1. Mismõttes on juba mai?
2. "Hofesh Shechter" - ohmujumal. OHMUJUMAL. Ma tahtsin natuke nutta ja karjuda ja kilgata ja naerda ja hõisata kui see algas, nii ilus oli. Siuke. Svoboda valgus oli. Sein. Valgus sein. Lava sügavuses (that's the word for upstage!) oli niii umbes 30 parcani (ma pole üldse kindel, et need parcanid olid, aga noh, näiteks, onju, valgusallikat ühesõnaga..). Ja nad oli suunatud ette. Ja Ohjummel see oli nii kaunis kui need 7 meest siis jalutasid pimedusest valgusesse, sest nagu Onu Svob tegi, et see sein on nii tugev, et kui sa sellest välja astud, siis tundub, et sa haihtuksid (pimedusse). Ja see oli nii kaunis, et OHJUMAL. Ja siis oli 7 profiili-kasti lava ees, kus 7 meest tantsisid. ja oh kui ilus oli. Kogu see valgustus oli nii imeilus, ja see et tegu oli tantsuga, ei aidanud ju üldse kaasa. Edith lihtsalt niutsus, et miks ma ei võiks olla professionaalnetantsija või siis vähemalt valgustaja või fotograaf või NOHETOLEKSOSAKAUNIST.
Teises osas tantsisid naised, ja see polnud üldse nii äge, aga ma olen üldiselt väga feminismi vastane (maskulinist?), ja leian, et mehed teevadki enamus asju paremini..
3. "Kirsiaed" - PAAANIKA. Tehke mulle ilus valgusdisain, sest ma olen jumala krussis omadega. Ja siis me sonett ka veel otsa.. Kus ma teen ka valgust, ja taipan, et ma ikka üldse ei tea midagi.. ei oska fresnelit õigetpidigi üles panna. Aga jah. Selle elab üle.. Aga KIRSIAED. JUMMEL.
No comments:
Post a Comment