Seminari annab Gareth, jälle, nagu eelmine aasta. Ja ma olen ainus meie grupist, kellel ta eelmine aasta oli, fain. Vähemalt on meie grupis veel välismaalasi, semu Kritoph Lätist (tegelt pole semu, aga ma põrkan temaga igalpool kokku) ja nime järgi tundus ka kaks poolakat või sellist olevat. Hurra. Gareth on arenenud aastaga, ma tegelt ka kuulsin, mis ta rääkis. Jee! Ja ma suutsin märkmeid teha, niiet polnud ainult teemasse, aga teemaväline tekst. Jee! Tähendab, ega midagi asjalikku ka polnud, olgem ausad.
Kaks tundi hiljem oli process of scenography ehk siis praktiline stseno (nagu ma ilmselt seda kutsuma hakkan nüüd). Jõudsin lammastemaale Llandbadarnisse varem ja otsisin natuke ruumi ja kui ma sinna sisse astusin olin peaaegu kohe pahviks löödud, sest see oli täis lavamakette ja suuri Maci arvuteid. LOVELY. Kui onu Simon lõpuks jõudis, rääkis meile, mis meid ees ootab.. Et peame ka maketti tegema ja heliplaani ja valgusplaani ja ülalt vaate ja kostüümikavandid ja jumal teab, mis ime asjad veel. JA lisaks portfoolio, mis on umbes sellest samast projektist, aga rohkem oma mõtetega (esimene asi on kõik grupitöö) jaa et sellel pole sõnalimiiti, mis teeb asja natuke keeruliseks (sõnalimiidiga on vähemalt millestki kinni hoida..)
Ja siis asusime kohe joonistama (ohsajummel). "Sinu päev esemetes ärkamisest kuni siia tuppa jõudmiseni". Eeeeh. Esimene mõte oli teha kõik üheks pildiks, et kõik oleks ühendatud omavahel, aga siis ma leidsin, et katsuks ikka lihtsalt hakkama saada ja mitte ületamatuid eesmärke võtta. Mu esemed, mida ma siis kritseldasin olid : kohvitass, iPhone ja kõrvaklapid, teatri reader, piknikulaud, arvuti ja lammas. Kui kõigil joonistatud, siis osad pidid tõstma oma pildi ja näitama ja keegi teine pidi siis rekonstrueerima ta teekonna. Minu oma oleks siis : ärkasin ja jõin kohvi, kõndisin muusikaga üles mäkke, olin seminaril, sõin Arts Centre'i taga, käisin Rosseris arvutis, et vaadata seda meili, kus oli juhend Teifi ruumi saamiseks, ja siis kõndimine Llanbadarnisse lammaste sekka. Hurraa. Polnudki kõige hullem (ja mu lammas nägi päris armas välja).
Siis tuli osa kaks. Joonista sama teekond emotsioonidena. Kõik oli tükkaega jumala wtf ja siis said ruttu valmis. Aga nüüd ei osanud enam keegi aru saada, et mis tujud need on, mida sa kujutada üritasid (jooned ja ringid ja sakid ja miskõik). Tore toredaks.
Anti kohe tühjad maketid ja grupid ja nüüd tehke kellegi teekond lavakujunduseks. Meie grupp valis minu joonistused (sest mul oli vähe asju peal....mitte, et kellegi teise oma oleks uuritud..).. Tegime trepi lavasügavusest paremalt diagonaalis ette. (ma ausõna ei tea, mis need sõnad eesti keeles on... inglisekeeles on sügavus up stage ja siis eee eeslava? down stage.. ja lava vasak-parem on täiesti kaos, sest Janika ütleb, et see on vaataja punktist, kõik teised ütlevad, et näitleja omast.. Keegi tahaks seletada siis mis on õige?). Ja see trepp oli värviline, vastavalt mu "tujudele" (sest mu kõikvõimas pinal on täis igast asju ja muidugi ma kasutasin erinevaid värve oma emotsioonide jaoks).. Ja trepi all olid asjad, mida ma olin joonistanud. Jack tegi penoplastist lamba ja oli OiKuiUhke. (ma tegelikult isegi ei tea, kas ta nimi on Jack..aga ütleme, et on, vist on.) .. Ma oleks pilti teinud, AGA mu mobiili aku sai tühjaks. ja ma millegi pärast ei teinud Lomoga pilti. Jaa treppi värvisime kriidipastellidega, niiet ma olin igaltpoolt väga värviline ja kriidine lõpuks ja kuna ma kasutasin punast viimasena, siis ma nägin välja nagu ma oleks kellegi just mõrvanud, kaunis.
Kui teised siis meie asja vaatasid, siis nad millegi pärast seostasid treppi kohe tantsuga. Ja noh. Ses suhtes, et mulle sobib kui mu päev minu elust lavastataks tantsuna. Hihihi.
Teistel gruppidel oli rohkem asju "laval" võib-olla isegi liiga palju. Mulle meeldis meie üsna modernne ja lihtne asjandus.
See kõik tehtud arutasime veel oma niiöelda eksamit, kus me peame grupina siis neid ülalpool nimetatud asju tegema. "Hamleti" kahe viimase stseeni põhjal. Lovely. Ikka tuleb see Hamlet ja kummitab nagu ta isa vaim. Ja siis Simon lasi meid varem ära ja jättis kogu arvutidisaini asja järgmiseks korraks, sest ta ütles, et me näeme suht zombied välja. Aga tundub kõik väga asjalik, et ma see aasta jõuan kaugemale kui lihtsalt grafoprojektoril veega plötserdamine (,mis oli ka väga vahva!)... ja järgmine tund on sound studios ja teeme igast helivärk, ohpõnevpõnevpõnev.
Siis läksin Arts Centre'isse, et noh loen ja mõtlen ja teepeale Llanbadarnist Arts Centrisse (20-minutiline jalutus) tuli nii palju mõtteid, et ma panin neid tükkaega kirja ja loodetavasti ma kunagi realiseerin ka need. Igatahes oli kell 17.40 kui ma Arts Centre'isse jõudsin, vaatasin veel ilusaidilusaid fotosid, mis olid näitusel ja siis istusin, et kirjutada-lugeda kuni ma pidin kella 19.10ks usherdama minema. Noh, sellega läks nii, et kuna mu telefon suri välja, siis kella mul polnud ja kui ma olin juba tükkaega istunud seal, siis lõpuks liikusin ja kellalt vaatas vastu 19.20. MINGE PEKKI. Noh, otsisin siis Arieli üles, kes korraldab usherdamist ja ta naeris ja lasi mind lihtsalt vaatama. Läks hästi, seekord. Aga kes on nii osav, et on 1,5 tundi varem kohal ja ikka jääb lootusetult hiljaks?
Hästi läheb. Hea etendus oli. Ja koju jõudsin 10.45 umbes. Niiet, kerge ligi 11 tundi sai üleval kämpuses veedetud. Ja nii päris mitu teisipäeva järjest (sest teisipäeviti satub tihti ägedaid etendusi näitama).
No comments:
Post a Comment