Neljapäeval oli production meeting, olin päris asjalik..Võinoh, jagasin enda kui stsenokunni arvamusi. Enamus 2 tunnisest meetingust läks Joani lobisemise peale (oli näha kuidas Becky ja Andrea lihtsalt surevad seal..:P (nad on siis productioni põhitädi ja kostüümi-õmblustädi)).
Ja siis meie õppejõud stsenograaf on Richard. Tegi mulle tähtsaid nägusid ja ütles, et me räägime hiljem veel. JEEBUS. Richard on keeruline, ta tundub siuke ninnu-nännu, pai-pai, aga tegelt ta teeb su täitsa maatasa kui sa ei tee nii nagu talle meeldib. Selles suhtes on Simoniga hea, et sa vähemalt tead, mis ta tahab sust.. Richardist ei saa kunagi aru, et mis talle nüüd meeldib või mitte.. (Aga samas on ta mu personaltuutor ka, niiet... ülikoolidele/töökohtadele references - siit ma tulen!)
Ja siis poolpäeva olime Kikuga kostüümilaos - tuhnisime, otsisime õiget ajastut, mida me ei leidnud..
Keegi tahab mulle Kaunitest 7 ilusat Müllersoni-aegset pluusi saata? :D
Tegelt oli niikuinii jama selle kostüümiga, sest me Kikuga mõtlesimegi pigem Edwardi (Müllersoni) aega.. Võinoh, natuke hiljem siiski, et - kõrge kaelusega pluusid, prossid, kõrge pihaga seelikud, mis ei ole enam maani ja militaarjakid.. Aga kuna aasta on 1918, siis Andrea (kostüümitädi) arvas, et peaks olema hoopis rohkem juba 20ndate hõngu, et vöökoht on puusale kleidid ja laiad kleidid jaa.. ühesõnaga.. oli üks suur jura..
Ja siis muidugi sõduri (maeisuudaöeldaseda sõna, tahaks öelda ülikonnad, aga see pole kindlasti see..) uniformid ühesõnaga... Meil on laos täpselt 1 1.maailmasõja aegne uniform.. HURRAAA. Me lõpuks võtsime vist väga mitu 2.maailmasõja aegset rüüd ka, sest ma leidsin,et nad on sama lõikega (Ma pole tegelikult 100% kindel) ja et värvi erinevust pole vast (ma tõesti loodan) väga näha..
Sest ühe rüü laenutamine läheb maksma umbes 100 naela.. Ja meil on..8 meest vist? :D Ja 1500 naelane budget.. Et noh.. oleks kehv kui üle poole budgetist läheks kostüümilaenutusele.
TÄna olin laulukunn. Toksisin klaverit. teadsin kõiki hääli. Olin poistele tuutor ja dirigent. Teadsin, kust noodist laul algab. Hurraa.
Sattusin peaaegu ka hästi-kirjutajate-klubisse. (Elliot ütles, ma ise ei saanud midagi aru...) ehk oskan analüüsida, vist. Lõik mu kirjatükist loeti ette, tundsin end nagu keskkoolis või kuskil.. Päris jube oli, natukene.. Ja ma üldse ei mäleta, et ma selliste sõnadega oleks kirjutanud.. Aga, ok siis.
Ja nagu HURRAAA, Homme saab kella 10ks minna!!!! ja mitte 9ks. IMELINE!
No comments:
Post a Comment