koolitus oli täna tobe, endiselt.
Istusin mehe kõrval, kes tegi kõike maha. Nagu. KÕIK, mida keegi ütles, ta vaidles kategooriliselt vastu. JA SA ÜRITAD KLIENDITEENINDAJA OLLA?!?!?!
Ugh, Lõpuks lihtsalt lülitasin end täitsa välja, ja kuulasin ainult juhendaja häält ja mitte teiste möla.
Õudne koht.

Lisaks see kõik sakib, sest ma just sain töötukassalt kirja, et kuna ma viimased kaks nädalat olen 8 tundi töötanud, et siis vähendati mu raha, ja nüüd ma saan nädalas 15 naela. Ehk homme ootasin 100naela ja selle asemel saan 30! Nutaks natukene. Kiri ütleb, et "This is based on  how much the law says you need to live on." (Ehk seadus ütleb, et nii palju on piisav elamiseks.) PALJUÕNNE. Seda ma tahaks küll näha, kuidas keegi selle raha eest ära elab.
Jääb ainult loota, et järgmine nädal saab jälle rohkem vahetusi agentuurist.

Täna töötasin ka, ülikoolis, taas. Tädi mäletas mu nime, ja ma olin niii üllatunud. (Ma olen selles ühikas ainult korra olnud, ühe piduliku õhtusöögi ajal, ja meid oli siis palju agentuurist seal...).
Jube tore oli. Palju toredam kui teises ühikas. Teises (eh, peab vist ikka nimesid hakkama kasutama. Täna oli Baddockis, tavaliselt olen Hiatt-Bakeris) on nad siukesed mossis tädikesed.  Aga Baddockis nad teevad oma tööd hästi ja rõõmuga, ja tore oli koos töötada.

Midagi muud ei ole, ainult, et neli päeva peab seda koolitust veel üle elama..

Ha, meelde tuli veel, et jäin bussis magama, no nii zombie olin. Ja üks onu äratus mu üles. "Kõik korras? Ma ei teadnud, kus sa maha tahad minna, ja siis ma mõtlesin, et ma igaks juhuks ajan su üles."
See oli kõige armsam. Tegelikkuses olin ma maganud täpselt umbes 2-3 minutit ehk ühe peatuse vahe.