Hommikused ärkamised ei sobi mulle ikka üldse.
Täna hommikul oli jälle kahju endast, kuigi tegemist polnud väga varase minekuga. Pidin bussil olema pärast 10t.

Olin taas ülikoolis, lihtsalt toiduvahetuses (et st, mitte pidulik toidukord). Tõstsin juurvilju taldrikutele, kui neid taheti. (mul on iseendast ette kujutus kui kuskilt Viktoria aegsest Inglismaad kujutavast filmist, kus mõni suur paks kole tädi tõstab mingit ebamäärast supi-pudru vahepealset blöginat pisikeste nälginud laste taldrikute, et nagu "Sloshhh" ja kogu taldriku on jura täis ja tädil on hästi suva. Ma tegelikult loodan, et ma ei olnud nii õudne..)
Naersin inimeste toiduvalikute üle. MIDA TE SÖÖTE INIMESED? Nagu inimesed, kes võtsid liha (valikus oli kana või lammas) ja siis võtsid ainult keedetud kapsast kõrvale?! Kellel ikka kartulit või couscousi või midagi muud vaja läheb..
Suht igav oli, sest pühapäev ja kole ilm oli, ja mina oleks igasuguse tudengi asemel eelistanud vähemalt pool päeva voodis veeta.

Ja nüüd ma lõpuks jõudsin olümpia lainele. St nii palju kui BBC teda näitab, sest ma olen siiski laisk, ja ei viitsi ju ometi otsida midagi spetsiaalset. Tähendab, minu jaoks olümpiavõlu ongi see, et sul lihtsalt käibki kuskil taga mingi ülekanne pidevalt ja sa vaatad kõike valimatult...
Oli kaunis, ja olen jube hellik, ja nutsin iga võitja/medalisti pihta. See siiras õnn nende silmis lihtsalt toob ühel Edithil pisarad silmad.
 Britid eriti, nende neiu võitis pronksi lumelaua mingis võistlusel ja kõik BBC kommentaatorid olid nii elevil, et mul oli ka nii ilus olla.
Juhuslikult sattusin ka nägema natukene uisutamise tiimivõistlust. Nägin preili olen-15-aastane-geniaalsus Julia Lipnitskaiat sõitmas. Vaatasin suu lahti. Neiu hüppab nagu see oleks ta tavaline liikumisviis ja paindub nagu poleks konte. IMEILUS vaadata!
Nägin ka jäätantsu, ja imestasin, et see on arenenud põnevamaks ja ilusamaks, ilmselt punktisüsteem nõuab nüüd rohkem kavalust ja uudsust, mis teeb asja põnevamaks.
Ja vaatasin kanada ja usa jäätantsu paari ja mõtlesin, et ma olen nende nimesid kuulnud palju, aga ma ei mäleta neid jääl? Ja siis ma mõtlen, et mul pole ühtki mälestust Vancouveri olümpiast? Mis ma tegin? Kus ma olin? Miks ma mitte midagi ei mäleta???

Nautisin ühesõnaga igasugust olümpiat ja ei teinud taas mitte midagi, mis ma olin plaaninud.


--

Ah, ma juba eile tahtsin öelda, et agentuuriga töötab üks prantsuse poiss, kes näeb nii kohutavalt täpselt prantslane välja, et see on natuke uskumatu.