Eile öösel olin ma teadusest ja tähtedest ja keemiast ja füüsikast niiii elevil, et olin mitu tundi üleval ja mõtlesin, et mis see teeb seda, et prootonid tuumas ühilduvad noores tähes ja tekitavad uusi keemilisi elemente? Ja et kas see oli 6 või 8, mis oli stabiilne elektronide arv (8 siiski...jõudsin öösel selgusele)? Või et kui elektronid liiguvad lainetena, siis kas neid laineid saaks kuidagi transformida helilaineteks? Ja kuidas teha tähekostüümi? Jaa.. ühesõnaga. Ma lõpuks jõin piparmündi teed, et maha rahuneda natuke.
(Ja siis lugesin "Nähtamatut näitlejat", sest milleks lugeda vaid üht raamatut korraga kui saab alustada neljandat?)
Ja see suur elevus lõppes sellega, et kell oli 8.52 kui Elis pistis nina läbi mu ukseaugu ja karjatas (ilmselt päris mitu aega olid nad Kikuga karjunud?) "EDITH!" ja siis oli paanika ja 8 minuti pärast oli vaja tööle jõuda. Mõtlesin, et pole väga hullu, sest nad tavaliselt esmaspäeviti jõuvad nii 10 minti pärast 9 kohale. AGA NOOO KURJA. muidugi see ükskord kui ma pole korralikult 9ks ukse taga jõuavad nad õigeks ajaks. Põhjuseks oli Dave. Mul ausõna süda vajus saapasäärde kui ma läbi köögi teenindussaali (onsiukesõna loogiline?) jõudsin ja teda nägin. Aaaga.. tal oli jumala suva =D Ütles, et "hei, Ets!" (ei öelnud, aga siuke.. lohva tervitus..) ja siis suht 10 minuti pärast lahkus ära ka.
Terve kohvik JÄLLE ümber tõstetud. Dave tellis mingi mõttetu uue külmiku, mis on valge (sest kõik muu on helepruun, ja mulle hakkas vastu, muidu pole oluline..) ja mõttetu. Lollus ma ütlen, lollus.
Pärast tööd kritseldasin neile veel pannkoogipäeva plakatit - Dave'i erisoovil :D Nõudsin ilusaid värvilisi kriite ja miskõik :P
siis veidi hiljem sattusin Waterstones'i. Sirvisin ringi. Kiljusin kui "The wonders of life'i" raamatut nägin. Aga see polnudki väga äge :/ Ja see Aberi Waterstones on siuke niru ja pisike ja see üks pisike science riiul ei rahuldanud üldse mu excitementi. (+ seal polnud seda raamatut, mida ma eile netist vaatasin ja oigasin, et "tahaks!!"). Seal oli küll palju muid ägedaid, aga..ma ei tea, see kitsas ja niru vahekäik ei luba mul piisavalt mõnusalt end raamatuid sirvides tunda..
Moe pärast tegin ülejäänud poekesele ka tiiru peale. JA OHMUJUMAL. LÕPUKS, LÕPUKS on ilmunud John Greeni raamatud Waterstones'i riiuleile. Ja siis ma mõtlemata haarasin "The fault in our starsi" ja ostsin ära. Lollus. Kes see laseb mind raamatupoodi? Ma olen vaaginud mingi John Greeni raamatu ostmist juba..sajandeid :D Palju kiidetud ja jumaldatud ja tundub ka päris minulik, aga alati on ju võimalus, et pole üldse see.. Aga nooo.. kui ta ennast niimoodi suurelt riiulile seab, siis ma ei saanud teda sinna jätta ju.. onju, onju loogiline, onju?!
Võibolla 2 aasta pärast olen jõudnud selle lugemiseni kaa, eks siis ütlen, kas oli väärt ;)
Lisaks. Ükski pood ei taha mulle endiselt ilusalt 2013 aasta kalender-märkmikku anda. Ja ma olen kurb :( Sest ma tahan kuhugi mujale kui ainult oma Sherlockisse teha märkmeid :(
No comments:
Post a Comment