Ja tegin ise täna võikud valmis, palun taas aplausi. Will oli geniaalne "you don't mind if I help you, do you?" ehk ta lõikas mulle võiku palle lahti (ehk ma ei oska eesti keelt jälle. võiku pallid = saiakuklid).
Üldse tegin täna palju. Just siis kui mina läksin tagant välja, siis oli järsku sada inimest ja Edith jooksis ja Pauliina ei teinud peaaegu midagi. Vabalt.
Ja..butter cream armastab mind. Mina teda mitte, sorri. Aga kõik koogid, mis täna mult telliti olid buttercreamiga.. Christine ütles, et muidu pole peaaegu ühtki kooki ja siis täna oled sina ja siis on nagu mingi 4 kooki. Vabalt.
Pean mainima, et Weronika oli mu kaunis-armas Valentiine ja riputas mulle hommikul ukse külge karbi fläpjackiga ja sõbrapäeva kaardiga. Niuniu, küll ta ikka oskab. Aga tänane öö oli jälle täpselt selline, et ma pole kindel, et kas ma tegelikult magasin või olin koguaeg selles mingises une-reaalsuse vahepealsuses. Väga veider oli, sellest ka mu väsimus, ilmselgelt.
Ja siis ma koristasin oma tuba. Madli tubli tuppa ja ütles, et see küll Edithi tuba pole, siin pole ühtki riideasja põrandal. tõsi. Tõsi. Aga mul lihtsalt tuli tuju täna. Hea plaan oli ka jälle ujuma minna, aga lõpuks ma leidsin, et ma olen piisavalt unine, et ma lihtsalt ei jaksaks end pinnal hoida ja upuks suure tõenäosusega ära, niiet jätsin vahele (nagu alati, elu koosnebki ainult vahele jätmistest mul).
Avastasin ka jälle ahastusega, et ma pole peaaegu nädal jälle flickrisse pilte lisanud, päris kohutav. Aga pole olnud midagi pildistamisväärset. Siis tegin natuke pilte ka, et oleks ikka, noh, midagi, onju.
Ja õhtul oli "So sorry you can't experience it!" ehk Mari-Liisi lavastatud näidend, kus Kristina ka mängis. Kaunis oli, ma vist ootasin midagi natuke teistsugust, aga see sobis ka väga hästi, väga kaunis oli. Ja ma ei saanud hingata kui Kristina karjus valust (karakterina, muidugi), päris-päris tõeline oli. (ja siis me üritame oma teatriga realismist eemalduda?)
Ja kõige olulisem on, et Laural on täna sünnipäev! JEEEE!
No comments:
Post a Comment