Täna istusin Starbucksis, jõin kõiki jooke umbes, ja lugesin. 3 tundi ja "Coraline" sai läbi. Jube ilus oli.
Ma mõtlen praegu, et mu mõtted töötavad naljakaid radu pidi, mis üldiselt ei kattu. Kui ma loen raamatut, siisma naudin ilusasti ritta pandud sõnu. Ilusat keelt. Kujundeid. Seda "on jah nii" tunnet. (Et nagu Chalice ütleb, et "Aga kui kuskil raamatus on see rida või keegi ütleb, laulab, ja ei hoia ainult endale, et mõtleb nii nagu ka sina seda teeks..". Sõnadsõnadsõnad. Ja mitte pildid, mis tekivad. See peab olema kõrgem tase kirjutist, mis paneb mind pilte nägema. Ja Neil Gaiman teeb seda. St siis minu jaoks seda, et ma loen ja mul peas jookseb illustratsioon, ja ma tahaks joonistada või kuidagi visuaalselt välja elada seda. Zusaki "Raamatuvargaga" on sama lugu. Põnev, et mõlemad on lasteraamatud?
Mõlemad raamatud (ma ütleks kirjanikud, aga kahjuks ma pole kummatlki midagi rohkemat lugenud) mõjuvad mõlemal tasandil. Sõnad ja pildid.

Samas kui mu visuaalsed mõtted toimivad üldiselt ainult minu peas, ma ei oska neid seletada ega kirjeldada, ma oskan ainult öelda kui miski on olemas, et "Jah, see on õige" või "Ei, sealt tuleb muuta". (Ma oleks jube kehv disainer. Ma oleks väga hea abidisainer (juhul kui mõtted kattuvad) (aga mul on üldiselt oskus tabada teiste mõtteid päris hästi, ma arvan)).

Ja siit tuleb see kurb osa, et ma nüüd tahaks "Coraline"i visuaalselt välja elada, aga mu mõtted ja käsi ei toimi kokku. Et see kaunis pilt, mis mul mõtteis on, et see ei tuleks kuidagi lihtsalt paberile. Võib-olla ma pole piisavalt proovinud. Ja päris kindlalt olen ma natuke kannatamatu. Ja natuke tahan-kohe-ja-õigesti-nist.

"Coraline"i puhul on ka põnev, et.. ma tegelikult olen filmi näinud ju. Aga mu peas olev illustratsioon ei ole filmistiiliski mitte. Mis, ma arvan, näitab veel, et Gaiman oskas(b), minu jaoks, õigesti sõnu maalida.

Ilus asi see kirjutamine.






---

Ma praegu nüüd mõtlen, et ka Virginia Woolfi "Majaka poole" (on ta nõnda eesti keeles?) tekitas ka mõningaid pilte peas. Aga vähem hmm..elavad? (ma tahan kasutada inglise keelset sõna 'vivid', aga eesti keeles ta ei ole üldse päris see kuidagi.. nagu on, aga ei ole ka.) Seal olid nad pigem screenshotid, nii öelda, hetkeks, korraks.
("Tuletorni poole" on hoopis).

Ma kunagi kindlasti mõtlen sellest kõigest veel.