Ülekõige maailmas armastan ärgata peavaluga. Jeee. -_-. Ilmselgelt mitte.
Ja muidugi otsustas tänane päev, et pole lihtsalt siuke natuke peavalu, et kui, siis juba täiega.
Kella kaheks kui teisest loengust tulin olin võtnud 2 tabletti, ilma ühegi edusammuta. Ühtegi teksti ei saa lugeda, tähed virvendavad silme ees.
Otsustasin, et ega midagi üle jää, lähen magama tagasi.
5 tundi hiljem ärkasin üles jaaa.... ikka valutab pea. Kuigi, noh, natuke parem on, ma saan pisikeste vahedega midagi lugeda, näiteks.
Ja siis stsenograafia. Jumal küll, ma kardan, mul pole õrna aimugi, mis ma teen.
Shakespeare oli lihtsalt piin, sest..peavalu.
Ja ega ilm mulle kaasa ei aidanud, et paneme ikka kõige eredama päikese taevasse, siis kui mul on peavalu ja silmad on niiiii tundlikud. Jumal küll.
No comments:
Post a Comment