Jube raske on helistamisfoobiaga endale elamist leida.. Sest milleks peaksid inimesed emailidele vastama? Pole vaja ju. -_-
Olen Bristolis, vihma ladistab, istun Starbucksis (sain viimaks Pumpkin Spice Lattet - miks inimesed sellest nii vaimustuses on?) ja otsin elamiskohti.
Teine raskus on, et kui ma olen kuhugi kirjutanud, mis on hea ja ilus ja odav, et siis ma nagu ei raatsi seda võimalust käest lasta..et äkki saab odavamalt ja kaunimalt.. (Aga nende email ütleb, et vastavad 14 päeva jooksul - AGA MA TAHAN HOMSEKS ASJAD KORDA SAADA, va raisk.)
Kurb on olla.
October 3, 2013
September 30, 2013
Hamish, kiisu, armastas mind täna. Nurus paid ja lebas mu peal ja lubas oma kõhtu sügada ja arvas, et ta on koer ja tõi mulle palli, et ma talle viskaks ja viskas viit ja tegi musi ja ma olin väga vaimustuses.
Also, ma olen endiselt meister dektiiv Edith. Kuigi Gem on väga lähedal. (ehk mängisime mu Cluedot, taas).
Also, ma olen endiselt meister dektiiv Edith. Kuigi Gem on väga lähedal. (ehk mängisime mu Cluedot, taas).
September 29, 2013
Ma pidin kreepsu saama. Tähendab. Ma olen endiselt väga suurte silmadega ja OMG näoga.
David Shearing, kes on suht noor stsenograaf, mu absoluutne lemmik WSD näituselt, teeb multimeedia teatrit ja IMEILUSAID asju; followis mind twitteris enne kui mina teda. OHMUJUMAL. MIKS.
David Shearing, kes on suht noor stsenograaf, mu absoluutne lemmik WSD näituselt, teeb multimeedia teatrit ja IMEILUSAID asju; followis mind twitteris enne kui mina teda. OHMUJUMAL. MIKS.
Minu nägu praegu, literaalselt.
September 28, 2013
28.september
Täna Peter ütles: "What's in Bristol that we don't have?" ja "If you are actually going..who am I going to annoy then?"
ehk elus poleks uskunud, et Peter on seda sorti tüüp, kes ei tahaks kedagi ära lasta.
Peter on mu boss, muide, võinoh, kokk/omanik kohvikus.
See oli omamoodi armas.
Üldse olid need vähesed kliendid, kes täna olid, väga toredad. Lõbus oli kuidagi. Ja kõik sai enamvähem tehtud, mis on ka alati positiivne.
Ja me Hagridil oli sünnipäev ja veendusin, et buttercream on täpselt nii rõve nagu ma teadsin, et ta on.
Ja õhtu otsa mängisime Heads Up'i, ja ma ei saa hakkama, sest pole Atsi, kes poole sõna pealt aru saaks, mida ma seletan, tähendab, kuna pole tiimimäng, siis sõnastaks ümber. Pole Atsi, kelle seletustest ma saaks poole sõna pealt aru. Ma ausõna olen kõige kehvem selles mängus. (Gem lõpuks lubas mul tõmmata muusikalide kaardid alla, siis läks asi paremaks, natukene.)
(Tähendab, kes seletab mulle Gershwini "he was quite a known composer.." ja kui ma kohe ei vasta, siis öeldakse, et niikuinii ei tea. "porgy and bess"? "Rhapsody in blue" teretulemast. )
Kolmapäeval on marsruut Aber-Cardiff-Bristol. Kas sellest midagi head ka tuleb, eks näis.
ehk elus poleks uskunud, et Peter on seda sorti tüüp, kes ei tahaks kedagi ära lasta.
Peter on mu boss, muide, võinoh, kokk/omanik kohvikus.
See oli omamoodi armas.
Üldse olid need vähesed kliendid, kes täna olid, väga toredad. Lõbus oli kuidagi. Ja kõik sai enamvähem tehtud, mis on ka alati positiivne.
Ja me Hagridil oli sünnipäev ja veendusin, et buttercream on täpselt nii rõve nagu ma teadsin, et ta on.
Ja õhtu otsa mängisime Heads Up'i, ja ma ei saa hakkama, sest pole Atsi, kes poole sõna pealt aru saaks, mida ma seletan, tähendab, kuna pole tiimimäng, siis sõnastaks ümber. Pole Atsi, kelle seletustest ma saaks poole sõna pealt aru. Ma ausõna olen kõige kehvem selles mängus. (Gem lõpuks lubas mul tõmmata muusikalide kaardid alla, siis läks asi paremaks, natukene.)
(Tähendab, kes seletab mulle Gershwini "he was quite a known composer.." ja kui ma kohe ei vasta, siis öeldakse, et niikuinii ei tea. "porgy and bess"? "Rhapsody in blue" teretulemast. )
Kolmapäeval on marsruut Aber-Cardiff-Bristol. Kas sellest midagi head ka tuleb, eks näis.
September 27, 2013
27.september
Mõtlesin, et tegelikult võiks üks Edith palju rohkem kirjutada. Välja elada ennast. Sest ma tean, et kirjutamine on mu põhiline iseenese mõistmise variant (kirjutamine endale, ärge lootkegi kõike näha või lugeda).
Teeme siis arutlusringi. Ekraaniga. Mina-ekraan-mina.
Jube keeruline on ikka see elamise leidmine, Aberis on see alati käinud nii poolmuidu, kuidagi keegi ütleb, et seal on ja siis nii saabki. On ära jäänud igasugused hirmsad maakleritelt petta saamised, mida pea üle nädala võib jälle oma facebooki feedist lugeda..
Alati on kohal midagi viga. Suurepärane hind ja koht, ja siis pole maksud sisse arvestatud ja on kirjutatud, et see lisab veel umbes poole üürisummast. No, thanks.
Imeline koht ja hea hind. Teised maja kaaslased on kaks 40-50 aastast meest. No, thanks. (no näete, eestlased, kes siin pole elanud vist ei mõistakski, mis selles siis halba on - kortermajades ju leidub igasuguseid - ega sa ju ei näe neid seal.. Aga Briti majad on nagu peremajad, kus kõigil on oma toake ja siis köök/vannituba/elutuba on kõigile kasutada, ja elamine 'perena' kahe/kolme keskealise mehega (, kes pahatihti soovivad ainult naisi oma kaasüürnikeks) tekitab natuke siiski mingeid hirmujudinaid minus. ) No, thanks.
Hea hind ja kaunis maja. Miljard miili ükskõik, millesest asulast eemal. Suurepärane kui oleks auto (võinoh..juhiloadki?) Mis kasu mina sellest saan, et kiirtee majale lähedal on? Lähen teen jalgrattal enesetappu? No, thanks.
Või on kõik sobiv, aga eelistavad mees üürilist (üürnikku? ma olen nüüd segaduses, mis sõna ma kasutama peaks?). Või võiks vanus olla 25+. Või see ammu tuntud jura - ole kas tudeng või professionaal. Just ülikooli lõpetanult peakski vist iga 'normaalne' britimaa elanik elama kodus vanematega ja mitte üritamagi mingisugust iseseisvat elu arendada. (sama käib töö otsimisega - ole kas õpilane, et saaksid teha mingeid õpipoisitöid (ma ei suuda sõna intern tõlkida, vabandust) või oma sadat miljonit professionaalset kogemust) (räägin siinkohal erialasest tööst).
Ühesõnaga, just ülikoolist tulnute elu on vägagi keeruliseks tehtud. Vahel tekib tunne, et jääkski siia Kiku põrandale ja teeks oma 2-3 vahetust kohvikus, terve elu. (ja siis teinekord tekib tunne, et vahet pole, ja ma lihtsalt lähen kuhugi ja loodan, et läheb hästi. Seda tunnet on vähem...kahjuks??!)
Ja teisesõnaga. Professor Brian Coxil on uus sari - Science Britannica. Vaatan, aegajalt lõpetan Prof. lauseid enne kui ta ise, ja tunnen end ääretult targana. CERN. Higgs Boson. Newton.
Elis ostis täna endale oma lab komplekti (kirurgilised igasugused käärid ja pintsetid ja skalpellid ja kõik muu, et asju ja elukaid lahti lõigata ja seestpoolt uurida) ja see on kõige ilusam asi maailmas. Nagu mõni ilus kunstnike pintslite komplekt.
(Ja siis ma mõtlen, et äkki oleks pidanud mingit loodusteadust õppima..eh)
Muidu olen mõttetu. Hurraa.
Teeme siis arutlusringi. Ekraaniga. Mina-ekraan-mina.
Jube keeruline on ikka see elamise leidmine, Aberis on see alati käinud nii poolmuidu, kuidagi keegi ütleb, et seal on ja siis nii saabki. On ära jäänud igasugused hirmsad maakleritelt petta saamised, mida pea üle nädala võib jälle oma facebooki feedist lugeda..
Alati on kohal midagi viga. Suurepärane hind ja koht, ja siis pole maksud sisse arvestatud ja on kirjutatud, et see lisab veel umbes poole üürisummast. No, thanks.
Imeline koht ja hea hind. Teised maja kaaslased on kaks 40-50 aastast meest. No, thanks. (no näete, eestlased, kes siin pole elanud vist ei mõistakski, mis selles siis halba on - kortermajades ju leidub igasuguseid - ega sa ju ei näe neid seal.. Aga Briti majad on nagu peremajad, kus kõigil on oma toake ja siis köök/vannituba/elutuba on kõigile kasutada, ja elamine 'perena' kahe/kolme keskealise mehega (, kes pahatihti soovivad ainult naisi oma kaasüürnikeks) tekitab natuke siiski mingeid hirmujudinaid minus. ) No, thanks.
Hea hind ja kaunis maja. Miljard miili ükskõik, millesest asulast eemal. Suurepärane kui oleks auto (võinoh..juhiloadki?) Mis kasu mina sellest saan, et kiirtee majale lähedal on? Lähen teen jalgrattal enesetappu? No, thanks.
Või on kõik sobiv, aga eelistavad mees üürilist (üürnikku? ma olen nüüd segaduses, mis sõna ma kasutama peaks?). Või võiks vanus olla 25+. Või see ammu tuntud jura - ole kas tudeng või professionaal. Just ülikooli lõpetanult peakski vist iga 'normaalne' britimaa elanik elama kodus vanematega ja mitte üritamagi mingisugust iseseisvat elu arendada. (sama käib töö otsimisega - ole kas õpilane, et saaksid teha mingeid õpipoisitöid (ma ei suuda sõna intern tõlkida, vabandust) või oma sadat miljonit professionaalset kogemust) (räägin siinkohal erialasest tööst).
Ühesõnaga, just ülikoolist tulnute elu on vägagi keeruliseks tehtud. Vahel tekib tunne, et jääkski siia Kiku põrandale ja teeks oma 2-3 vahetust kohvikus, terve elu. (ja siis teinekord tekib tunne, et vahet pole, ja ma lihtsalt lähen kuhugi ja loodan, et läheb hästi. Seda tunnet on vähem...kahjuks??!)
Ja teisesõnaga. Professor Brian Coxil on uus sari - Science Britannica. Vaatan, aegajalt lõpetan Prof. lauseid enne kui ta ise, ja tunnen end ääretult targana. CERN. Higgs Boson. Newton.
Elis ostis täna endale oma lab komplekti (kirurgilised igasugused käärid ja pintsetid ja skalpellid ja kõik muu, et asju ja elukaid lahti lõigata ja seestpoolt uurida) ja see on kõige ilusam asi maailmas. Nagu mõni ilus kunstnike pintslite komplekt.
(Ja siis ma mõtlen, et äkki oleks pidanud mingit loodusteadust õppima..eh)
Muidu olen mõttetu. Hurraa.
September 22, 2013
22.september
Mul on teglikult pikk postitus WorldStageDesignist pooleli, niiet see ilmub ka kunagi..hiljem..kui ma viitsin..
Kiire update mu elust:
*olen Aberis, taas/endiselt
* elan Kiku põrandal (mugaval madratsil, st)
* käin natuke tööl Rheidolis, endiselt (küll on tore, et ma 2. aastal sellise töö leidsin, mis pole mingi ametliku contractiga ega midagi, st võimaldab lihtsalt uuesti vahetusi saada, jeee)
* muidu olen mõttetu, jee.
Mitte midagi põnevat ei toimu. Ajan vaikselt Bristolit, kuhu ma lähen nüüd üksi, sest inimesed sakivad (no, tglt ei saki, aga erinevate põhjuste pärast on jäänud mitmest üks, niiet nats sakivad, aga pole hullu..). Ja ilmselt loodaks oktoobri algusest sinna kolida, kui hästi läheb (hoiame pöidlaid, onju).
Kiire update mu elust:
*olen Aberis, taas/endiselt
* elan Kiku põrandal (mugaval madratsil, st)
* käin natuke tööl Rheidolis, endiselt (küll on tore, et ma 2. aastal sellise töö leidsin, mis pole mingi ametliku contractiga ega midagi, st võimaldab lihtsalt uuesti vahetusi saada, jeee)
* muidu olen mõttetu, jee.
Mitte midagi põnevat ei toimu. Ajan vaikselt Bristolit, kuhu ma lähen nüüd üksi, sest inimesed sakivad (no, tglt ei saki, aga erinevate põhjuste pärast on jäänud mitmest üks, niiet nats sakivad, aga pole hullu..). Ja ilmselt loodaks oktoobri algusest sinna kolida, kui hästi läheb (hoiame pöidlaid, onju).
August 28, 2013
28.august
Suvi saab kohe läbi, ja nii ka minu oleng Eestimaal.
Jälle on jäänud mitmed olulised asjad tegemata - Saaremaale pole jõunud, Elot pole näinud jm.
Samas on tehtud ja tegemisel mitmed asjad, mis on juba aastaid tegemata olnud - Franckile koogi meisterdus, Potterimaraton jm.
Aga veider on ikka, sest ma üldse ei tea, mis saama hakkab. Lennupilet on ostetud, aga pole ju ei kohta, kuhu minna ega mõtteidki, mis toimuma hakkab.
Tähendab, esimese plaanina lähen kindlasti WorldStageDesign'i festivalile Cardiffis.. Aga kus ma ööbin ja mis pärast seda saab? Kes teab?
Miljoneid netiaknakesi on lahti short term let'idega ja couch surfingu inimestega ja üüripakkumistega, et äkki ikka kuhugi saab korraks..
Keeruline on, kuidas inimesed niimoodi reisivad, et ostavad lihtsalt pileti ära ja siis lähevad kuhugi - see siiski eeldab ju paljut ja paljut eeltööd või läbimõeldust.
Samas on omamoodi põnev ka - seiklus, vist.
Eks näis, eks näis.
Jälle on jäänud mitmed olulised asjad tegemata - Saaremaale pole jõunud, Elot pole näinud jm.
Samas on tehtud ja tegemisel mitmed asjad, mis on juba aastaid tegemata olnud - Franckile koogi meisterdus, Potterimaraton jm.
Aga veider on ikka, sest ma üldse ei tea, mis saama hakkab. Lennupilet on ostetud, aga pole ju ei kohta, kuhu minna ega mõtteidki, mis toimuma hakkab.
Tähendab, esimese plaanina lähen kindlasti WorldStageDesign'i festivalile Cardiffis.. Aga kus ma ööbin ja mis pärast seda saab? Kes teab?
Miljoneid netiaknakesi on lahti short term let'idega ja couch surfingu inimestega ja üüripakkumistega, et äkki ikka kuhugi saab korraks..
Keeruline on, kuidas inimesed niimoodi reisivad, et ostavad lihtsalt pileti ära ja siis lähevad kuhugi - see siiski eeldab ju paljut ja paljut eeltööd või läbimõeldust.
Samas on omamoodi põnev ka - seiklus, vist.
Eks näis, eks näis.
Subscribe to:
Posts (Atom)