4.veebruar

Täna töötasin punapeaga koos. Punapead ikka klapivad omavahel. Päris äge :D
Härra Lewis. Tal on selline... kuninglik nägu. Kui sa näed, et ta tuleb, siis automaatselt lähed eest ära, peitu. :D
Lihtsalt.. põnev.
Ja ta on iirlane.
Mitte midagi ei saa aru, mis ta räägib :D
Põnev on vahel uute inimestega töötada, eriti minu jaoks uutega, aga kes teavad, mis teevad.
Muud põnevat nagu polnudki.

Kui hästi läheb, siis saan täna laevalguse tagasi. Äkki.. Kui läheb hästi.

Muidu on tuul ja külm ja noh, tavaline.

Üks päev jõin esimest korda musta kohvi. Suht tragöödia oli, piim sai otsa. Nutsin. Läksin ostsin piima. Aga kohv oli külm ja siis ta tundus ohutum. Oligi. Päris joodav. Külmalt vähemalt.
Ja siis sel samal päeval ma sõin esimest korda crumpeteid juustuga. See on paradiis! Okei, tegelt pole. Peaaegu! Crumpetid on siukesed.. nagu pisikesed paksud pannkoogilised, lisaks on neil augud ühel küljel. Ja kui sa röstid neid ja paned võid peale, siis kõik see või imendub läbi. Ja on nämm. Ja siis sa paned juustu peale ja see kõik sulab ka läbi, ja siis on imeline olla. Kõik maitseb hea kui juustu lisada!
Ja siis üks päev ma nägin esimest korda stand-up komöödikut (kom..ah, ma ei tea, mis see sõna on, noh.) laivis.  Ja see oli veider. Ei naljakas oli, stand-up mulle meeldib niikuinii. Aga vähe rahvast oli, ja siis oli kuidagi.. ebamugav.. tal.. ja meil..
Ühesõnaga, palju esimesi.
Esimest korda on mul viimane ülikooli poolaasta..

Ja siis tulin töölt ja kahel aknal olid kiiiiišud. Kiiišu, kiiiišu.

Ja siis ma vist tegelt tahtsin öelda, et see pisike näpp, millega ma midagi tegin eee detsembris.. Et see küüs hakkab lõpuks vist vahetuma. LÕPUKS. Kaua võib nagu ringi käia pool sinise ja vahel valutava näpuga?

/kohutavalt mõttetu postitus, tere.