Peas on mitmendat päeva paanika, et "Esmaspäeval on detsember ja mul pole šokolaadikalendrit"
Raske elu....

--

Praeguse gala-show eest sain täpselt £2, sest ma tegin miskisele vanale onule teed ja lubasin tal meeskonna küpsiseid süüa...Möh?!

--

Eriti hea on valgust üles panna kui kohalikud redelid ei ulatu lava valguseni ja auditooriumis ulatuvad kahe madalama valguseni. (oleks, et need prožed oleks kuidagi normaalselt fokusseeritud, aga see oleks ju liiga lihtne..)

--

Oh salaaed, salaaed. Ma ei tea, mis ma teha tahan. Ja P tahab väga teada, kes mida teeb. Ja mu vastus on iga kord "mökmök".
Mille tulemusena elasin üle piinliku autovestluse teemal, mida kõike ma teha võiks.
(endiselt pole targem..)
Mille tulemusena ma olen õhtu läbi vaadanud ja uurinud visualiseerimisprogramme ja ahhetand ja ohhetand ja mõelnud, et ükskord on mul vägev arvuti ja palju aega ja motivatsiooni ja raha.. ükskord.

--

Hommikusöögi kokk avastas esmaspäeval, et ma polegi britt. Ta oli tükkaega jahmunud. Hästi, hästi.
Lisaks suutis ta olla enamvähem normaalne terve hommiku vältel + jagas minuga oma poolikuid trüfleid, mis olid päris kaunid..