Teatriloeng.. oli kuidagi..veider..Rääkisime Kolonialismi järgsest teatrist.. See tähendab, siis nende koloniseeritud riikide teater.. Et nad nagu võivad olla kaks karakterit korraga.. Oma kodumaa (Aafrika, Austraalia, Brasiilia jm) ja siis koloniseerija riigi oma (ntBriti).. ehk neil on tihti igasugused rituaalsed trummimängud ja maskid seotud umbes Shakespear'i taolise asjaga. Ja et seda täielikult mõista peab midagi ikka teadma ka.. Näiteks see näidend mida me lugema pidime (ja mida ma pole veel lugenud), et seal mingi Briti paar läheb mingi maskiga kuhugi karnevalile ja nende jaoks on see lihtsalt vahva mask.. aga kohalike jaoks on see ülioluline mask, mida võivad kanda ainult mehed ja millega kutsutakse esivanemaid välja..
Mulle tundus, et ta rääkiski terve loengu täpselt ühte ja sama asja kogu aeg... Njamh.
TV loengusse jäin hiljaks :D Sest tee peal jäi ette Gemma ja me jäime jutustama ja see oli niiii armas :) Ta oli mingi "ME IGATSEME SIND STSNEOGRAAFIASSE!" ja siis ma ütlesin, et aga noh, et te saite ju uusi tüüpe juurde ja siis ta tegi mossis nägu ja oli mingi "aga te (mina ja teised, kes teevad TVd lisaks) olete õiged inimesed, aga need uued on lihtsalt.. mitte õiged" ja siis ma olin minig AWww :) Ma nüüd igatahes ootan, et ma saaks nende asja vaatama minna, Gemma rääkis, et nad on selles laohoones või kuskil ja igaüks ehitab omale toa, et Gemma tuba on vetikaid täis ja ta käib aegajalt rannast liiva varastamas :P nii äge!
Igatahes, TVs rääkisime globaliseerumisest.. ja et noh, et ühestküljest on tore ja me saame paremini läbi (me=kõik riigid/rahvad) ja teisalt on halb, sest me muutume üheks suureks rahvuseks ja rahvuslik kultuur kaob ja miskõik.. Me oleme kõik McDonaldiseeritud või oleme Coca-kolonialismis.. ehk üldiselt me oleme amerikaniseeritud.. Et enamus kannavad teksasid (ma olin üks umbes 8st inimesest, kellel polnud teksad jalas, oih), igalpool maailmas võime süüa McDonaldsit, mitte kohalikke toite, igalpool võid juua Coca-Colat ja miskõik..
Ja siis me vaatasime mingit dokumentaali Big Brotheri kohta. See on siis miskine teleshow, kus mingi arv pannakse mingiks ajaks ühte majja kinni. Ja nad peavad seal koos elama ja ei tohi mingit kontakti välismaailmaga omada.. Majas pole telekat, telefoni ega interneti ega midagi.. Ainult ükskord on seda reeglit eiratud, kui oli 11.9 terroriakt, siis neile öeldi, et mis juhtunud on.. Igatahes ja siis neid hääletatakse välja ja viimane tüüp võidab mingi summa. Jaaaa..kaamerad käivad 24/7.. Igatahes.. Jube asi.. ja dokumentaal oli ka jube.. Ja ajuvaba.. Brr. Aga inimesed tahavad teada, mida teised inimesed teevad ja siis on selline saade jube pop.
Pärast oli mul Rosaga ukulele tund.. ega ma midagi väga ei õppinud :D Ma ei mõista eriti, mida kuskil sellises tunnis õpetada saab.. kui mul oleks endal siis mõni küsimus.. naah.. Ses suhtes, et akorde saab ju igaltpoolt järele vaadata näiteks.. Kuigi Rosa näitas näiteks kuidas E akordi palju lihtsamalt mängida (aga see on ikkagi ilgelt nõme akord..) ja siis ta õpetas paar viisijuppi, aga ideeliselt noh.. Jamh.. Ma saan aru et näiteks klaveris on mingid harjutused, mis ma ei tea, et näpude ulatus läheks suuremaks vms.. ukulelega on lihtsalt.. mida tihedamini mängid, seda ägedam ja seda kergemini jäävad akordid meelde ja vahetused lähevad kiiremaks.. Aga mind üllatas, et Rosa ütles, et ta umbes 2 nädalat tagasi õppis neid umm.. tabe lugema.. ehk kui sul pole antud akordid vaid tegelikud noodid.. ja siis ma olin üllatunud, sest see on ju jube loogiline, nojah. See selleks.
Ja ülejäänud õhtu olen kuulnud supervahvat laulu (ja täiest kõrist kaasa laulnud, muidugi)
Mari Kalkun - Koduvana Pühendus. Nii täpselt naela pihta, et on lihtsalt vahva! Ma ilmselt väga varsti katsun seda ukulelel mängida.. Mis on raskendatud, sest akordide välja mõtlemine pole teab mis naljamäng..
No comments:
Post a Comment