10.märts, teine osa

1. Vaatasin kinos "Fezeka's Voice'i". See oli dokumentaal Lõuna-Aafrika pisikese linnakese keskkooli noortest, kes saavad võimaluse osaleda Sainsbury Muusika Festivalil UKs. Ja kuidas nende ettevalmistused mööduvad ja nende enda ootused, lootused. See oli niiii ilus film. Pildiliselt ilus ja sisuliselt ilus. Mul oli kogu aeg naeratus suul ja samas pisar silmas, sest see oli nii armas, ilus, samas natuke kurb ka. Ohsapoissjavau. Läheks Aafrikasse.

2. Ma pole ammu endale õhtusööki teinud. Nüüd tegin. Riisiplöks :D Riis+sulajuust+pesto+muna+tomat+suitsuvorst. Ilgelt hea oli, aga natuke palju sai teda. *plahvatab kohe*

3. Ma sain täna oma National Insurance Numbri kätte - nädala ajaga tuli! Ja nad väitsid, et pean 3 nädalat ootama.

4. Sain oma filmi essee ja portfolio tagasi, 58 ja 57 punkti. Ma teadsin, et need olid jube kehvad :D Aga ega mulle soovituseks midagi asjalikku ei kirjutatud.. Ainult umbes, et kasuta rohkem akadeemilisemaid viiteid. Nooojah.

5. Mul on jube laiskuseuss kallal. Noo nii jube. Ei viitsi lugeda ega õppida ega midagi. Tahaks mängida! Aga sellest hoolimata sai teatri portfolio proposal tehtud (ehk kolme sõnaga, kellest ja miks ma oma portfoliot tegema hakkan). Hetkel sai valituks härra Richard Foreman. Avant-Garde'i lavastaja ja näitekirjanik, kes lõi Ontological-Hysteric Teatri vormi. Ma valisin ta selle pärast, et ma sattusin mingi video otsa, kus ta rääkis, et talle meeldiks kui publik paneks ise mingeid asju tähele ja ütles, et ega kõigel ei peagi alati tähendust olema. Eks näis, kas ma lõpuks ka temast teen, ma olen hetkel laisk ja ei viitsi rohkem teisi uurida ka..