Kolmapäev pole üldse minu päev. Lihtsalt sest NewMediaks ärkamisega ei kaasne üldse mingit motivatsiooni, lihtsalt üks suur vingupingupilv. Bläh.
Aga kui siis tundub osutub päris ägedaks, siis on natuke toredam olla, aga see vingupingupilvest alles jäänud väsimus vallutab mind siiski terve kolmapäeva. Päh.
Aga tund oli suhteliselt äge! Tegime grupitööd ja ma sattusin nii ässa gruppi, et noooo, ei teagi kohe. Jake ja Lynsey ja Beth. ja noh..mina.. Aga tegime kunsti ja blurrisime kaamerat ja tegime hääli ja meil oli kohe päris idee ja värki.. (kuigi Beth ja Lynsey olid pidevalt, et "teeme lihtsalt.. noh, sest on segadus.." mille peale me Jake'iga pead vangutasime..aga ok)
Äge oli, et kõik grupid tegid nii erinevaid asju. Muidugi oli sarnasusi, sest tekst, mille miniperformance (ausõna, minut max) põhines, oli sama..
Ja leidsin, et ikkka palju põnevam on kui asja vastu tegelt ka huvi on. Audioteater. Helid.. jaaaa, mulle meeldib. Ega New Man pole ilma asjata mu lemmik theatre passport show. Kuigi, eks nõnda, audioteatrina, on teatri palju raskem piiritleda - kui vaatajatest saavad näitlejad ja iga mööduv inimene on pealvaataja? või näitleja?
Ja siis, et kui palju on tegelikult igasugust meedia teatrit me ümber (okei, Eestis vist mitte, ma vist, VIST, pole midagi Eestis näinud, mis oleks meediateater.. või teater, mis kasutab meediat.. võibolla midagi NO99'lt, aga..eh, ei tea), ühesõnaga, kui palju on meedia teatrit ja kui harjunud me/ma meediaga olen ja isegi ei pane tähele, et on midagi rohkemat kui lihtsalt teater.
No comments:
Post a Comment