Ja äkkiliselt olen ma väga töölainel.

Reedel oli ka hospitality (sõnaraamat annab eestikeelseks vasteks külalislahkus, aga ideeliselt on see tööala,mis seondub majutuse või toitlustusega..) koolituse esimene päev. Mis oli kohutav. EI, nagu oli okei. Aga ma olen taaskord ainus noor (valetan, see naljakas poiss, kellega ma jobcentre'is rääkisin oli ka, aga me ei suhelnud reedel..) igasuguste vanemate keskel, kes ei jaga üldse matsu.
Nagu koolis oleks olnud, aga eriti kehv ja erinevate tasemetega klass. Nagu mul peaaegu kõrval istus üks 30+ naine, kes käitus nagu ta oleks 13. "Kas ma pliiatseid värvimiseks võin saada?" "Ma ei viitsi enam kuulata, kas me võime midagi põnevat teha.." Lõpuks juhendaja andis talle värvipliiatsid ja ta veetis ülejäänud aja joonistades.?!?!?!?!?!?!?! MISASISAOLED.
Siis pidime mingeid grupitöid tegema. Ja ma olin vaikse-kannatamatu mehe ja mingisuguse kirjutamise-probleemiga (düsgraafik või midagi..) naise vahel. Ja ürita seal siis midagi teha, 1.kuulda, mida onu sulle räägib. 2. siis üritada rahustada onu, et naine mu kõrval ei jõua nii kiiresti 3. vaadata et naine mu kõrval liiga palju maha ei jääks...
ullumeelne.
Rääkimata juhendajast, kes oma sõnul "õpetab hästi, sest talle meeldib, mis ta teeb". noh, kõlab ju hästi, aga tegelikkuses on see lihtsalt see, et ta õpetab kasutades imelikke nalju, et "meeleolu tõsta".
Võibolla on järgmine nädal toredam.

6le tunnile koolitust järgnes jooks bussile ja tööle.
Rongitöötajad jagasid auhindu üksteisele. Jube naljakas, rongiinimesed rääkisidki omavahel rongidest.
"Jaaa, nad ei ehita enam ronge nagu vanasti.."
"Ei, mina arvan, et esimese klassi vagunid peaksid olema tõeliselt esimene klass!"
/Väljavõtted pealt kuuldud vestlustest

Mina ei mõista, kuidas igasugused korraldajad ei mõista arvestada ettekandjatega, et kuidas peaks mitme taldrikuga mahtuma kuskilt laudada/toolide vahelt läbi. Sest see on 85% ajast täiesti võimatu.

Rongiinimesed on jube toredad muidu. Muudkui ajasid juttu meiega. Üks onu andis mulle šokolaadi kui me laudu koristasime, et "Te teete siin nii rasket tööd, ja meie muudkui sööme. Näe, võta šokolaadi!"

Õppisin, kuidas õigesti laudu koristada (st taldrikuid hoida koristades). Leidsin, et ma üldse ei oska seda, ja et mu näpud lähevad kergesti krampi. (mis on halb, sest ma tean, et Gemmal ja Lacely juhtub seda tihti prozesid üles pannes, ja et see on tõsine probleem and whatnot, ja ma loodan, et mu näppudele lihtsalt ei meeldi toiduga taldrikud).
Lisaks, et ma olen toitlustuses mõlemakäeline. 3 taldrikut välja viies ma kasutan üht kätt, ja koristades teist. Mis tähendab, et hetkel ma ajan end hästi segadusse sellega, et kumb käsi, mida jaksab ja oskab.

Vahepeal oli palju pausi ka, ja ma tsillisin Luke'iga jälle. Hea klapp on. Meile meeldivad sarnased asjad, aga meil on tihti natuke erinev vaatevinkel neile samadele asjadele, ja meile mõlemale meeldib teada saada teise vaatevinklit nende asjade kohta. Juttu jätkub kauemaks.

Ja siis sai muidugi pärast kella 2 öösel kaunilt koju jalutada. Silmad olid juba kella 11 ajal õhtul nii väsinud, et ma vahepeal pidin laudade koristamise pooleli jätma, sest silmad jooksid nii palju vett, et ma lihtsalt ei näinud mitte midagi. Kell 2 öösel olin ma täielik zombie ja lihtsalt lootsin selle peale, et jalad teavad, kuhu poole mind viia.

Kui oleks võimalust antud, oleks vist täna terve päeva maha maganud.
Aga täna oli taas tööle minek. Kaugelkaugel asuva ülikooli kämpuse pidulik õhtusöök.
Üks onu viis meid sinna, ma olin talle kaardilugeja, sest tal oli tomtom, mis sakkis. Ja mida ta ei kuulanud, niiet me suutsime korralikult ära eksida vahepeal.. Hurraa.
Eh, need ülikooli õhtusöögid muutuvad juba igavaks. Vähemalt on nad suht lihtsad.. (välja arvatud joobes, laudade vahel tilbendavate tudengite vahelt saja taldrikuga seiklemine..)
Sain jälle uue semu. Ma pean neid vist juba nummerdama hakkama. Semu no 3. (ilgelt edukas Edith.) See semu on äge (kõik mu semud on ägedad, ma mitte ägedaid ei võta semudeks). St ta on teatrihuviline semu. Katsetab Bristol Old Vici nüüd järgmine nädal. Rääkisime palju teatrikoolidest ja teatrist ja oli kaunis. Vahetasime numbreid, ja otsustasime, et tuleb minna etendusi vaatama koos! (mis tähendab, et mul on teatrikaaslanesemu.

Ja nüüd on kell jälle sada, ja ma ei ole mitte möhkugi teinud.

--

'töösahinad' on uus tööd puudutavad sildike, sest kohvikulood poleks enam väga täpne..