. Üritab imetrikke teha see teater meil tänapäeval...Rahune maha või midagi...

Nartsissed.

Siis oli natuke pausi ja oli küpsetamise aeg, sest ega Kristina kingita sa ju jääda! St et küpsetasin talle (tegelt valetan täiega, sest küpsetama ei pea asja juures ju midagi..) kookoseruute šokolaadiga, st Bounty šokolaadi, põhimõtteliselt. Omnomnomnom. Jube mäkerdamine oli endiselt, ma lihtsalt ei oska :D

Siis äkki oli kell hästi palju ja ma jooooksin lihtsalt proovi.. ja muidugi me alustasime umbes 15 minutit hiljem, sest ma olin taas umbes esimene, kes kohale jõudis.. (ja ma alustasin jooksmist liiga hilja, pähh..) Tegime übercool soendust. Tegime piruette. Ma olin ainus, kes kaks ringi ära tegi. olen äge. Kõik ahhetasid..Ma ei maininud, et ma olen 7 aastat iluuisutamisega tegelenud... Igatahes :D Tegime Freak Flagi lõpuni, saame seal vahvalt neid samu piruetikesi teha, jeejee. Oli palju kommenteerimist mu pikkuse pihta..Aitäh, ma tean küll, et ma lühike olen, phäh. "Esimene rida on madalas poosis, keskmine kuskil keskel ja 3.rida olgem suured...Edith (1.reas) sa võid normaalselt olla." nbfdjbnfhfglh.

Siis alustasime Avenue Q'ga. Ja mul ausõna ei jäänud peaaegu midagi meelde..Kuidagi..väga vale oli kõik. Ja siis oli kell juba mingi 9 ja ma olin mõelnud, et ma lähen kolmveerand proovist ära, et normaalsel ajal Kristina sünnipäevale jõuda, aga NOOO, ilmselgelt tunnen kella. Jooksin. Jooksin. Rabelesin. Kiirustasin.(ja muidugi oli enne vaja korterikaaslastele Bounty'sid pakkuda..) Jõudsin..lõpuks :D

Luges teatrit ja ei saanud aru.

Olime Itaalia restoranis - Little Italy. Tellisin..Mmm. Mul pole õrna aimugi, mis see oli. See oli taimetoitlaste oma, kogemata. Põhimõtteliselt oli see pasta mingis kastmes, seente ja juurviljadega ja juust oli ka peal. Ja see oli kohutavalt hea. (ja Kristina mõtles, et ta proovib ja selle asemel, et pastat proovida, võttis ta ühe porganditüki, hea mees :D) Aga muidugi oli see ilgelt suur. Ja muidu oli ilgelt vahva. Kolm eestlast suutsid inglise keelt rääkida normaalselt, sest Anne the norrakas oli ka seltskonnas :D Arenesime :D Õppisime norra keelseid numbreid. :D Naersime. Olime veidrates olukordades, a la Kes nüüd vett küsib? Naersime veel. Tellisime magustoitu ka (, et noh kui juba siis juba, eksole :D Tihti sa ikka restoranis käid?). Maasika juustukook jäätisega. omnomnomnom. Tähendab, ma natuke pettusin selles ja leidsin, et ma oskan vähemalt sama head juustukooki teha :P (tuli praegu ego välja..)

Igatahes. Siis me olime omadega tünnid ja suutsime vaevu liikuda. Ega see söömine mingi nalja asi pole tudengi jaoks, vahel harva juhtub, ja siis tuleb ju liialdada.. Igatahes. istusime natuke Varsity'is, kus olid põhimõtteliselt AINULT mehed. Möh? Ja siis liikusime edasi Why Noti? ehk kluppppi. Ja see oli veider. Meil Kristinaga esimene kord, Annel ja Sandral esimene kord kainena. Uus algus kõigile. Aaa ja noh..veider oli. Liiga palju rahvast minu maitse jaoks (mida ma küll loodan tasuta klubilt?) . Liiga veider muusika. Liiga palju nügimist. Liiga vähe õhku. Jube vets. Ausõna. (ja veidrad vetsu jutud purupurjus inglasega, kes kirub inimesi, kes ei anna mobiile tagasi..möh? Hästi, Edith, hästi.) Aaaga, ideeliselt oli vahva vahelduseks veidi tantsumoodi asja teha (sellest ma ei räägi, et ma umbes iga päev proovides käin ja...*trummipõrin* tantsin..)..Igatahes, me väga kaua seal ei olnud, sest massid ja nügimised viskasid üle. Ja nii me siis kella 1 paiku seadsime sammud mäkke. Laulsime. VEIDRAID laule ( ala Somewhere over the rainbow).. jah. Üks meeldejääv õhtu (pidi olema, sest praegu on pühapäeva öö ja ma endiselt mäletan päris detailselt kõike :P Haugimälu nagu mul muidu on, eksole.)

--

Laupäevane proov jäi ära. Jee? St ta toimus, aga ainult inimestele, kellel on soolod ja duetid ja miskid sellised asjad. Mida mul muidugi pole. Ma siis istusin Arts Centre'i ees ja lugesin. Ja vaatasin ilusatilusat taevast ja vahepeal jõin kohvi ja siis otsisin Wally't (see edenes jube hästi, kuigi Woofi ja võtme leidmine on alati üks igavene nuhtlus..) jaaaa.. siis. Ma kuulasin Nintendo mängude muusikat pool ööd. ja teine pool ööd kuulasin a'capella gruppe. ja olin niisama imelik.

Aaa.

Ma ei tea. Juuksed, vist.

Ja enne ööd tegime bändi Weronika ja Anniga. Mängisime "He's a pirate'it". Anni flöödil, mina ukuleelel ja Weronika Maci klaveril. Oh, meid osavaid :D Siis tegime natuke imelikku muusikat. :D Siis katsetas Edith flöödi mängimist ja sai peavalu. Kopsumaht on null ja näpud on liiga väikesed.

--

Pühapäeva hommikul kell 6.48 jookseb Edith õue, oma kohvikruusi ja fotokaga. Jookseb Arts Centre'i ette. Naerab oma kohvitassi üle. Loodab päikesetõusu näha (7.02 pidi tõusma).. umbes 7.40 jõuab talle kohale, et kui Päiek loojub merre, siis ta vist üldiselt tõuseb teiseltpoolt. Failure. Udu oli ka, niiet isegi kui Päike oleks mu auks merest tõusnud, poleks ma seda ikkagi näinud.. Aga mul oli nii naljakas. oma kohvitassiga olla seal. Mõtlesin, et kui Arts Centre lahti tehakse, siis ma palun neilt kohvi oma tassi. :D

Pühapäeval oli Guys and Dollsi läbimäng orkestriga. TÄHENDAB. Orkester = 2 trompetit, 1 tromboon (kes jäi 1,5 tundi hiljaks), trummid ja klaver. Umm.. Jah. Ja see oli kohutav. KOHUTAV. Tähendab.. mina ei tea, kas need trompetid pididki nii valesti kõlama või mida.. ilgelt kole oli igatahes. Aga trumm oli äge, mhm. Ja 1.vaatuse läbimäng kestis mingi kergelt tund ja 45 minutit. Success. Ja me minu arust isegi ei jäänud kuskil toppama väga.. (isegi Nathanil oli lõpuks tekst peas, jee!).. ja ma õpetasin Mel'ile Pushel and the Becki (ja mul pole endiselt õrnaaimugi mismoodi seda tegelikult kirjutatakse XD). Ja siis teised vahepeal vaatasid ja siis süüdistasid, et ma teen valesti. Ja lõpuks kui me kõik koos tegime, siis tuli välja, et ma tegin ainsana õigesti, nätaki. Ausõna, ma vahel saan asjadest aru ka, mhm. Igatahes jah, Mel oli edukas. Edithil hea meel.

6.52 am

Take back your minki tants on mingi EKSTRAaeglane. Ma siis nüüd ei tea või midagi..Jube veider on. Ja jubejube on ka.. Sest me alati suudame Pushel and the Beckiga alustada ja seda parandada ja siis on aeg läinud ja Take back your mink on endiselt jube. Pähh.

Sain sukapaelad. Mis on mingi maeitea, suurus ekstraväikesele mõeldud vist. Aga eks hingamine ongi nõrkadele niiet, laval saab siis lämbuda :D

Sain autoga mäkke. jee. Onu kes mängib Brannigani tõi. Jee. Küsis kuidas teater meeldis (sest ta nägi mind üks päev teatris..). Arutasime natuke. Mm. Ta oli mingi, Ossaossa, et sa stsenograafiat õpid (ta on ka mingine õppejõud..). Jah. Hiljem ma muidugi mõtlesin, et ma oleks võinud palju rohkem etendusest rääkida, eksole. Sest me mõtlesime sellest natuke erinevalt, aga Edith ju rääkida ikka ei raatsi.

Värvi nimi: hommikuroheline

Igatahes. Kella 4st sain oma filmigrupiga kokku. St. Tinega kõigepealt. istusime, nautisime päikest. Tine näppis oma iPadi. Lõpuks tuli Agneszka skriptiga. Päris normaalne tuli välja :D

Siis tegime storyboardi... hiilgavad kunstnikud XD Naljakuse tipp igatahes. Mu tuba saab põhiliseks setiks. Jepika jee. Ja mul pole endiselt väga täpselt aimu, mida ma cinematograafina tegema pean. Jee. Meie juhend ütleb küll, et ma umbes hoian kaamerat ja värki..aga mida me režissöör siis teeb? lavastab? noo, ei ole ju päris.. Igatahes jah..olime päris asjalikud. ma olin neutraalne, taaskord. Mõistsin mõlemat poolt. Hilinemisega, alati. Aga nad üksteist ei mõistnud, niiet..vähemalt mõistsin hilinemisega :D Aga lõpuks saime asjad lahendatud ja oli äge olla :D Jaaa tegelikult ma siiski üldse ei viitsi filmida, näkää.

Aa ja Tine oli mingi.. Ma oskan Final Cut Pros palju paremini editida.. Niiet, sähket Avid.. Mõttetu vend oled.

23.märts

Nüüd on ees kiired ajad. Ja ma olen ilmselt pidevalt jõle jube väsinud, et kui ma ei postitata, siis on see sellepärast, et vajun lihtsalt enne ära.

Esmaspäeval oli kella 2st-4ni CurtainCalli tüdrikute proov. Tegime "omigod, you guys'i".. Nii palju kui meid kohal oli ja kui palju me tegime, on kõik väga hea.. Esimesed jube pikk aeg läks ootamisele.. Jälle paljud ei teatanud, et nad ei tule ja miskõik ja Cath oli juba väga närvis..

Jube armas oli kõik.. kuigi noh..laul mulle iseenesest ei meeldi..võinoh.. ta on väga kummitama jääv, aga lihtsalt.. no ei ole minulik, aitäh.

Pärast seda TV seminar, mis oli taas suht mõttetu.. Me nagu..ei tee seal vist kunagi midagi asjalikku. Räägima ainult täpselt samu asju üle, mis juba loengus räägitud. Ühesõnaga.. Vaatasime erinevate riikide Big Brotherit ja siis pidime mainima, et mis on neis erinevat ja millele põhiliselt tähelepanu pööratakse..

Siis kopeerimise seiklused Kristinaga. Mis häda on Lounge'idel, et nende printerid ei tööta kunagi normaalselt?

Ja siis õhtul käisin kinos "Desire'it" vaatamas. Hästi ilusalt tehtud, aga jube veider film. Nojah.

Teisipäevases meedia loengus kuulasime ülejäänud tüüpide ettekandeid. nothing interesting.

Pärast seda Kristinale viisin pusad, mida tal on vaja oma production projecti jaoks. Istusime P-W ees ja nautlesime, sest Päike paistab ja soe on ja mõte jopest on juba kauge minevik.

Siis käisin natukene linnas. ostsin pärlid, jee! ja noh, niisama vaatasin ringi. Istusin mereääres pingil. Aat helistas ja oli armas. Ja udu oli. Mäge ei näinud, merd ka ei näinud. Mitte midagi ei näinud ja jube veider oli.

Siis tagasi üles, et pakkida kohver kostjumidega ja seada sammud CurtainCalli proovi. Grupi proov.. Tegime Freak Flagi peaaegu lõpuni. Ilgelt vahva on, et Cath teeb ägedaid soojendusi..peaaegu nagu Kertu juba Kaunites.. siuke..ikka nii, et on ka midagi :D Mulle meeldib nii!

Aga mina ei tea mis värk on, et kui ma pean laulma, st kui on tulemas mingid asjandused nagu etendused ja showcase'id, siis mu vasak kõrv läheb lukku..niiet ma ei saa kohe mitte midagi aru.. Ei kuule ennast ega teisi, brr.

Ja siis pärast proovi läksime Abbie ja Tomiga lavastaja Viv'i juurde kostjume näitama. Nii äge maja, päriselt! Nagu päris Briti kodu! :) Igatahes jah. Palju prooviti riideid ja kõik oli väga äge omadega :D Seal oli koti täis ülivahvaid kübaraid (,mis oleksid umbes kõik Müllersonidesse perfektselt sobinud, see selleks.), mida me seal kordamööda proovisime.. ja siis sain lilled Havanna jaoks, peab välja mõtlema, kuidas need pähe toppida - liimipüstol on kindlasti semu :D jaaa siis sain tüllseeliku pruutneitsi kleidi alla. Alguses anti mulle ERITI kohev tüllseelik, niiet kui ma kleidis tuppa tagasi tulin, siis nad olid mingi, Awwww, sa oled nagu kuusetipuingel. hihiii. igatahes, siis sain mingi, mis oli natuke vähem puhv. Nii äge!

Kolmapäeval oli niiiii ilus ilm. Päriselt. Ma istusin taas Arts Centre'i taga ja lugesin ja ühel hetkel ma lihtsalt võtsin pusa seljast ära, sest kergelt palav hakkas.. Ja nii ma siis olin seal - sukkade, lühikeste pükste ja T-särgiga, ja oli täiesti normaalne olla.

Siis kella 6st tegime HotBoxidega proovi.. Pushel and the Beck on nüüd vist enamvähem.. ma loodan. Selgines paljutki. Tähendab.. Tegelikult mitte, sest Hayley'l oli eelmine nädal autoavarii ja ta ei saa normaalselt liikuda ja seega ta ei tee kaasa, seega on meid üksvähem ja kogu sümmeetria on natuke sassis omadega..Ja me peame ilmselt poole nädalaga kellegi uue välja koolitama.. Päris hirmuäratav.

Siis tulid kõik ja proov algas.. ja meie läbimängust sai nii palju, et jõudsime hädavaevu ainult 2.vaatuse ära teha. Blahblah. Kõigepealt laulsime tükkaega "Sit down your rocking the boat'i", mis oli lihtsalt kohutav. Meil on ainult kõrgelt kriiskavad sopranid.. nothing else :( ja aldi hääl on piisavalt ajuvaba ka, et umbes keegi ei mõika, mida me täpselt laulma peame, nojah. Päriselt.. klaveril toksides tundub, et see mis noodis kirjas ei sobi absoluuuutselt ühegi teise häälega kokku..No..mina ei tea siis.. Leiutan üldiselt mingit suvalist häält sinna.

Siis..kuna teine vaatus algab Take back your mink'iga, siis muidugi pidime me seda tegema ja see oli kergelt katastroof. Mitte keegi ei teinud õigesti.. Ja ülejäänud proovi olimegi HotBoxidega lihtsalt ArtsCentre'i galeriis ja üritasime midagi teha sellega.. Mulle tundub, et jube paljud lihtsalt mõtlevad niii palju üle ja siis tundub jube keeruline..sest..noh, tegelikult ju pole.. Nojah. Igaljuhul vajab veel kõvasti harjutamist.

Esikas on nädala pärast - ohsasiga.

Siis tegime veel lõpustseeni. Mida me polnud kunagi teinud. Ja siis me saime pahandada, sest me olime ainsad, kes reageerisid, aga ühele tüübil tundus, et me lihtsalt lambist ajame juttu laval.. jaajah. Ta on üks nõme mees niikuinii.. Pähh. Igatahes.. Proovi lõpuks olid kõik surmväsinud ja tujutud. Ohjubejubejube.

Vähemalt sain omale nüüd pedal pushe'id ja seega on mu kostjumidega korras. St, ei. Mul on veel sukapaelu vaja. jestasjestas.

20.märts

Ummm.

Olin hommikupoole jamas, sest ma olin kogemata õhtul vaadanud märkmikust valet nädalat ja olin jumala kindel, et meil algab proov 3.30.. agaaa nooo, võta näpust.. kui ma kell 1 uuesti märkmiku avasin, vaatas mulle sealt lõbusalt vastu 12.30 - proov! Oh, küll siis läks alles kiireks..

Ruttu riidesse ja hambapesu ja tormasin välja.. Võtsin veel Arts Centre'ist kohvi ja..

ja tormasin alla. ja jõudsin kohale ja noh.. Ma Bushel and the pecki ajaks ei jõudnud.. aga ma jõudsin täpselt nii, et minu Take back your mink'i kleit võeti kilekotist välja ja sain seda selga proovida..

igatahes. Ei olnud väga asjalik.. ja me tegime lisaks 1.vaatuse läbimängule ka 2.vaatuse läbimängu.. mis ei olnud üldse asjalik ja kõik venis ja..kuigi nüüd on natuke nagu mingi ülevaade, et kus ja millal toimub, on kõik siiski VÄGA poolik :(

aga igatahes.. sain ka oma Bushel and the Pecki pluusi. Siuke ruuduline..jaaaa me peame selle nabakaks tegema. Paljas naba - jee :( lisaks saime oma pisipisikesed püksikesed.. õõh, päris jube..tähendab, jube on mõte nendega laval olemisest.. aga noohjah, elame üle, elame üle.

Kui eile CurtainCalli proovis me Abbiega laulsime Take back your minki, siis täna laulsime Freak Flagi XD Meil on natuke sassis asjad vist :P

jaaah..ja polegi väga midagi asjalikku.. linnas veel natuke šoplesin, õige natukene, sest proov lõppes pärast 3.30't ja noh kell 4 on kõik poed juba kinni.. jah.

19.märts

Laaaupäev. Järjekordne ootamatu nädalavahetus. :D

Käisin Morrisonsis, veidi toidušopingut vahelduseks, mhm.

Emotsioonitu

Siis oli ometi ja lõpuks ja jälle CurtainCalli proov! Jeeeeeee! See on siis Rent era showcase'i jaoks ehk laulud muusikalidest, mis on hiljem kui 1996 esietendunud.

Jube paljupalju mõnusam õhkkond on kui Guys and Dollsis.. Ma kohe ei tea noh :D

Pandi proovigraafik paika (oh, järgmised nädalad on tihedad - finally!!!), rääkisime grupinumbritest, kostüümidest ja osadest.

Grupinumbrideks on siis, ee.

"It sucks to be me" - Avenue Q ; "Freak Flag" - Shrek the Musical ; tüdrukutel "Omigod, you guys" - Legally Blond the Musical; poistel "Lay all your love" - Mamma Mia.. ja siis ongi vist kõik..

Emotsiooniga

Cath oli armas ja oli mingi.. "Ma mõtlesin, et Edith võiks Elf olla Freak Flagis" :D Ma saan aru küll jah, et ma olen lihtsalt pisike, aga see oli üldiselt armas, et ta üldse mulle mõtles :D niiet..Ma olen Shoemaker's Elf ja mul on üks rida laulda! "It's time I told the world I'm a scientologist!" voh! Ja kuigi meid oli vähe, siis me saime jube palju ära tehtud..tähendab, pool Freak Flagi laulu!

Tere, Aberi tänav

Cathil on kõik välja mõeldud ja me oleme lihtsalt ägedad ja saame kohe aru ka :D Voh, nii peabki! Ja meil on jube lõbus ka! Aga noh, eks me Abbiega ikka vahepeal randomilt laulsime "Take back your mink'i" ka :D Ja siis ma rääkisin päkapikkude keeles, mhm.. *noogutab hoogsalt*

Ja siis oli teatrisse jooks. Sellest hiljem.

Weronika ütles: "Vaata, kaks draakonit!"

Pärast teatrit läksime Weronikaga mere äärde, sest täna oli ju Super Täiskuu (mingi emm 20 aasta suurim kuu..mhm!) ja siis me lootsime, et meri on ka äge.. oli ka :D Tegime veidi natukene fotoshuuti :D Aga noh, mereääres oli suht..jura teha, sest välguga pildistamine sakib endiselt..

Describe the emotion: crazy.

lisaks pidime manuaalfookusega tegema, sest liiga pime oli ja kaamera lihtsalt ei nõustunud fokuseerima..niiet pooled pildid on lihtsalt ülevalgustatud pooludused junnid. Ja siis fotoshuudi teiseks pooleks liikusime mereäärsele platsile, kus oli valgustus ja asi edenes juba paremini :P kuigi..eks õhtud on ikka pimedad..

18.märts

Hommikuses workshopis tegime lõiku Junost. Kedagi mu grupist polnud kohal, niiet ma sujuval maandusin suvalisse gruppi :P Kuna ma jäin hiljaks, oli neil juba kõik ära otsustatud ja ma sain rahulikult uneleda ja poomi hoida :P

Kuni läks veidi actioniks, et poom kaadris sees ei oleks.. Siis ma lamasin pinkide taga maas ja hoidsin poomi.. ja teinekord näitlejate jalgade ees lamades, poomi JA teksti hoides. Õpetaja naeris me üle. Ütles, et andekad :P Haahaa :D jumala okei on nii :D

Ma hakkangi spetsialiseerunud poomihoidjaks, mhm.. Heli kontrollimise kohta ma ei oska öelda, sest meil pole veel kordagi õnnestunud saada kõrvaklappe, mis tegelikult ka töötaks :P Niiet me lihtsalt..hoiame poomi.. Jaaa üldiselt on teistest helidest kõigil suva ka :P Kui nii, siis nii :D

Igatahes saime tehtud.. ja meile anti lausa uued, kasutamata kassetid, wooow. Kaamerast pärast vaadates tundus, et päris äge on.. Kuigi.. kui ma oleks olnud režissöör, siis ma oleks vast miskit teisiti teinud.. Siuke suhteliselt üksluine istumine.. Nojah, mis seals ikka. Poomi ongi lõbusam hoida :D

Lugesin kuidagi ülikiiresti oma teatri asjad ära.. Tegin veel omletti.. Esimest korda elus.. Sõin ka esimest korda elus. Päris okei oli.. Ma muidugi ei osanud seda ümber keerata normaalselt ja siis ma lihtsalt võtsin teise panni ja "keerasin" siis ümber XD Nojah.. Ikka läks veidi mööda ja ümmargsusest oli asi kaugel. aga jah, kõlbas küll.

Teatri seminaril rääkisime kolonisatsiooni-järgsest teatrist.. Jällle. Tähendab, tükkaega ta rääkis ühe Walesi tüdrukuga, et kas ta tunneb end kuidagi eriliselt, sest on Walesist.. Ja noh siis see tüdruk rääkis, et jah, et noh, et kui paljud inimesed maailmas oskavad kõmri keelt..eriti võrreldes inglise keelega.. ja et üldse, et nad on oma maa eest võidelnud ja miskõik ja kõik.. Ja siis nad rääkisid mingist Walesi pühast, kus tullakse üle Walesi kokku ja on mingi võistlused ja asjad.. ja siis oli vahva juhus.. See Walesi tüdruk mõtles natuke ja siis ütles, et "ma ei tea, kuidas see sõna inglise keeles on.." See oli nii armas. ja mõtlema panev, et noh.. UK, UK'ks aga ikka on eirnevused ja ei tea kõike. Ja ta ütles, et Põhja-Walesi ja Lõuna-Walesi keeled on ka erinevad, et samad sõnad, aga tähendavad totaalselt erinevaid asju (nagu sooome keelega kus "lippuautomaati" pole kuidagi lippudega seotud :( ..)

Ja noh.. ega me väga palju midagi väga ei rääkinud.. Lektor rääkis.. et..eem..üldiselt sellest, et kolonialismi ajal lihtsalt suruti teist kultuuri peale ja ei üritatudki mõista algset kultuuri ja nende traditsioone (nagu näidendi rituaalne enesetapp..).. aga et me kõik olime praegu siin sellel arvamusel, et kui see on see mida nad tahavad ja peavad tegema ja nii on tavaks, siis me pole keegid, et neile vastu hakata.

Ja me saime oma portfolio proposalid tagasi.. Täis kirjutatud igasuguseid märkmeid. Ja me lektoril on täpselt samasugune käekiri nagu Eigil. nooo täpselt! Ainult, et lektori omast ma saan millegi pärast aru XD

Ja siis ma tahtsin kohvi osta ja kohvi sai just eelmise automaadi kasutajaga otsa. ja siis ma tahtsin võikut osta ja siis ma avastasin, et jätsin rahakoti koju. Nooo...läheb hästi.

Ilus ilm on ja ma lähen õue lugema..(ja võtan rahakoti kaasa ja ostan ikkagi kohvi, voh!)

--

Lõpuks istusin ikkagi Arts Centre'is.. sest mu lugemisplatsil olid kohad sisse seadnud mitmed pered ja pinke enam ei jagunud :( Aga ma sain lõpuks Arts Centre'is seal istuda, kus ma alati tahan - jepika jee! Ja Päike paitas ja tegelikult oli jube palav, ja pisikesed lapsed jooksid ringi ja siis ma märkasin, milline kohutav lärm seal on. Mitte ühtki arusaadavat repliiki, lihtsalt müra.. Aga ma lugesin raamatut ja see müra jäi tagaplaanile.. Ja siis Päike loojus ja jube ilus oli olla. skitseerisin päikese loojangu märkmikusse.. See näeb välja täpselt nagu "Lion Kingi" muusikali alguse päikesetõus, st päikesetõus ja -loojang on ühesugused, ainult, et loojang kestab jube lühikest aega.

Ja nüüd, v teatr.

17.märts

St.Patricks Day. Hille sünnipäev ka :) Palju õnne!

Teatriloeng.. oli kuidagi..veider..Rääkisime Kolonialismi järgsest teatrist.. See tähendab, siis nende koloniseeritud riikide teater.. Et nad nagu võivad olla kaks karakterit korraga.. Oma kodumaa (Aafrika, Austraalia, Brasiilia jm) ja siis koloniseerija riigi oma (ntBriti).. ehk neil on tihti igasugused rituaalsed trummimängud ja maskid seotud umbes Shakespear'i taolise asjaga. Ja et seda täielikult mõista peab midagi ikka teadma ka.. Näiteks see näidend mida me lugema pidime (ja mida ma pole veel lugenud), et seal mingi Briti paar läheb mingi maskiga kuhugi karnevalile ja nende jaoks on see lihtsalt vahva mask.. aga kohalike jaoks on see ülioluline mask, mida võivad kanda ainult mehed ja millega kutsutakse esivanemaid välja..

Mulle tundus, et ta rääkiski terve loengu täpselt ühte ja sama asja kogu aeg... Njamh.

TV loengusse jäin hiljaks :D Sest tee peal jäi ette Gemma ja me jäime jutustama ja see oli niiii armas :) Ta oli mingi "ME IGATSEME SIND STSNEOGRAAFIASSE!" ja siis ma ütlesin, et aga noh, et te saite ju uusi tüüpe juurde ja siis ta tegi mossis nägu ja oli mingi "aga te (mina ja teised, kes teevad TVd lisaks) olete õiged inimesed, aga need uued on lihtsalt.. mitte õiged" ja siis ma olin minig AWww :) Ma nüüd igatahes ootan, et ma saaks nende asja vaatama minna, Gemma rääkis, et nad on selles laohoones või kuskil ja igaüks ehitab omale toa, et Gemma tuba on vetikaid täis ja ta käib aegajalt rannast liiva varastamas :P nii äge!

Igatahes, TVs rääkisime globaliseerumisest.. ja et noh, et ühestküljest on tore ja me saame paremini läbi (me=kõik riigid/rahvad) ja teisalt on halb, sest me muutume üheks suureks rahvuseks ja rahvuslik kultuur kaob ja miskõik.. Me oleme kõik McDonaldiseeritud või oleme Coca-kolonialismis.. ehk üldiselt me oleme amerikaniseeritud.. Et enamus kannavad teksasid (ma olin üks umbes 8st inimesest, kellel polnud teksad jalas, oih), igalpool maailmas võime süüa McDonaldsit, mitte kohalikke toite, igalpool võid juua Coca-Colat ja miskõik..

Ja siis me vaatasime mingit dokumentaali Big Brotheri kohta. See on siis miskine teleshow, kus mingi arv pannakse mingiks ajaks ühte majja kinni. Ja nad peavad seal koos elama ja ei tohi mingit kontakti välismaailmaga omada.. Majas pole telekat, telefoni ega interneti ega midagi.. Ainult ükskord on seda reeglit eiratud, kui oli 11.9 terroriakt, siis neile öeldi, et mis juhtunud on.. Igatahes ja siis neid hääletatakse välja ja viimane tüüp võidab mingi summa. Jaaaa..kaamerad käivad 24/7.. Igatahes.. Jube asi.. ja dokumentaal oli ka jube.. Ja ajuvaba.. Brr. Aga inimesed tahavad teada, mida teised inimesed teevad ja siis on selline saade jube pop.

Pärast oli mul Rosaga ukulele tund.. ega ma midagi väga ei õppinud :D Ma ei mõista eriti, mida kuskil sellises tunnis õpetada saab.. kui mul oleks endal siis mõni küsimus.. naah.. Ses suhtes, et akorde saab ju igaltpoolt järele vaadata näiteks.. Kuigi Rosa näitas näiteks kuidas E akordi palju lihtsamalt mängida (aga see on ikkagi ilgelt nõme akord..) ja siis ta õpetas paar viisijuppi, aga ideeliselt noh.. Jamh.. Ma saan aru et näiteks klaveris on mingid harjutused, mis ma ei tea, et näpude ulatus läheks suuremaks vms.. ukulelega on lihtsalt.. mida tihedamini mängid, seda ägedam ja seda kergemini jäävad akordid meelde ja vahetused lähevad kiiremaks.. Aga mind üllatas, et Rosa ütles, et ta umbes 2 nädalat tagasi õppis neid umm.. tabe lugema.. ehk kui sul pole antud akordid vaid tegelikud noodid.. ja siis ma olin üllatunud, sest see on ju jube loogiline, nojah. See selleks.

Ja ülejäänud õhtu olen kuulnud supervahvat laulu (ja täiest kõrist kaasa laulnud, muidugi)

Mari Kalkun - Koduvana Pühendus. Nii täpselt naela pihta, et on lihtsalt vahva! Ma ilmselt väga varsti katsun seda ukulelel mängida.. Mis on raskendatud, sest akordide välja mõtlemine pole teab mis naljamäng..

16.märts

Tantsud edenevad ja ei edene ka.. Proovid venivad. Päevad venivad. Ei taha olla mina. Ei taha üldse olla, see tähendab.

Aga õues linnud laulavad, lehed tärkavad, päike paistab ja kõikjal on värskelt niidetud muru lõhn! Imeline! Lisaks, eile öösel Walesi raamatukogu poole jalutades läksin mööda mingist põõsast, mis õitses ja lõhnas lihtsalt jumalikult.

15.märts

Ma olen nii halb ja ma pole endiselt niii mitmeid teatripostitusi ära teinud :( Nad kunagi tulevad ka, mhm.

Igatahes. Sain oma filmigrupiga tund enne loengut kokku, et arutada, mida me presentatsioonil rääkisime. Nad olid eile ka kokku saanud, aga kuna mu telefon miski pärast ei tahtnud kõnesid näidata, siis ma sain alles eile õhtul teada, et minust midagi taheti.. Ja noh, siis ma sain tund enne loengut teada, millest me film rääkima hakkab..

Üldiselt on huvitav teema ja päris vahva.. agaa... mmm, kohati tundub natuke liiga ülepingutatud või miskit..

Ühesõnaga: Lugu poisist, Johnist, kelle lapsepõlve parim sõbranna on surma saanud ja siis ta on masendunud sellest ja et "päästa" teisi, siis läheb ülikooli meditsiini õppima.. Igatahes. Ühikasse kolides tutvub ta tüdruk Lauraga, kellesse ta armub, sest too meenutab ta surnud sõbrannat. Aga tal on rivaal Peeter/Peter, keda Laura eelistab, hoolimata Johni üritustest.. Kuid ühel hetkel John mõistab, et ta on tegelikult psüühilise häirega ja Peter on tema teine mina. (Agneszka kirjutas algul, et John tahab Peterit tappa, aga me ruttu Tinega võtsime selle mõtte talt peast ära.. ja Tine siis pakkus selle, et nad on üks ja sama isik.. Thank god..)Võitlus iseendaga..

Ohjumal. Eesti keeles tundub see eriti lame.

Igatahes ongi nii, et Peterit ei näidata kunagi otseselt, vaid näeme vaid näiteks ta käsi, mis annavad lilli üle või jalgu või midagi.. Ja siis lõpus on Johnil flashbackid, mis näitavad nägu, niiet ta mõistab, et see on ta ise.

Ma tegelikult ei tea mida arvata.. Ja ma olen liiga laisk, et väga palju ümberlükata.. niiet.. ma lasen kõigel lihtsalt olla.. Kuigi mulle üldse ei meeldi mõte ühikates filmimisest, sest... esiteks on koridorides ja ruumides jube kehv valgus alati.. ja noh.. see on lihtsalt väga over-used koht.. Igas tudengifilmis on stseenid ühikatoas.. Pähh.

nii ma siis ütlesin, et lõpus, kus John mõistab, mis toimub, et see toimuks kuskil kitsal hämaral tänaval, et oleks tunneks rõhutusest ja et kõik vajub kokku..

(ja oh mulle meeldiks kui me saaks lainurk objektiivi kasutada ja teha näiteks ühikastseenid sellega, et oleks moonutatud maailm.. aga meile vist ei anta nii ägedaid vahendeid :()

Ja üldiselt.. Laural on kollane kleit, tehke mis tahate XD Ma ei tea miks. Lihtsalt on. Ta on kontrastiks Johni süngusele ja rõhutusele.. Mõjub päikesekiirena Johni elus. Mhm. (mul on liiga täpne ettekujutlus sellest kleidis, pekki. ja see kleit on üldse ainuke, millest mul ettekujutlus on.. ja stseenist kitsal tänaval.. Halb.)

Muud tarka hetkel pole. (mitte, et see eelmine jutt kuidagigi tark oleks..aga seeee selleks.)

14.märts

Päev möödus kõigepealt Kristinaga linnas askeldades! Ma kusjuures jõudsin üle pika aja enne Kristinat Parry ette :P Oluline sündmus ja vajab mainimist, eksole.

Asusime teele linna.. Kõigepealt hüppasime pisikesse kangapoodi. Nooo jube nunnud, natuke vähe valikut on ja natuke jube kallis on ka, aga ma siiski soetasin endale 3 meetrit helesinisevalge ruudulist kangast plaaniga kunagi kleit meisterdada. Poemüüja õhutas takka kui kuulis, et mõtlen ise välja ja õmblen ka käsitsi :P Hästi :D

Siis sammud spordipoe poole, sest Kristina vajas tennisereketit :D Järgmise tunni jooksul suutsime umbes kõik võimalikud reketid läbi proovida.. Erilist vahet ei teinud :D Lugesime numbreid, võrdlesime suurusi, üritasime aru saada, mis siis mugavam on.. Poole ajast naersime ja lollitasime niisama, võinoh, vähemalt mina lollitasin :D Aga noh, jah :D Aga lõpuks sai see üks ja õige välja valitud ja võisime rahuliku südamega edasi minna.

Järgmine peatus NewLoook. Ma ei teagi, mis meie algne plaan oli, aga leidsime poe lõpust Sale'i leti ja tuhnisime seal tükkaega. Leidsin kleidi, mis maksis 5 naela, Kristina proovis jube ägedaid teksasid.. Aga noh.. lõpuks läks nii, et ma ostsin selle kleidi, kuigi ta on...veits imelik.. ja lõpuks ostsin ka musta jaki, sest..noh, seda on hädasti vaja.. Ja Kristina oli moraalseks toeks raha kulutamisel :D

Natuke kaardipoe imetlemist ja siis oligi suht aeg üles tagasi kõmpimiseks, sest ühel Edithil on lampi kell 5 üks seminar..

Nojaaaa see seminar.. oli.. jura. Olime gruppides, vaatasime natuke uuesti SouthParki ja pidime välja tooma näiteid, et mis on selles SouthParki osas postmodernistlikku.. Ma sattusin gruppi 2 tüdrukuga, kes olid mõlemad sama vaiksed kui mina.. Tähendab, kas just vaiksed, aga eelistavad, et teised räägivad.. Päris keeruline on niimoodi, kas teate :P Ja kui järg meieni jõudis, olime kõik vait..kuni ma siis rääkisin.. Õnneks me võtsime punkt punkti haaval läbi ja kuna erinevusi teistest gruppidest ei saanud väga palju olla, siis mu põhiliseks lauseks oli "Yes, we thought the same.." :P

Muud midagi tarka vist polnud.

Öösel lahendasin mõistatusi. (ikka juhtub ju..)

13.märts, kevad!

Täna oli imeilus ilm. Ja meil oli proov, mis pandi paika eelmisel õhtul. Teine tants on ilge sigrimigri ja me lavastajel pole mitte mingit rütmi tunnetust - appi! Aga üldiselt asi nagu peaaegu edeneb.

Üldiselt on kevade auks pildi postitust!

Arts Centre'i eest tabatud viimased Päikese hetked :)

Ja kuu paistis terve päeva :)

National Library on hele ja valgustatud laiguke, keset tumedust :)

Päike ka loojus :)

Keskaeg jõudis Aberisse :)

Esimesed leheksed üritavad maailma pääseda :)

Aga jänkude plats on üles kaevatud :(

Kõik kohad on nartsisse täis :)

Minu lambad on ka hästi toidetud :)

Päike tegi Kristinale pai :)

Lilleksed :)

Öine Aber Constitution Hilli otsast :)

11.märts

Mul on heameel, et ma elan kämpuses. See võimaldab neid trikke, et ärkan 8.56 ja 9.02 olen loengus :D Ja mul on heameel, et ma oskan õigel ajal ärgata. Tähendab. Hilja küll, aga siiski mitte kell 11 kui on juba lootusetult hilja, eksole :D Edith teab, millal Edith ärkama peab. Enam vähem.

Meedia workshop. Emm, minu grupist polnud kedagi kohal (st kedagi, kellega ma eelmine nädal ühe arvuti taga olin). Oligi äge. Sain üksi jurada. Ilgelt mõttetu juramine oli..No ma ei tea. Võta kassettilt õiged tükid. Siis pane nad loogilisse järjekorda. See oli rohkem puzzle ja filmitud asja sisust arusaamise mäng, mitte AVIDi kasutamise keerulisuse asi. Aga see asi, mis filmitud oli - no jestas, ma ei tahtnud ühtki klippi lõplikku "filmi" panna, sest need olid nii jubedad. Pähh.

Ja noh üleüldse on ilgelt raske mingit täiesti suvalist asja kokku panna või siis kassetilt arvutisse tõmmata, sest ei tea ju absoluutselt, mis asju filmitud on või mis sisu on või mis sellega nüüd öelda on üritatud. Ja kuna ei filmita ju ka õiges järjekorras, siis tundub asi veeeel segasem ja noh...hea on ikka oma tehtud asju monteerida, mhm.

Enne teatri seminari oli vaja minna ja portfoolio proposal välja printida. nooo Rosseri arvutiruumi printer lihtsalt vihkab mind. Tähendab kogu see ruum vihkab mind. Kõigepealt esimesed kolma arvutit, kuhu taha ma minna tahtsin, lihtsalt ei läinud tööle. Siis lõpuks neljas läks.. netti, gmaili, proposal, tõmban arvutisse oma kettale (jumal tänatud, et seda tegin) lähen printima. tõmban kaardi läbi, valin print kõik tore.. Välja arvatud, et printer ei tee mingit nägugi, et tal nüüd midagi teha on vaja. Ühtki veakirja ka ei löö ette.. lihtsalt..Puhas ignoreerimine. Teine katse.. Muidugi ma olin enne välja loginud ja puha.. Aaarghh. Õnneks ma ei pidanud uuesti netti minema. Teine katse ka ebaõnnestus, lihtsalt ignoreeriti mind. Siis läksin raamatukokku. Vastu tulid mitmed seminarikaaslased, kes vaatasid imeliku näoga, et umbes, et Ou seminar on teisel poool :P Esimene printer, kuhu ma suure hooga tormasin, ei töötanud. õnneks teine toimis, kuigi ta võttis üksjagu aega enne kui aru sai, et nüüd tuleb uni katkestada ja natuke tööd teha. Pähh.

Ja jäingi seminarile hiljaks.

Oma proposalid andsime lihtsalt ära.. Mis pole võibolla kõige parem, sest ma vahepeal kirjutasin natuke siukeses, et "räägin juttu" keeles.

üldiselt rääkisime loetud asjast.. Üritasime sellest läbi hammustada (ärge küsige, kust mul need huvitavad väljendid hetkel tulevad..).. Vahepeal ronis õpetaja laua peale ja demonstreeris meile "pinget" (no nüüd eesti keelde pannes loon ma taas seoseid "Apelsinidega", teretere) ehk kahe vastupidise jõu umm.. summat. (ja kui nüüd füüsika vaatepunktist vaadata, siis peaks see pinge koguaeg olema, sest Gravitatsiooni jõud tõmbab kogu aeg alla ja samas näiteks seistes on hõõrdejõud jalgade ja maa vahel, mhmm.. aga see vist ikka ei toimi päris nii :P)

Ja siis vahepeal tegime väljastpoolt sissepoole näitlemist :D Õppisime oleme neutraalsed (seisad jalad õlgade laiuselt, mull ümber, silmad kinni, õlad all, kõrved (HAAAAHAAA)= põlved kõverdatud, tasakaal puusades..) ja siis läksime vihaseks (sama, aga surud kõhulihastega alla ja keha muutub raskeks ja siis tammud jalalt jalale - see on päriselt ka päris keeruline..tammumine.) . Ja see väsitas täiega aru, lihtsalt mingi psüholoogiline väsimus.. Wow, vägev. Ühesõnaga, see oli näide, kuidas Barba uuris Idamaade kultuure ja teatrit, et kus kõik on õpitav. Aga alguses peab kõik põhitõed ära õppima ja siis neid pidevalt arendama kuni sa oled perfektne..

10.märts, teine osa

1. Vaatasin kinos "Fezeka's Voice'i". See oli dokumentaal Lõuna-Aafrika pisikese linnakese keskkooli noortest, kes saavad võimaluse osaleda Sainsbury Muusika Festivalil UKs. Ja kuidas nende ettevalmistused mööduvad ja nende enda ootused, lootused. See oli niiii ilus film. Pildiliselt ilus ja sisuliselt ilus. Mul oli kogu aeg naeratus suul ja samas pisar silmas, sest see oli nii armas, ilus, samas natuke kurb ka. Ohsapoissjavau. Läheks Aafrikasse.

2. Ma pole ammu endale õhtusööki teinud. Nüüd tegin. Riisiplöks :D Riis+sulajuust+pesto+muna+tomat+suitsuvorst. Ilgelt hea oli, aga natuke palju sai teda. *plahvatab kohe*

3. Ma sain täna oma National Insurance Numbri kätte - nädala ajaga tuli! Ja nad väitsid, et pean 3 nädalat ootama.

4. Sain oma filmi essee ja portfolio tagasi, 58 ja 57 punkti. Ma teadsin, et need olid jube kehvad :D Aga ega mulle soovituseks midagi asjalikku ei kirjutatud.. Ainult umbes, et kasuta rohkem akadeemilisemaid viiteid. Nooojah.

5. Mul on jube laiskuseuss kallal. Noo nii jube. Ei viitsi lugeda ega õppida ega midagi. Tahaks mängida! Aga sellest hoolimata sai teatri portfolio proposal tehtud (ehk kolme sõnaga, kellest ja miks ma oma portfoliot tegema hakkan). Hetkel sai valituks härra Richard Foreman. Avant-Garde'i lavastaja ja näitekirjanik, kes lõi Ontological-Hysteric Teatri vormi. Ma valisin ta selle pärast, et ma sattusin mingi video otsa, kus ta rääkis, et talle meeldiks kui publik paneks ise mingeid asju tähele ja ütles, et ega kõigel ei peagi alati tähendust olema. Eks näis, kas ma lõpuks ka temast teen, ma olen hetkel laisk ja ei viitsi rohkem teisi uurida ka..

10.märts

Tegin hommikul emme saadetud 7-viljahelveste putru. Ja nooo, ma ei tea, mis värk on, aga ma ei meeldi putrudele. Nad lihtsalt ei saaaa valmis. Keedan mingi 10 minutit ja ikka pole pudru väljanägemisega puder. Pähhh. Anni oli köögis kui ma tegin ja ta oli ka mingi "Kas see sul juba valmis pole?".. Pähh. Ja siis kui ta lõpuks oli enamvähem pudru nägu, siis mul tuli geniaalne mõte panna lusika täis nutellat sinna sisse.. MIKS ma pole varem selle peale tulnud? See oli omnomalicious! (ma just mõtlesin ingliskeelse sõna välja, hurraa!) Aga seda oli veits palju, nojah.

Teatri loeng oli jube põnev. Ja teistsugune. Ja neli eestlast istusid reas :D Ja nagu norrakas Anna tähele pani, siis olin mina ainus, kes polnud üleni mustas :D Good for me :D (tegelikult on suht kehv, et mul ühtki musta värvi riietusasja pole, peaks muretsema, ma olen igakord nagu mingi taunik kui pean teatris pileteid rebima..)

igatahes. Teatriloeng oli mmm Eugenio Barbast. Okei, mitte väga palju temast, aga kõigest, mis teda mõjutas ja kuidas ta leidis, et teater peaks minema tagasi oma algelisuse juurde ja et põhiline on keha liikumine ja hääl (mitte karakterid ja draamatekst).. ja siis ta on üritanud kokku tuua erinevate kultuuride teatrit, hmm, tantsuteatrit. Ja et kuidas neis kõigis on mingid ühised jooned, kuigi nad pole omavahel seotud, aga et nad mõistavad seda põhilist või miskit.. Vaatasime klippe Jaapani ja Hiina ja Bali tantsudest ja nende treeningutest.. Ja Barba enda workshoppidest ja et keha peab olema pidevalt treenimises, et areneda ja et kunagi pole päris täiuslik.

Tv loengusse ma jäin kenasti-ilusti hiljaks, sest ma leidsin, et peaks kohvi võtma, aga Unioni poes oli lihtsalt mingi HIIIIGEL järjekord, aga kuna ma olin juba kohvi ära võtnud, siis ma siiski seisin selle järjekorra ära..(ja siis läksin õue ja tuul puhus kuidagi sellest kinnisest topsist kohvi mu särgi peale... et siis, ah?)

TV loeng oli postmodernismist ja sellest, et keegi täpselt ei tea, et mis asi see siis nüüd väga täpselt on :D Aga et põhiline on see, et on ärapöördumine ("Ma pöördun ära, rahva poole. See siin on minu rahvas ja see seal on sinu rahvas..Minu rahvas kuulake ainult mind" - khm, vabandust.) "Suurtest lugudest" ehk näiteks kommunismist või kirikust ja miskit, ühesõnaga, me ei usu, et me kunagi jõuame utoopilisse ühiskonda. Me ei usu enam millessegi. Me ei tee vahet reaalsusel ja mängul, sest meid pommitatakse kogu aeg mitte-reaalsete asjadega (läbi meedia) ja siis me oleme segaduses. Ja siis postmodernismis me (nad?) ei viita enam reaalsele maailmale, sest 1. me ei tea, mis see on 2. seda ei eksisteerigi, vaid me viitame teistele tekstidele (a la, et umbes Family Guy's nad räägivad Star Trekist..). VOt. Ja siis me vaatasime South Parki, mis oli üllatavalt huvitav ja ma sain sellest aru. Mulle on alati tundunud, et mulle ei meeldi eriti see sari, aga nooo, tuleb vist õigeid osasid vaadata.

Jaaaaa õhtul lähen kinno. Arts Centre'is algas World of Wales filmifestival ehk näidatakse rahvusvahelisi väärtfilme, mhm.

JAAAAAAA. See on tõsi, et cheerleaderid kannavad kogu aeg oma cheerleaderdamis kostjumi. Päriselt!

9.märts

Mängin mina siis rahulikult oma toas Pokemoni.. järsku käib vali koputus uksele.. Eeeee, okei.. Lähen avan.

Sisse astub remondimees, ütleb, et ee "Su lukk käib liiga raskelt" ma mingi, eeeeee "Nojah, kui sa nii ütled.." siis ta vaatab oma pabereid jajah, õige tuba E20. Nohjaaaah. Proovib siis oma võtmega ja siis minu võtmega ja kirub ja "Miks see sul siis niii raskelt siis kohe käib?" Ma olen mingi.. Noh, ma arvasin, et kõik käivad nii..

Igatahes, siis ta kruvis luku lahti ja pihustas sinna mingit puhastus asja ja rääkis juttu ja naeris mu üle ( sest mu Pokemoni mäng on siukese vahva piiks-piiks muusikaga, siis ta oli mingi "Mis sa sellist muusikat kuuladki vä?" Ma olin mingi "Naaah, see on mäng" ja siis ta naeris, et ise käid ülikoolis ja mängid mingit mängu. Ma ütlesin, et see on täiesti normaalne, siis ta lubas oma pojale öelda, et täiesti normaalne on, kui see oma PlayStationi ja XBoxi ülikooli kaasa võtab :D Aga ta ikkagi naeris mu pihta..)

Siis ma mainisin, et mu uks kriuksub ka ja siis ta puhastas hinged kaa ära. Nüüd mul on peaaegu vaikne (link ikka kriuksub) ja kergelt käiv uks, jeee!

Ja kella mingiks 6.30pmiks jooksen proovi, kuhu ma kohe üldse nagu ei viitsi minna, blablah.

8.märts

Täna on huvitav päev ehk.

Head naistepäeva! Head vastlapäeva! Head pannkoogipäeva!

Tähendab, mulle tundub, et siin on kõige olulisem see pannkoogipäeva osa :D Milleks meile naised või vastlad kui on olemas pannkoogid :D

Meedia loeng oli noh..asjalik ütleme. Okei, võib-olla mitte. Kõigepealt ta rääkis erinevatest objektiividest.. Et ikka lainurgal on ikka lai all, mida ta näeb ja ta muudab sirged jooned kaareliseks ja et teleobjektiiv ikka surub kõik kokku. Ahah, mhm.

Aga mulle tundub, et meie oma workshopis teeme poole vähem kui teine grupp, kellel on see sama tüüp juhendajaks.. Me küll pole õppinud, kuidas fookust normaalselt muuta keset võtet.. Me teeme ainult oma mingit "zoomi sisse, kasuta autofookust, autofookus maha, zoomi normaalseks" võtet. Pähh. Mulle meeldiks palju parema meelega teada, kuidas erinevaid inimesi keset võtet fookusest välja viia. Pähh.

Ja teisel poolel näitas erinevaid monteerimisviise.. Mis oli isegi asjalik.. Aga samas läks kuidagi jube palju aega mingite mõttetute asjade seletamisele ja asjalikud asjad jäid tagaplaanile.

Ja muidugi nägime TAASKORD klippi Moulin Rouge'ist. ja siis ta väitis, et Gary Oldman mängib Duke'i. Ja siis me tagumises reas olime mingi "OMG; PÄRISELT VÕI? MIKS ME EI TEADNUD????" ja siis ta lõpuks avastas, et ei olegi Oldman XD Haaaahaaaa. Ja siis ta tuli vabandas meie ees pärast :P Ütles, et ta on juba mitmeid aastaid valesti arvanud :P Hästi, hästi :D ja siis me vaatasime veeeel mingit klippi Nicole Kidmaniga.. Mul on ilgelt tunne, et meie meedia õpetaja on väga obsessed with Nicole XD Päris naljakas :D

Ja muidu oli hall ja sombune päev, ei tahtnud väga õues olla. Kuigi käisin veel Welcome Centre'is, mu stipendiumi taotlus vaadati üle, anti mulle tasuta ümbrik - jess :D Ja siis ma viisin selle posti :D Ja maksin ainult natuke üle 2 naela jälgitava esimese klassi posti eest ja ma olin täiega üllatunud, sest kui ma laenutaotluse posti panin, siis ma maksin mingi 5 naela..

Aga noh, nüüd on see jama veidikeseks kaelast ära :D

Ja siis ma muud tarka ei teinud. Issi helistas õhtul, mille peale ma sain šoki. Tähendab :D Ta ei näidanud nime, sest seal olid mingi hullud suunakoodid ees ja siis ta ei tundnud ära ja mul oli mingi hetkeline kramp, et jestas, kes mulle Eestis küll helistada võib, kelle numbrit mul pole?? Ja siis tuli välja, et see oli issi, kes soovis head naistepäeva! Nii armas :)

7.märts

Nädalavahetus möödus toas teki sees istudes, telekat vaadates, vahepeal lugedes ja kommi süües - vahel on selliseid nädalavahetusi ka vaja, mhm.

Esmaspäeval sain Kristinaga kokku, ta aitas mind veel veidi stipendiumi paberiga, aga üks koht jäi meil veel segaseks - seega ma asja posti veel ei pannud.. Aga asi edeneb - seegi hea :D Kristina asus issi kohale ja tegi tema käekirja :D Võinoh, väljamõeldud issi käekirja :D Väga hea, väga hea :D

Siis liikusime linna. Läksime spordipoodi. Ja veeeetsime seal mõnda naljakat aega :D Hihihihi :D

Käisime veel Lidlis (paar tundi hiljem XD), sain kohvi (jeeee!) ja vahvleid :D Ikka süüa, ikka süüa.

TV seminar oli jube mõttetu. Me analüüsisime mingeid Briti Tvkavasid. Kuna mul pole õrna aimugi ühestki Briti TV kanalist, rääkimata programmidest, mida nad näitavad, siis ma olin lihtsalt kuss ja üritasin tarka nägu teha.. "Ja siis see mingi programm on Manchesteri põhine ja sellele vastukaaluks tehti Londoni põhine mingisugune seriaal ja siis põhjapoolsed inimesed leidsid, et see on jube ebaaus ja tegid oma mingisuguse seriaali.." Ahsoh. Ma isegi ei tea, kus Manchester asub, aitäh. Okei, vist ikka enamvähem tean, aga siiski... Ja siis ma mõtlesin, et Eestis ju ka tegelikult neid...asju, et Tartus on "Õnne 13" ja Tallinnas on "Kodu keset linna".. Jeee - vähemalt suudan mingeid seoseid luua :D

ja et Eestis on BBCiga sarnane ETV, kus pole reklaame. Tähendab, reklaamivad ainult oma saateid umbes.. Aga ma seda küll ei tea, kas ETVl on mingisugune see licence fee ja ma üldse ei saanudki aru, kuidas see siis täpselt toimib, et iga inimene maksab kanali ülevalpidamise eest? Ma loengust nagu sain aru, et see on filmidele ja programmidele, kes tahavad end BBCis näidata, et need peavad maksma.. Aga siis seminaril nad tõid mingeid võrdlusi, et kui teistel kanalitel on reklaamid, et siis sa ostad lõppkokkuvõttes rohkem kui sa licence fee eest maksaksid ja siis ma olin ilgelt segaduses..

4.märts

Hommikune 10 minutiga ärkamine (miks ma siis kui vaja lambist kell 6 üles ei ärka?) ja 9ks workshopi jooksmine. Tähendab. Ma teadsin, et meil on täna teises kohas workshop, sest meil oli editing workshop, mitte kaamera oma.. Nii me siis istusime inimestega fuajees. Siis ühed targad inimesed läksid ees ära ja siis kamp lolle jäi paigale, kuni üks tuli ütlema, et ou, tulge sisse. Noh siis me läksime sinna, kuhu tark kadus. Aga kui me olime uksest läbi jõudnud, ootas meid ees kena Parry-Williamsi hoone labürint ja tark oli ka juba kadunud. siis me ekslesime seal koridorides tükkaega.. Lõpuks keegi küsis kelleltki ja noh, siis meid juhatati õigesse kohta, mis oli umbes 3 sammu kaugusel punktist, kus me alustasime. NOOOJAH..

Siuke armas arvutiruumike oli.. Ja ma muidugi sööstsin kohe ühe Maci taha (ma ei suuda noh..), aga siis mulle öeldi, et me ei tohi Mace kasutada :( Aga nad olid niii ilusad. :(

igatahes. Enamus workshopist rääkis naljaka aktsendiga onu meile sellest, et AVIDit ikka kasutab umbes 95% UKst ja Euroopast ja et Final Cut Prod kasutatakse kiirete uudiste edastamiseks. Aga et tglt on mõlemad ikkagi algselt Maci tooted olnud, aga siis oli mingi jama ja nüüd on AVID põhiliselt Microsofti põhine. Ja et kui ikka oskad AVIDit kasutada, siis on palju tõenäolisem, et saad tööd, sest AVIDi spetsidest on puudus. Votvotvot. Ja siis rääkis jube pikalt sellest, et tema töötab ainult 9-5ni ja ajab meid alati kella 5ks editimis ruumidest välja ja miskõik.. jaaa, et.. pähh, ma ei mäletagi, mis ta rääkis..Seal polnud mitte midagi eluks vajalikku.

Aa. Et me saame tudengi soodustusega AVIDit ja Final Cut Prod osta, kui me tahame. Et need on mõlemad mingid üle 1000 naela :D Ilgelt tahaks ju :D

Ja siis umbes viimased 30 minutit workshopist saime me reaalselt arvutit näppida.. Olin kahe poisiga grupis, sest meid on palju ja arvuteid vähe.. Ja noh siis ta kõigepealt rääkis pikalt jälle umbes seda, et "Ja nüüüd pange oma projektile nimii... Mhmmm, ja siis vaadake, et oleks ikka õige formaat..MHhmmmm.." ja siis ta näitas mingid klippi, mis oli juba põhimõtteliselt kokku monteeritud ja siis meil oli umbes 15 minutit, et "õppida" kassetilt materjali arvutisse tõmbamist. Ja oligi kõik. Surmigav. Ei, tegelikult, ma tean, et see on vajalik, ta lihtsalt.. Venitab kogu informatsiooni edastamist niiii palju, et.. sul ei jõuagi lõpuks kohale, mida ta siis lõpuks öelda tahtis.

Teatri seminar oli keeruline. ilgelt keeruline ja ma ei saanudki umbes poolest asjast aru.. Abiks polnud ka fakt, et ma ei mõistnud kohustuslikust lugemisest poolt.. Ja see oli lihtsalt... informatsioon tuli ja tuli ja tuli ja siis oli ja siis tundus, et nagu midagi on selgem ja siis öeldi järgmine asi jaaaaa...kõik oli sama segane kui enne. That's not good.

Õhtul käisin veel teatris.või noh.. niivõrdkuivõrd teatris..

3.märts

Hommikul enne loengut lugesin Churchilli "Cloud nine'i", päris lõpuni ei jõudnud, aga jube põnev oli.

See on näidend (ülla-ülla) mmmm poliitilisest seksuaalsusest (nagu autor ise kirjutab). Igat sorti suhted, homod, lesbid, heterod, pedofiilid. Aga asja teeb veel keerulisemaks see, et osasid naisi mängivad mehed, osasid mehi naised. Seega ütleme nii, et kui tegelasteks on naised ja on lesbisuhe, siis laval me näeme ikkagi naist+meest. Ja ma jõudsin hommikul ainult esimese vaatuse läbi lugeda, tegevus toimus Aafrikas, Briti koloonias, Viktooria-ajal ehk eriti mehelikkude meeste ja naiselikkude naiste ajal, kõik muu oli väga tabu ja väga mitte-soovituslik..

Olin päris segaduses ja üllatunud, et selline näidend on kirjutatud. Lootsin, et loeng toob selgust ja miskõik, ei AGA MILLEKS? Loeng lihtsalt torkas õigesse kohta, et veel rohkem küsimusi ja mõtteid tuua. Blahblah. Ei, tähendab, see on vist ikkagi hea, aga mõni vastus võiks ka kuskil olla.

Loengus üldiselt rääkisime seksuaalsusest. Ja mis vahe on sex'il ja gender'il (eesti keelde vist tõlgitakse ikka ühtmoodi, et 'sugu'?) et sex on bioloogiline mõiste, et sa kas oled mees või naine. Samas kui gender on kultuuriline mõiste, et naiselikkus ja mehelikkus ja et see võib muutuda ja on tihti väga erinev, kuigi on mingid niiöelda välja kujunenud tavad, moraalid, põhimõtted, et kuidas üks või teine peab käituma. Alates sellest, et mehed võivad oma nibusid näidata, aga naised mitte.. Lõpetades sellega, et mees kaitseb kodu ja naine toimetab kodus..Mis praeguseks ajaks on kõik muidugi väga muutunud ja ei pruugi üldse mitte tõesed olla, aga me kõik ikkagi teame neid niiöelda, ummm.. tavasid?

Lõpuks me jõudsime välja selleni, et nüüdisajal me ei saa isegi enam bioloogilises faktis kindlad olla, sest me DNA muutub pidevalt (ei..ma ei mõtle päris seda, umm.. põlvkonniti areneb?).. igatahes, et sünnivad interseksuaalsed lapsed, kelle puhul arst otsustab, et kas ta nüüd on poiss või tüdruk.. (ma ei tea, kuidas see täpselt toimib, lektor tõi lihtsalt näite..)

Igatahes. Rääkisime Cloud Nine'ist ka.. Et kuidas seal need soorollid on pandud kõikuma, sest mehi mängivad naised ja vastupidi.. Ja et kuidas näiteks naispeategelane on mängitud mehe poolt, sest ta mees hindab ülekõige mehelikke omadusi ja tahaks ka naises neid näha (ja samas on need ka naise enda jaoks olulised, sest meestel on rohkem lubatud kui naistel - äkki?). Ja et kuidas nende poega mängib tüdruk, sest ta võitleb isa soovile vastu, kes tahaks näha väha mehelikku poega, kes peab jahti ja mängib kriketit, kuid poiss on homoseksuaalne. Ja samas on sellel perel veel mustanahaline ori, keda mängib valge mees. Ja siis tekib veel lisaks seksuaalsusele rassi küsimus. Et taheti justkui varjata mustanahalisi(-lisust)..

Votjah.

TV loeng oli.. BBC ajaloost. Või noh, tegelikult mitte ainult, ikka terve inglise broadcastingu ajaloost. Et kuidas BBc üritas kaua aega hoida kogu reklaami TVst ja raadiost eemal ja pidas harimist tähtsamaks kui meelelahutamist. Ja kuidas see oli väga kitsa, mmm.., kitsale vaatajaskonnale (haritud, upper middle class, Londoni elanikule).. Ja et näiteks väga pikkaaega ja ka praegusel ajal veel (aga varem oli see ikka rohkem levinud) võisid diktorid (TVs ja raadios) rääkida ainult puhtas kuninga/kuninganna/BBC inglise keeles. Ükski dialekt ega aktsent polnud lubatud. Jaaaaaa, siis tuli välja, et Britidele jõuab digiTV alles järgmine aasta, haaahaaaa, meil Eestis ju küll on :P

Jamh. ja siis vaatasime mingit dokumentaali TV ajaloost. Jube veider oli kuulata, kuidas mingi 30ndatel-40ndatel TV näinud inimesed rääkisid, et "enam ei saanud sõbrannadega kokku saada, sest kõik vaatasid telekat ja polnud nõus välja tulema.. Sa ei saanud isegi inimestele helistada, sest sa teadsid, et ta lemmiksari on eetris ja see oleks inimest pahandanud kui keegi oleks sellel ajal helistanud.." ja nohjah, MIDA? 70 aastat tagasi? Ebaloogiline, minu jaoks :DJa siis ma ei suuda endiselt ettekujutada, et kuskil pisikes India külas võiksid inimesed TVd vaadata, aga seda nad tegid seal, juba kümneid aastaid tagasi tehtud filmis. Terve küla peale umbes 2 telekat, aga ikkagi.

Ja siis ma tulin koju ja lugesin Cloud Nine'i lõpuni. Teine vaatus toimub 1979.aasta Londonis ja mehi mängivad mehed ja naisi naised.. kuigi teematika on sama. Kõik on muuutunud vabamaks, kuid siiski pole avalikult homo olemine mingi nalja asi. Ma olen kõik oma mõtted ära unustanud... Ma ilmselt pean tesit vaatust uuesti lugema (ja siis tekivad uued mõtted ja vanad ununevad veel rohkem, aga SEE SELLEKS..)

ja õhtul käisin teatris, jee!

2.märts

Hommikul on National Insurance Number'i intervjuu. St põhimõtteliselt..noogutasin pead ja andsin allkirju. Intervjueerija: "Jaa..te olete naine, jah?" Mina:"Mhmmm..." Int:"Okei, ma usaldan teid selles küsimuses" - muidugi naljaga. Tädid olid üldiselt toredad, üritasid nalja teha, tähendab tegidki, minu pihta ja omavahel.. Küllap neil on väga igav seal, hommikust saaati mingeid ankeete täita..

Igatahes sellega läks max 10 minutit. Ja 3 nädala pärast võin ma väga ametlikult UKs töötada ja miskõik. Eluaegne number nagu ta ütles. Jamh.

Peesitasin taas päikese käes. Täna oli nii soe, et ma tõesti võtsin jope seljast ära ja olin niisama. Jah, nii on vahva! Lugesin eelmise nädala teatriasju ehk Artraud'i kohta.. Ilgelt keeruline, sellest ma ei saanud küll mitte midagi aru. Ja nendest asjadest, millest aru sain, need ei tundunud ühestki teisest tegelinskist mitte kuidagi erinevad.. nojah siis..

Hiljem olin taas Arts Centre'is.. Aga ei õnnestunud akna alla istuma saada, millest oli jube kahju, sest Päike loojus nii ilusalt! Aga ma istusin siiski tükkaega kuskil, lugesin Coelhot ja mõtlesin, et küllap mind oleks naljakas jälgida olnud, sest ma turtsusin pahameelest vahepeal ja teinekord naersin.. njamh.. (Loen: "Tahtsin sepaametit õppida" mõtlen, et mis pagana asi see sepaa-met on ja siis 5 minutit hiljem jõuab kohale, et tegu on sepa-ametiga)

Vahetasin veel oma teatripassi pileteid, sest ma võtsin enamus kolmapäevadeks, sest meil on kolmapäevad vabad, aga noh, nüüd on mul kolmapäeviti proovid alati.. Siis panin ja muutsin mingeid kinoaegasid ja kontrollisin teatri asju üle ja mõtlesin, et küll on ebaaus, et kinos on iga päev mitu seanssi, aga teatris veab kui on ükski.. Mhh.

Ja siis proov, mis oli tohuvabapohu. Õppisime teist HotBoxGirlside tantsu. Kõik on jube targad koreograafid, nooot. K.a lavastaja. Blah. Päris kurb.. Ei tea, mis sellest stseenist tuleb.. Võibolla areneb midagi head, aga kes teab..

1.märts

Teate. Täna on märts. MÄRTS. Märts. Ohsapoiss.

Hommikul ei tahtnud üldse ärgata, kuigi esimest korda tegin silmad lahti juba kell 4.40 (saatuslik kellaaeg, blablah), siis kella 7 paiku, kuid lõpuks ajasin end kell 9.30 jalule. Täna oli inspection, niiet panin veel viimaseid asju korda ja miskõik.. Ja ikka oli veel palju aega. Surfasin siis niisama, kuni lõpuks oli kell 10.15 ja ma otsustasin astuma hakata. Ma nimelt pidin pärast 10t saama Welcome Centre'ist tõendi, et olen täiskohaga õpilane.. Nojaaa kui ma mingi 10.30 sinna jõudsin ja oma paberit küsisin, siis oli muidugimuidugi jama ja mu paber oli alles kuskil allkirjastamisel.. Õnneks ei läinud siiski kaua ja sain oma paberikesed kätte :)

Siis oli täpselt kell nii palju, et ma jõudsin väga täpselt meedia loengusse. Me panime ennast gruppidesse, et filmi teha. Õpetaja ütles, et "Ja nüüd ma annan teile 10 minutit ja siis pange ennast gruppidesse ja valige kuupäevad, millal te miskit teete..". Ma olen nüüd siis cinematograph (ja ma endiselt ei tea, mida see täpselt tähendab. Tõlge oleks nagu operaator, aga ega see vist päris see pole), ehk ma vist olen nagu mingi see tüüp, kes otsustab valguse ja kostjumi ja rekvisiitide eest, jah, mulle sobib :D Ma olen koos ühe Poola tüdrukuga, kellega meil on workshop ka koos ja siis ühe Norra tüdrukuga, kes oli nõus meie gruppi tulema, sest meil oli režissöör puudu :P panime siis oma aegasid paika, mis oli suht keeruline, sest ma olin ainuke, kes on ühe departmendi sees ja seega noh.. asjad käivad lihtsamalt ja meie ajad ei klapi üldse :P Aga noh, me saime siiski paika pandud. ja siis Poola tüdruk, kes on meie kirjanik, rääkis natukene oma ideest. Mingi laaav stoori. Nojah, ma ei saanud poolest asjast väga aru, ei suutnud väga jälgida ja miskõik.. Tundus natuke siuke noh.. cheesy.. noh, et laavstoorit on üldiselt keeruline teha.. Eriti kui see peab olema 3 minutit pikk. Aga eks näis, kuidas läheb. Ma olen rahul nii kaua kui me mingeid ajuvabasid mõrvalugusid ei pea tegema. (Ja õnneks me nõustusime kõik, et kriminull on üks väga suur EI.) Aga mulle meeldis, et Poolakas mõtles suurelt ja sümboliselt, st et nimedel on kindlasti mingi tähendus ja et umbes, et loo algus peaks olema päikese tõusul, mis sümboliseerib algust ja miskõik.. Kuigi noh norrakale see vist väga ei istunud... igatahes oli siis juba 45 minutit tunnis tläbi (10 minutit, ilmselgelt..) ja siis õpetaja oli mingi, et "Nooooh, te võite jääda siia ja mõelda oma tegevuskava või ära minna.." Mis küsimus see selline on? Muidugi läksid kõik ära.

Hüppasin raamatukokku. Võtsin TV raamatu ja mingi filmi raamatu (et teada saada, mida ma cinematograafina tegema pean) jaaa Becketti raamatut (sest ta on lihtsalt äge). Tulin tuppa korraks, inspection polnud endiselt käinud. Ma ei tahtnud kodus ka olla, kui nad tulevad, niiet läksin TV raamat näpus Arts Centre'i taha pinkidele lugema. Imeilus ilm oli, Päike paistis, jube soe oli, nartsissid õitsevad - KEVAD noh. Vahepeal mõni jahedam tuuleke, aga üldiselt oli ideaalne 2 tundi istuda õues ja lugeda.

Siis tagasi tuppa - inspection polnud ENDISELT käindu, nooo mida. Siis võtsin Coelho raamatu kaasa ja läksin Arts Centre'i kohvikusse lugema (sest õues oli juba jahe), aga Arts Centre'i kohvikus oli niiii mõnus - Päike paistis aknast sisse ja meri sillerdas ja oli soe ja mõnus ja hubane. Ja siis ma lugesin seal ja siis mul tuli mingi ideedetulv ja siis ma kirjutasin tükkaega ja siis jälle lugesin ja siis ma väsisin ära ja leidsin, et oleks ikka aeg koju tulla.

Ja lõpuks oli inspection käinud. Sain läbi. Tuba on korras - kuigi oli märkus, et mu uks käib raskelt ja võtit on raske keerata, aga noo teretere, see küll minu süü pole.. Ja ülejäänud korter sai ka läbi, kuigi meie vetsud-vannituba näevad siiski päris jubedad välja.

Mõnus on olla kui on mõnus.