29.oktoober

Ma ei tea, mis minuga on.

Mingil suvakal hetkel, täiesti järsku, tunnen, et olen niiiii väsinud. Nii väsinud, et sel samal suvalisel hetkel kobin voodisse ja mõtlen, et noh, ma siis tukun nüüd natuke.

Ja siis ma ärkan, mingi jumala suvalt 5-6 tundi hiljem ja ei saa enam mitte midagi aru. On hommik? Uus päev? Või ikka kõik sama? Ainult 30 minti möödas? Või hoopis 2 tundi? Või rohkem? Kus ma olen ja miks? Ja isegi siis kui ma ühel hetkel taipan, et kell on juba 11 õhtul või rohkemgi (nagu eile), siis ma olen ikka selles veidras udus omadega ja ikka nagu ei jõua kohale. Kuidas saab olla sama päev? Ma ju läksin magama, siis peab järgmine päev olema? Kas ma olen terve päeva maganud? EI, kuupäev on ka sama.

Ja lisaks kõigele toob see magamine kohutava kurguvalu. Deem noh.

27.oktoober, v2

"The Rover" sai läbi. MIDAIGANES. 17.sajand??? ok.

Peaks nüüd neid küsimusi veits uurima.

27.oktoober

Opaaa. Esimene kirjalik jurakas on valma. Välja printimata ja üleandmata ja natuke veel kontrollimist vajav, aga üldjoontes valmis!

Ilus on olla. Peaaegu. Kui peas ei tiirleks miljon mõtet, et kasutasin tihti samu sõnu ja mignid stiili vead ja grammatika vead ja viitamisvead ja miskõik ja miskõik.

Ja nüüd veel raskem asi ees. Ettekanne homseks, mis nõuab mu armsa kallikese "The Roveri" läbilugemist. RUTTU LUGEMA, EDITH!

26.oktoober, oups

Esiteks. Sean polegi Sean, vaid hoopis Shaun. (lisas mind feisbuukis sõbraks ja ma tükkaega ei saanud aru, et kes see nüüd siis on :P)

Teiseks, alustasin hommikul ( a la kell 11-12) kohe esseele mõtlemisega, ilmselt ma polnud väga pädev mõtleja ja see lõppes sellega, et jäin magama ja ärkasin üles, kell oli 14.30. PEKKKI!!!! Ühesõnaga, ma magasin oma filmi loengu maha. Doup. Õnneks pannakse alati loengu powerpointid Blackboardile üles ja üldiselt onu loeb lihtsalt maha, niiet loodetavasti ei jäänud paljust ilma (raudselt täna rääkis mingit eriti tarka juttu seall..)

igatahes. Hakkasin juba teatri loenguks valmistuma, et sinna ikka jõuda. Lõpuks otsustasin ka läpaka kaasa pakkida, et saaks pärast raamatukokku minna, esseed kirjutama. Nii tegingi. Ei unustanudki ära, et pean Parry-Williamsist läbi minema, et essee submission form võtta. oi, kui tubli ma olen. igatahes. Põrkasin teel kokku Kristinaga (meil ikka juhtub..) ja siis seadsimegi sammud A12'sse. Nooh. Mis sealsikka. 16.sajand ja restoratsioon ja miskõik ja kõik.. Päris huvitav oli. Aga millegi pärast mitte nii huvitav kui eelmine kord. igatahes vaatasime veel klippi "Stage beauty'st", mida ma tänu Laurale olen näinud juba :D Et noh, et selle filmi jaoks tehti väga põhjalikke uurimisi enne, et luua võimalikult sarnane pilt tolleaegsele. noh, ma olin üks vähestest, kes seda näinud oli (WOW, tavaliselt ma pole ühtegi filmi näinud, mida teised näinud on.). Jamh. Rääkis natuke "The Roverist" ka, aga üllatavalt mitte midagi, mida ma poleks juab teadnud :P Veider. Ja see Rover on tõeliselt veider näidend. Muudkui amelevad üksühega ja teineteisega. Ja siis vahetus. ja siis kaklevad ja siis hangivad prostituute endale ja miskõik. Tere, 17.sajand?? Siuke asi laval?? ok, jah, see olevatki väga uuenduslik näidend selle aja kohta, seda enam, et kirjanik on naine (OMG, eksole.)

Igatahes. Pärast läksingi raamatukokku, aga ma polnud seal kaua, sest läpakas hakkas tühjaks saama ja kerge surumise peale ei läinud laadija stepsilesse ja kõvasti ei julgend suruda. Aga selle ajaga suutsn ma kogu oma eelneva teksti ära kustutada ja 400 sõna asemele kirjutada :P Väga edukas! igatahes. Läksin jalutasin Arts Centre'i jõuluturul, nooo, suht igav siiski. Üritavad küll mingeid kudumeid umbes teha, aga eestlase jaoks on need täielikud junnid.

Igatahes, siis tuli geniaalne idee, helistasin Kristinale, et ou, teeme kuskil koos. Ta oli nõus, sest saab arutada ja sõnu küsida ja miskõik. Kõmpisin siin PJMi arvutiruumi. Ja siis me istusime seal mingi..11.30pm'ni. Tegime. Vahepeal edukamalt, vahepeal vähem edukamalt. Vahepeal naersime üle ruumi XD "Ei, ei, ega mu klahvid asukohta klaviatuuril ei vaheta.." (mõlemad pisarais naeravad). Siis Raivo postitatud kass feisbuukis, keda me tükktükk aega naersime XD Ja miskõik :D Vahepeal käisin poes, sest Arvutiruumi snäkimasinad olid lollid ja ei tahtnud minu raha vastu võtta.. Kuid ma siiski leidsin, et kord päevas oleks tark süüa. Muidugi ma eksisin PJMis ära, sest see on ikka päris pirakas, aga lõpuks leidsin poe üles ka. Aga noh, läks päris edukalt. Tal 1200 sõna, mul 950 sõna kirjutatud. Päris palju on küll veel, aga ega ma ei lootnud, et ma elu sees nii paljugi kokku saan.

Tagasi "The Rover'it" lugema.

25.oktoober

Vaatasime "The Maltese Falcon'it". Taaskord mingi iidaegne must-valge film. Aga see oli üllatavalt äge! Üldiselt mulle üldse ei istu need iidaegsed filmid, need on lihtsalt jaburad. Aga see oli tõesti äge! Ma ütleks, et see on küll parem kui see.. noh, misiganes, mis peaks olema üks aegade paremaid filme. "Citizen Kane" siis. Ma tegelt ei oskagi väga sellest midagi rääkida. Kujutan juba ette, kuidas me homme vaatame jälle mitumitut klippi sealt ja siis neljapäeval jälle. Ja peaks nagu mingi suurema hoolega jälgima vist? Et kuidas kaamera on ja liigub ja mis valgus on ja kus neil ruumis asjad paigutatud on ja miskõik. Baah.

Mu teatripiibel : kogumik näidendeid, kõigest 1716 lk

Igatahes, siis oli veits aega vahepeal ja ma jooksin CK'sse, sest stsenograafias oli pappkaste vaja. Võtsin kahe kasti asemel ühe, sest noh, niikuinii oli imelik, pudelikke piima, jogurt ja kaks rulli teipi ja siis tüüp tahab kahte kasti?? Nojah. Ühesõnaga. Tänaseks stsenograafiaks pidime kaasa võtma 2 kasti, teipi, käärid ja teise paari jalanõusid. intresting, isn't it? Nooh, jah :D Ühesõnaga, tänane teema oli "Keha" ruumis, valgusega ja asjadega. Kõigepealt õps näitas mingit kellegi väljatöötatud värki, et erinevate jäsemete külge seotakse pulgad, mis on nii öelda jäsemete sirgjoonelised pikendused. Ja siis ta liikus ja näitas, kuidas on raskem liikuda ja siiis tuli äge osa! Tuled kustu ja need pulgad HELENDASID PIMEDAS!!! WOOOOOOH! Üliäge oli! Aga siis ta ütleski, et kuigi te teate, et need on inimese küljes, siis enam ei saa aru, mismoodi inimene liigub. Jah, ta meenutas nüüd mingit pikkade peenikeste jäsemetega putukat võimiskit. Aga üliäge oli!

Igatahes, siis oli meie kord! Panna grupist üks "Kuju" ruumis kuidagi liikuma, ja vajadusel "muuta" teda kaasavõetud karpide abil. noh. Sean või oli see Phil (mulle lihtsalt ei jää nende poiste nimed meelde XD)Ei, Sean ikka :D oli meie kuju. ja siis ta läbis ruumi erinevalt, kuni me leidsime, et ta roomamine on päris äge. Ja sealt tulidki ideed, et teha jalapikendused.

Aron valmistab kihvu

Nooo, meisterdasime siis. Siis me tegime talle saba, siuke sik-sakkidega ka veel :D Siis me tegime talle käe külge "tiivad" ja siis lõpuks sai ta veel kurjad hambad. :D:D Oi, kuidas meille meeldib pappi inimeste külge teipida :D:D

Gemma ilmselgelt teibib midagi Seani külge

Ilgelt naljakas oli, eriti kui kõrvalgrupi Nathan endale kontsaga saapad jalga tõmbas ja varesena läbi toa kappas XD

Igatahes. Lõpuks me siis näitasime oma kunsti teistele.

Pimedas helendav

Tähendab. Kõik vaatasid ja kolme grupi Kujud tegid kõigepealt ükshaaval oma liikumist (tähelepanuks, et Sean muutus lõpuks roomavast krokodillist zombiest suht mingiks eelajalooliseks elajaks :D)

Zombie-krokodill

ja siis nad pidid kõik kolmekesi koos tegema oma asju. Mis oli ilmselt suht keeruline, sest Seani jalapikendused külvasid hävingut XD Päris naljakas oli :D TÄhendab väga :D

Meie oma veits udune (kasuta veel pimedas manuaal fookust) papihunnik :P

Kolmanda rühma figuuur. Gilenne? (uus tüdruk, prantslane)

Teise rühma vares-packman - Nathan, kelle kontsasid pole näha :(

Pätsasin Nathanilt pildi..aga, kõik kolm elukat!

24.oktoober, CurtainCall

käisin siis proovis jälle. Mängisime jälle! Jee. "Musicals, musicals, musicals" asja.. Seekord olid siis teemadeks "Phantom", "Cats", "Hairspray", "Oklahoma" ja "Legally blonde". Suht keeruline on mingit Oklahoma asja laulda kui sa asjast midagi ei tea :P Legally blondeiga samamoodi..

Igatahes, siis me mängisime veel Eastendereid ehk Zip-zap-boom teiste sõnadega :D "Oi", "Wazaaa", "Bitch" ja "Get out of my bar". Nohjah. Ma olin viimase kolme hulgas, siis mul läks sassi. Ja viimased kaks tegid duelli..

igatahes, siis me laulsime "Consider yourselfi" ja siis me leidsime, et tüdrukud teevad Cellblock Tangot. Ja nad olid mingi suvalistele, et "Kas sa oskad mõnda teist keelt rääkida?" kõik olid mingi "Ei, aga ma võin õppida!" Ja siis kui järg minuni jõudis, siis ma olin minig "Jeah, ma olen eestist, et ma oskan eesti keelt ja siis saksa keelt ja vene keelt nats ja prantsuse keelt ka natukene.." ja siis nad olid lihtsalt mingi. "WTF: Kuidas seee võimalik on???" Ühesõnaga, ma teen Cellblock tangos seda välismaalase osa. Kui me proovi tegime siis ma rääkisin umbes sellist juttu et "Noooh, ma ei tea, mida ma siin ütlema peaks ja ma üldse ei tea, kaua see kestab mu osa ja mis värk on ja mitte midagi ei saa aru ja miskõik.." Neile meeldis, sest nad ei saanud midagi aru.. Aga jah.. Peaks siiski mingi asjaliku juttu sinna leidma, seal tegelikult on mingi päris seoseline tekst :D

Ja siis poisid harjutasid Greased Lightningut ja ma olin mingi WOOOOOOWWW. nad tegid jube ägedalt seda, kohe mingi mitmehäälselt ja puha. ja ma olin WOOOOOOOWWW. Tüdrukud jäid kõvasti alla, me nagu ei osanud mitte midagi XD

Ja siis lepiti kokku, et kindlasti tehakse grupinumbritena neid kahte, mide me harjutasime, "Skid Row'd" ja "America't". Mingi jutt oli ka "Jellicle songs for jellicle cats'ist" ja ma olin lihtsalt ohboyohboyohboy.. Aga jah, ma ei saanudki aru, mis sellega oli :P Ühesõnaga. Ilus on olla, peaks ainult kaks pappkasti kuskilt saama..

Quartet #1 (for Anna Akhmatova) / Musical Pieces

22. oktoober, kell 8.30pm, Aberystwyth Arts Centre, esitaja Augusto Corrieri

------------------

Quartet #1

Laval oli noodipult, mikker, vesi ja tennisepall. Nonii. Mis siis juhtub? Tuleb mees lavale, räägib, et oli ükskord Itaalias ühes raamatukogus ja luges üht lugu, et 1913. (või oli see 1930?) aastal La Scala teatris mängiti mingit balletti ja esinema oli tulnud üks venelanna. Ja siis ta ootab lava taga oma soolot ja dirigent puldis on valmis alustama kui tantsijanna lavale astub. Tantsijanna astus lavale ja alustas oma tantsu, mida aga ei tulnud, oli muusika, dirigent oli tantsijast nii võlutud, et unustas dirigeerida. Tantsijal ei jäänud ka midagi muud üle kui tantsida oma soolot. Nii vaataski terve saalitäis publikut 5 minutit imelist tantsu, vaikuses. Alles siis kui tantsijanna lavalt lahkus, jõudis dirigent tagasi tegelikkusesse ja hakkas orkestrit juhatama. Siis kuulas publik 5 minutit ainult muusikat.

Ja siis ütles, meie performer, et tal tuli sellega seoses mõte.

Ühesõnaga. Oli neli osa (ülla-ülla kvartett ju.). 1. Liikumine 2. Asjad/objektid 3. Muusika 4. Sõnad

Ja nii oligi. Kõigepealt tegi esitaja kõik liigutused läbi, ausõna, mitte midagi aru ei saanud. Kargab vahepeal ringi, siis zestikuleerib, teeb viipekeelt. Möh?

Siis ütles, et ignoreerige mind, sest nüüd on asjad tähtsad (alguses ta asju ei liigutanud, ainult imiteeris liigutamist). siis ta paigutas mikrit, kallas vett põrandale, viskas tennisepalli, võttis pluusi seljast.

Siis oli muusika. Ta seisis nurgas, oli vaikus,vaikus, mingi muusika, vaikus, vaikus, teine muusikapala ja siis veidi ajapärast veel kolmaski.

Ja siis neljas osa. Kus ta rääkis. Ja nüüd avastasin taas, et kehv mälu on. Et, mis tekst siis täpselt millise liigutuse juurde käis.. Ja pärast mida ja miskõik. Aga eks ühtjateist sai aru ikka.

Ja nii oligi.

Quartet #1, osa kaks - Objektid

---------------------

Musical pieces

Kõigepealt oli pikalt lavatagust sahistamist mikrofoni. Siis oh, seda on keeruline seletada. Ta käis mitmeid korid laval ja lavalt ära ja valgus käis peal ja maha. Point oli igatahes see, et ta rääkis mikrofoni.. "Testingtesting one, two, three." ja siis keeras ja väänas seda sõna igatpidi, tegi erinevaid vokaale ja näiteks testiNG, läbi nina häält ja miskõik, aga ta tegi seda kõike ainult siis kui teda näha polnud. Kui ta oli laval ja lava juhtus valge olema, siis ta ei rääkinud. Läks lava taha ja tegi seal edasi. Siis ta tuli lavale ja rääkis, aga kuklaga mikrofoni, siis ta võimles ringi, aga nii, et ta nägu/suud näha poleks. Mis oli huvitav, oli, et ta luges mitmeid korid vokaale "A,e,i,o,u" aga täpselt nii nagu sa neid eesti keeles hääldad, mitte inglise keele päraselt "ei, i, ai, ou, ju" Ja siis ta tegi Salme helimehe "jaamh, jaamh.." asja :D

Siis lagas teine osa. Kus ta tõi ükshaaval asju lavale. ja asjad tegid häält, kui neid näha polnud. Tennisepall, mis peidus olles kõlas nagu tennisemäng. Siis veeklaas, mis oli vihmasadu. Siis mikrofon, mis kriiskas ja tema riided, mis tegid peidus olles seda sama eelmist, testing, asja.

Siis ta peitis ja mängis nendega. Ja siis algas kolmas osa. Kus ta hakkas vahetama asju. Viis ära palli, tuli teisega tagasi. Ja nii, vahetas endal riideid ja miskõik ja kõik. Lõppes sellega, et kõike oligi kaks.

---------------------

Post-show talk

Olin uhke enda üle, et ma 1. sain aru, et tüüp on saanud tantsukoolituse, aga mitte näitleja koolitust. 2. mida ta üritas asjade vahetamisega teha. "If you switch it, but it is the same, then is it actually switched? Something is changed, but nothing is changed."

Ja siis Quarteti kohta rääkis, et küllap see jätabki sellisesse olukorda, et no, mida helli ta teeb seal? Vähemalt alguses. ja siis pärast sa tunned osad asjad ära, aga ta meelega ütles lihtsalt koguaeg "This", et sa tead, et sa oled juba näinud seda, millele ta viitab, aga sa ei tea, mis see "see" täpselt oli. Ja et tegelikult kunagi ei saa neid kõiki osasid täielikult kokku panna, kui nad pole koos esitatud.

igatahes. Ta rääkis, kuidas talle meeldib see, mis tavaliselt inimestele ei meeldi. Võinoh, mitte päris, aga niiöelda, tavalisemad asjad. Ta teeb tihti mingeid workshope inimestega, kes ei tegele igapäevaselt tantsuga, teeb ühe päeva harjutamist ja siis järgmisel päeval on etendus. kus kõik polegi perfektne. jubedalt meeldis ta mõte, et teatris võibki näidata asju, mis tavaelus tunduvad banaalsed. asjad, mida sa ei märka, aga teatris tuuakse nad esile. Et nagu kui sa tänaval käid, siis sa ei märka üldiselt maasolevat puulehte, aga kui sa ühel hetkel selle endale esile tõstad, siis see on nagu ime, nagu "OH MY GOD, IT'S A LEAF!" ja siis sa hakkad mõtlema, et kuidas see siia sai ja kust tuli ja miskõik.

Jättis igatahes mulle ülisümpaatse mulje ja vaataks teinekordi sellist...teistsugust asja..

Augusto Corrieri, plakatipilt

22.oktoober

Hommikul oli stsenograafia viewing. Ja lambaid ei olnudki mäe peal, päris tühi tunne oli, aga see eest oli maja nurgas kiisu, kes tuli mind sõbralikult tervitama. (ja siis ma mõtlesin, et kas neile tehakse ka ks-ks-ks, ses suhtes, et ma olen alati mõistnud et see tuleb nagu sõnast kass, aga et inglise keeles on cat, et siis ct-ct-ct? ja üldse oli pettunud, et ta ei saa aru must, kui ma talle "KIISU" hüüan :()

Täna ma veendusin, et me õpetaja on geenius :D Ta näitas meile filmi (iDVDiga, ma tükkaega ei saanud aru, kuidas ta tavalise arvutiga (noh sest ruumis on tavaline) MACi asju sai avada.. Tegelt oli ta oma läpakas ekraaniga ühendatud). Igatahes filmi sellest, kuidas ta ise mingi paar aastat tagasi Arts Centre'is installatsiooni tegi. Siuke, et lihtsalt keset art Centre'it pani püsti laua, millel oli vesi. Ja siis lasi eirnevatelt inimestel selle veega erinevaid asju teha. Näiteks istutati sinna kahvleid, siis tehti lusikatest kujundeid, siis pani vanemad inimesed vesivärvidega maalima (aga neil olid taldrikud ja asjad kõrval, ja oma pintsleid loputasid veiniklaasis - nagu oleks õhtusöögil), siis kattis laua sügislehtedega ja taldrikutele pani pilte perekondadest ja siis need pildid olid mingile siukesele paberile tehtud, et nad hajusid lõpuks laiali. Ja miskõik ja miskõik.. Ja see asi kestis kolm päeva :D Ja siis oli filmitud neid asju, mis selle lauaga tehti ja siis inimeste reaktsioone (ainult veega laud ja siis kuidas lapsed plätserdavad seal ja siis mingi vanem mees ülikonnaga läheneb lauale, mängib natuke veega, siis vaatab ringi, et ega ometi keegi ei näinud ja läheb kiirel sammul minema :P). Ja siis ta rääkis noh, et kuidas osad inimesed käisid umbes iga 30 minuti tagant vaatamas seda lauda uuesti, et mis vahepeal toimunud on ja siis kuidas mõned vaatasid lihtsalt, et mis jura see veel on ja läksid ruttu minema ja miskõik ja kõik.. Üliäge igatahes. Ja siis ta ütles, et ta mõtles, et noh, et see Arts Centre'is oli mõeldud kõigile, kõik kes mööda läksid nägid siiski. Ja siis ta mõtles, et aga teeks kinnise ürituse ka. ja siis ta kutsus (võinoh, piletid pandi müüki) mingi 18 inimest performance'ile. Ja siis nad tulid kõik nagu õhtusöögile ja neile anti menüü ja siis nad tellisid sealt midagi, aga sa ei saanud kunagi nagu süüa, vaid ühe etteaste. Vot.

Ja siis vaatasime filmi mingist prantsuse/saksa kunstnikust, kelle lemmikteemaks on surm. Rõve, mis aktsent tal ikka oli XD Hea, et ma üldse midagi aru sain :D Eh igatahes, ta teeb selliseid naljakaid teoseid, mis on kokkupandud umbes kuskilt vanakraami turgudelt ja kaotatud asjade osakondadest leitud asjadest. Ja siis ta kinnitas mu oletust, et kunstnikud tihti ei mõtlegi nii jube sügavamõttelisi asju, vaid lihtsalt teevad miskit, mis neile tundub ilus ja huvitav, kriitikud ja õpetajad ja teadlased on need, kes hakkavad neist asjadest mingit sügavat tagamõtet otsima.. See mees, kes teda intervjueeris küsiski talt mingeid küsimusi, et "Miks sa ikka nii teed?" ja "Mis on tegelikult sinu sügavam mõte?" ja siis see kunstnik vaatas teda juhmi näoga ja oli lihtsalt mingi "Ma ei tea, mulle lihtsalt meeldib ja on tore, kui inimestel, kes mu töid vaatama, seostub minu töödega miskit.."

igatahes, tal olid mingid näiteks II maailmasõja-aegsed ajakirjad. Ja noh siis ta vaatas, et alati on nii, et ajakirjas kõrvuti olevad lehed lähevad kokku, aga kui ajakiri lahti võtta, siis ei ole numbriliselt kõrvuti olevad lehed enam kõrvuti ja seega ei lähe kokku. Ja siis on kõrvuti lehekülg 5 ja 26 näiteks. Ja sisi kuidas oligi, et ühelpool (no näiteks lk 5) on pilt lehmadest ja lammastest ilusal rohelisel karjamaal ja teiselpool (lk 26) on sõjalennukid pommitamas mingit linna..ja siis ta tegi neist näituse.

Ja siis kuidas ta kogus kokku nendest laagritest (saksa keeles ja inglise keeles ma nüüd tean seda sõna, aga eesti keeles..) KOONDUSLAAGER! ühesõnaga, seal gaasikambritest mürgitatud või lihtsalt surnud inimeste riided ja siis laotas need kõik lihtsalt ühte ruumi laiali.

Ühesõnaga ta oli see kunstnik, kelle teoste kohta saab öelda, et "isegi mina saaks sellega hakkama", aga asi on selles, et enamus lihtsalt ei tule selle peale..

Nagu see , et moodne kunst = ma oleks võinud ka seda teha + aga sa ei teinud

Õhtul jälle etendus.

21.oktoober

Pabistasin ilgelt teatriseminari pärast, sest ma lihtsalt ei suutnud seda x-keelset Hamletit lugeda. Päriselt. Aga noh, ma oleks ju võinud taibata, et nagu ka eelmistel tundidel, ei pea mea oma loetud näidendist põhimõtteliselt midagi teadma. Vaid tark oleks enne välja mõelda mõni "intresting point" Balme raamatu lugeda jäänud tekstist. Täna oli veel lisand, et loengust meelde jäänu ka!

Üldiselt sujus teatriseminar täna mõnusamalt kui muidu. Vist sest, et loengus oli huvitav teema ja et ma tegelt tean Hamletist midagi..

Aga paanika-paanika, järgmine nädal pean ettekande tegema ja just siis on mingi x-teema ja z-näidend, mille autorinime ma pole elu sees varem kuulnud, rääkimata näidendist. Greit. Eestikeelset versiooni ma sellest ka ei tuvastanud internetis surfates.. GREIT. ma ametlikult feilin järgmine nädal.

Filmi seminaril rääkisime endiselt analüüsimisest. Jaaaaa kolmandat korda vaatasime klippe "American Beauty'st" Oehjah, ma endiselt ei suuda arukalt analüüüsida. aga ma vist nägin piisavalt loll (või siis piisavalt *mõtlen praegu hullult* näoga) välja ja mind ei küsitud, kuigi ma oleks vist isegi vahepeal midagi öelda osanud. "See, et tüdruku tuba on sassis ja värviline, tähendab, et temas on rohkem peidus, kui välja paistab" ja "Siis need duššikabiini triibud ja enne voodile langeva päikesetriibud jätsid mulje nagu mees oleks iseenda kehas vangis.. ja seal tuleb see mõte, et ta on "aegunud"" WTF.

20.oktoober

Täna oli halb päev, sest.. mingine haiguse pisik ründas mind.

Halb olla, silmad kipitavad, külma ja kuuma värinad. palavikku ei ole, aga siiski halb.

Olin kodus. Teki all, jõin teed. Lugesin, niipalju kui suutsin, mängisin Potterit.

Ei käinud study skillsides. Aga sellest pole hullu, ma arvan. Jah.

Halb.

19.oktoober, hilinemine (JÄLLE!)

Ühesõnaga.

Miks ma nii hilja kirjutan? Sest täna jõudis mu ukse taha Potteri 5. arvutimäng, mille ma esmaspäeval hetke emotsioonil ostsin. Ja noh, muidugi ma ei loe "Hamletit", kui mul on võimalus Potter olla. :D

Kui Anni mulle hommikul ukse taha tuli, hüppasin ma kiiirelt voodist püsti, sest ma loodsin, et Laura pakk on lõpuks siin. Nohjah, Potter siiski.

Igatahes. Filmi loengus, vaatasime taaskord (sesmõttes, et eile vaatasime tervet filmi) klippe "American Beautiest" ja siis see naine, kes seekord meile loengut andis, üritas selgitada, kuidas tuleb filmi analüüsida.. Aga noh..jah. Mina ei tuleks elusees selle peale, et vaadata mingi millisekund näidatud fotolt, et ema on umbes teistest eespool ja see näitab seda, et selles majas on püksid tema jalas.... või, et see muusika ja et kaamera ei liigugi peaaegu üldse, ainult zoomib, et see näitab paigalseisu nende pereelus. Wtf. Ma ei saa ju nii üldse filmile keskenduda? Vaata ainult neid "peidetud" tähendusi, mis on tekitud filmimise ja montaažiga..

Teatriloengut andis ka täna mingi teine mees. Omapärane oli see, et ta oli vist esimene õppejõud, kellel polnud Powerpointi esitlust taga. Ta seis kõnepuldis, millel oli tema märkmikuke ja siis rääkis, Shakespearist. Ja oi kui huvitav mul oli.. Ta rääkis kogu Inglismaa ajaloost Shakespeare'i ajal, et noh, mis ühesõnaga mõjutasid Šeikspiiri kirjutama nii ja nendest asjadest, millest ta kirjutas. Ja tõi meile näiteid tolleaegsest teatrist, noh, et naised ei tohtinud mängida, kuigi sel ajal hakkati just rohkem tähelepanu pöörama naiste võimule (Kuninganna Elizabeth..) ja et lavakujundust ei olnud ja seetõttu pidid tekstid andma edasi ka palju muud infot, et vaatajad suudaks ettekujutada kirjeldatud olukordi jm..

Kuigi ta rääkis kiiresti ja vahepeal kadus järg ära, noh, kirjutad ja siis jääb natuke vahele ja siis kuuled järgmist mingit olulist asja ja kirjutad jälle ja tegelt tuleb välja, et see natuke osa, mis vahele jäi, oli see, mis vahetas teemat. Oih.. Nii ma ei saanudki näiteks aru, millal ta läks Elizabethi-aegselt teatrilt üle Jakobiinide teatrile. Nojah. Mul oli huvitav, olengi imelik, et mind ajalugu huvitab. Enamus igavles. Kristiina küsis mitu korda Liisbetilt, et millest ta nüüd räägib üldse? Ja ees kritseldasid mitu tüdrukut-poissi vihikusse suurelt, et "Help me, I'm bored to death" Njamh. Enamuse rõõmuks sai tund siiski täpselt läbi ja mina imestasin, et kuidas ta küll suutis nii täpselt oma aega planeerida. Naljakas.

Peaks veel mainima et.. täna oli JUBE tuul. Ja mulle kohati tundub, et mu kurk valutab või hääl on ära või on niisama naljakas. Ja ongi naljakas, sest see on ainult vahepeal.

Aga tuul, mul oli mitu korda tunne, et see võib mu igahetk õhku tõsta ja minema lennutada. Jäin siiski alles.

Nosin porgandit, teen teed ja varsti ronin kotile ka.

18.oktoober

Niiiii.

Pidin 11.30 Meelika CK juures kokku saama, et

koos Llanbadarnisse kõndida, sest tänane filmi vaatamine ei toimunud Arts Centre'is. Muidugi ma ärkasin 10.45 ja mõtlesin, et 15 minti veel ja noh, järgmine kord tegin silmad lahti 11.25 ja Meelika juba helistas, et ou, ma lähen bussiga.

nojah, seda parem mulle, ei pidanud jooksma.

Marina ja Sarah kaardid

Võtsin tee pealt mingist pisipoest endale kakao. Sakkis. See oli nagu tops ja siis topsi põhjas oli foolium mille all oli kakaopulber ja siis sa võtsid fooliumi ära ja valasid lihtsalt kuuma vett peale. Sakkis täiega.Llanbadarnis jooksin ikkagi Meelikaga kokku, sest väga paljudel polnud aimu, kuhu minna :D Lõpuks siiski leidsime. Leidsime ka Stina, kelle kõrvale end ka istutasime. ja siiis algas film "American Beauty". Negatiivsete alatoonidega film oli väliselt ilusaks muudetud. jah. Mulle täitsa meeldis. Kuigi, üldiselt me jäätusime seal loengusaalis.Päris tõsiselt. Kui välja saime, siis jooksime Stinaga ühte päikeselaiku ja soojenesime tükkaega.

Päikeseloojang North Beachil

Jalutasime tagasi. Vaatasime vaateid ja lambaid! Nagu

Stina ütles, et kõik olid Eestis naernud, et Walesis on ju lambad ja siis Stina vaidles, et "Ega päris nii ka pole, et kämpuse taga on lambad lambist.." ja mis meil kämpuse taga küngastel on? LAMBAD :D

Leidsin, et oleks aeg hakata lambakarjuseks, sest minusugusel linnatüdrukul pole õrna aimugi, kuidas need lambad sinna mäe otsa saavad :D Stina hakkab lambapügajaks.

Killuke peatänavat

igatahes. Stsenograafia workshop jaaaa Asjad. Õun, rekvisiit õun ja 4-aastase joonistus õunast. No, kas need teised ikka on õunad? Plato ja filosoofia olid täna teemas. Ja ma olin ainus, kes kohe sai aru, et rekvisiitõun pole päris. no kamooon, penoplasti oli näha ju.. Pealegi pole ükski normaalne õun ühtlaselt punane. Enamus taipas seda alles siis, kui Richard palus Gemmal see õun ära süüa. Ops.

Igatahes. Ja siis meie asjakesed. Loodusobjektid ja kasutatud inimeste tehtud asjad. Minul olid mingi naljakad asjad, mis ma täna tee pealt leidsin. Poolik kastani okaskoor? ja mingi, mingi.. asi. Ploomikiviga roheline asi, mis ei näe üldse ploom välja. Jaaaa näritud ja murdunud süsiga pliiats..

Oreo-valge šokolaadi-toorjuustukook e. sünnipäev

igatahes, siis me olime ühel hetkel gruppides ja pidime tegema valguse ja oma asjadega midagi tarka. Me omastasime grafoprojektori (Võimisiganesasiseeon) ja mängisime ja mängisime ja ei jõudnud tükkaega, millegi asjalikuni. Tähendab, minu kiituseks võib öelda, et tõin mängu vee ehk, kuidas vesi peegeldub ja võdiseb. Mwhahahaa, oli tore mängida :D Lõpuks saime miskit tehtud. Ja inimestele taas meeldis see võinoh, nad mainisid seda pärast arutamises mitukorda.. Minu arust oli suht...jura. Igatahes jah. Midaiganes :D Oli tore mängida!

Kristina ja Rudolf eestlaste piol

Veel tüüpe piolt

Meie kostitajad (2 of 4) ja õhupalled

16.oktoober, eestlased

Huuh, näpud juba valusad kirjutamisest. Aga ma leidsin, et oleks vaja siiski kõik kohe ära kirjutada.

Ühesõnaga, täna oli veel eestlaste istumine.

Tegin selleks puhuks Cheesecake Browniesid, mis feilisid. TÄIEGA. Browniedest oli asi kaugel, pigem siuke..küpsise moodi. Aga neile maitses, vist, nad tegid vähemalt nägu ja kiitsid.

Ühesõnaga me olime 4 eestlase majas ja siis meid oli seal mingi üle 20. Ja kõiki eestlasi polnud isegi mitte seal. Ajasime niisama juttu ja tutvusime üksteisega ja miskõik.

Siis nad nunnud laulsid mulle veel sünnipäevalaulu, mis oli neist jube armas.

Noh, mina, Kristina, Liisbet suht igavlesime vahepeal, sest kõik rääkisid oma hulludest joomaseiklustest. Päris naljakas oli kuulata, aga kaasa ei oska/pole millestki räääkida.

Üks tüüp oli hullult naljakas. Ta lihtsalt, sattus vahepeal mingile soonele ja siis ta rääkis lihtsalt umbes turbokiirusel ja vehkis kätega juurde ja sa ei saanud mitte midagi aru, mis ta rääkis ja see oli NIIII naljakas. Kristinaga naersime täiega ta üle. Vabandust. Aga jube naljakas oli, lihtsalt..koomiline..

Okei, ei oskagi nagu midagi rääkida sellest. jube vahvad eestlased oleme :D Kuidagi kauaks jäime sinna. Oih. osad läksid veel klubidesse edasi.. Me Kristinaga aga leidsime, et oleks aeg mäest üles kõmpida. Öises jaheduses on see palju meeldivam..

Ja päeva tsitaat Stina sõbrannalt, kes käis Kaarliga ühes klassis ja kelle nimi mulle kunagi meelde ei jää. "Ära kunagi usalda tüdrukut rohelises pluusis, kes ostab porgandeid!" (käisime poes vahepeal, mul viskasid õlud (ja nende hais) ja krõpsud/küpsised üle ja ma ostsin porgandeid ja siis nad Stinaga naersid mu üle, et mu pluus on täpselt Spari siltide roheline ja siis porgandid olid eriti oranzid ja siis sall oli erksinine ja siis oli veel roheroheline õunamahl käes.. ja siis see lause tuli sellest, et ma lubasin ühele tüübile , et ma ei pildista teda..)

16.oktoober, Curtain Call I, 10 tundi hiljem

Täna käisin Curtain Calli esimeses proovis? kui nii võib öelda. Noooh, kõigepealt oli ilge jama, sest onud, kes meiel ukse pidid lahti tegema ei leidnud/saanud õiget võtit ja siis nad jooksid pool kämpust läbi, et seda võtit saada.

Noh, lõpuks saime.

Cwrt Mawri muusikaruum, ma arvan, et ma kolin sinna. Seal on 3 diivanit ja kaks klaverit!!!!! Ilus.

Ok, kõigepealt me tegime sellist mängu, et. Käisime suvaliselt ringi ja siis vehkisime kätega ja olime ilgelt elevil ja ütlesime mingi "Musicals, musicals, musicals, musicals...." ja siis see poiss, kes meil sela nii öelda juht oli, ütles ühel hetkel näiteks "phantom" ja siis me kõik pidime olema mingi "THE PHAAAANTOM OF THE OPERA IS HEEEEREEE" hästi draamatiliselt ja siis jälle edasi liikuma oma Musicalsi elevusega. Siis ta ütles "Glee" ja me kõik olime "Don't stop belieeeeving" ja ühesõnaga ja siis mitmete teiste muusikalidega veel. Ühesõnaga. see oli niisama. Siis me mängisime zip-zap-boingi (daaah, kus seda ei mängitaks XD) - ma ei langenud välja, jeeeee! siis mängisime. Aaaaa, laulsime "I like flowers, I like the daffodils, I like the mountains, I like the rolling hills, I like the fireside, when the lights are low, singing dadüüdapdadüüdapdadüüdap..", see oli liigutustega ja lõpuks läksime kaanonisse.

Siiiiiis.. Siis me laulsime "Season of love'i" ja pooled ei teadnud seda, mismõttes? igatahes ja siis nad ütlesid, et nonii, et nüüd hakkame ükshaaaval laulam season of love'i. Kõik olid mingi. Jaaa, tore, tahaks täiega... (iroonia).. Haigelt kõrgeks kipub see laul kohati, ja seee oli PÄRIS kohutav, kohati. Ei ole just kõige kõrgemad sopranid seal koos. (V.a üks ülivinge häälega poiss! ÜLIVINGE! ) Aga üldiselt laulsid kõik suuuuurepäraslet. :(

Igatahes. Meid saadeti kõiki välja ruumist ja siis pidime üksinda sisse mienma, et laulda. noh, tegelt me võisime laulda ükskõik mida ja siis ma terve see aja kuulan, kuidas igast tüübi arutavad umbes, et "Jaajaa, see näitleja sealt kuskilt ülivinge mängib seal muusikalis mingit ülivinget rolli ajaja, soovitan" ja ma olin lihtsalt mingi "Jeah, tore, et ma tean.." ja siis ma laulsin omaette nurgas midagi. Midagi, mida neile laulda. Ma tõesti ei osanud midagi välja mõelda. Täiega paanika hakkas juba tulema. Haripunkt saabus muidugi siis, kui ma pidin sisse minema. "Soooo, what are you going to sing?" "Mm.. I don't know.." "What do you want to sing in the showcase?" "I have nooo idea.." "Do you want to do a solo or group?" "Group, I think.." ja siis ma olin lõpuks mingi. Kas ma võin eesti keeles lauldA? nad olid mingi jajajaa muidugi. Ja siis ma laulsin "Romanssi", sest ma oskan seda klaveril saata... See on siga madal muidugi, aga seeee selleks, vähemalt mul polnud võimalust kuskilt u-duurist puukuuri laulda (a'capella).. Ja nad olid küll, et nagu mingi "yeah, that was good", aga ega ma ju ei tea. Ma suudan alati Romansi klaveriosa vussi keerata, kui ma seda kuskil mujal mängin (imestasin, et ma algust oskasin..WOOOW) igatahes JAH. Oli jube. värisesin veel väga tükkaega pärast sealt välja tulemist.

Aga tegelikult on tore. ja armsad inimesed olid. Ja nad teevad see aasta "Renti" niietmaolin mingi,JEEEEE. Ühesõnaga. Jah. Äge on olla, kuigi ma olen umbes 80x kehvem kui nad kõik seal kokku :(

"Interiors"

15.oktoober, kell 7.30pm, Aberystwyth Arts Centre, teater Vanishing Point

Ohjaaa. Kõigepealt. Lavakujundus. Oli maja. Väljastvaade ja üks tuba, elutuba. Sees. Laud, klaver, pildid, riiulid, kiiktool jmjm . Tavaline elutuba.

Ühesõnaga. Mees ja tema lapselaps (tüdruk) valmistusid mingiks olelemiseks. Ja siis hakkasid külalised saabuma. Ja ajasid juttu ja olid niisama toredad. Igasugud intriigid juhtusid vahepeal ja miskõik.

Tundub siuke jura lugu? Haah, arvake veel korra! Kogu loo kiiks oli selles, et publik jälgis neid niiöelda "akna" tagant. Noh, et möödud tänaval majast ja kiikad sisse. See tähendas, et me ei kuulnud sõnagi nende jutust. See oli nagu tummfilmi vaatamine. Seal oli ka üks "hääl", mis vahepeal rääkis, et jah, olen neid kaua jälginud ja neil on alati sellel ajal väike kogunemine. See "hääl" teadis kõiki neid, mis nad mõtlesid ja miskõik. Lõpuks tuli Hääl lavale, ta oli tüdruk, kes, nagu ühel hetkel välja tuli, oli niiöelda kummitus, surnud. Ja kuidas ta igatses nende elavate inimeste juurde, tuppa sooja, tunda söögilõhna ja -maitset.

Kogu tegevus toimus kuskil väga külmal maal, seal olid jääkarud ja miskõik. (nad rääkisid

sellest, tähendab Hääl rääkis, et nad rääkisid, iga külaline tuli püssiga kohale, noh, et end kaitsta ja miskõik)..

Jube huvitav oli jälgida, et kui palju saab kehakeelega edasi anda ja kui vähe teksti on vaja, et aru saada, mis toimub. See oli tõesti vapustavalt lahe! Etenduse alguses hüüdis mees , kes oli maja omanik oma lapselapst ja tema hüüdest ja suu liikumisest oli kohe aru saada, mis lapse nimi oli (Sarah). See oli huvitav.

Pärast oli jutuajamine näitlejate ja lavastajaga. Igatahes. Lavastaja ütles, et ta tahtis teha natuke nagu filmi. Et kui üldiselt on laval nii, et ikka on üks tegelane/tegelaste paar tähelepanu keskpunktis ja üldiselt väga ei vaadata teisi tegelasi, siis siin on just nii, kuna sul pole teksti, mis juhiks su tähelepanu, siis sa paratamatult jälgid erinevaid inimesi. Ja ta ütles, et talle meeldib, et inimesed seda teevad, et saalist tulevad erinevatelt aegadel naeruturtsatused, sest keegi märkas midagi või kellegi mingit tegevust, mis oli naljakas, aga mida enamus ei pruugi siiski vaadata. Ja ta ütles, et hääl on nagu filmijuht, et kui ta ütleb, et "Ann tuli WC'st ja ta aluspüksid jäid ebamugavalt", siis kogu publiku tähelepanu koondub Annile ja ta saab eriti suurelt seda välja mängida. Nagu, zoom in.

Ja kuidas näitlejad rääkisid, et kuidas alguses oli väga raske hääletult mängida. Esimesed proovid tehti nii, et nad ikka rääkisid midagi ja siis ühel hetkel enam ei rääkinud, aga et kui sa ei räägi, siis sa hakkad kehakeelega ülemängima, mida siin ei tohtinud juhtuda, sest nad pidid jätma mulje, et nad peavad tavalist vestlust, samas nad peavad asju nii tegema/ütlema, et publik siiski aru saaks, millest jutt käib.

Lavastaja ütles ka, et tema jaoks oli hästi oluline, et koguaeg läheks tegevus edasi, et kui publik juba aru saab/märkab, et Annil on aluspüksid pahasti, et siis on vaja juba järgmist tegevust sisse. Lavastaja ütles ka, et ta pistis ka igasuguseid pisikesi vihjeid sisse, näiteks, et vahepeal ilmusid kuule (mis oli projekteeritud maja seinale) inimeste mälestustest pildid. Aga et enamus inimesi ei märka siukest asja, sest kuna teksti pole, mille kaudu sa saad niikuinii nagu sündmusi jälgida, siis enamus inimesed on VÄGA keskendunud kõigele, mis seal toas toimub.

Seda ma mõtlesin ise ka, et jube raske on nii. Mulle just tihti meeldib vaadata pigem igasuguste kõrvaliste tegelaste, kes pole hetkel tähelepanu keskpunktis, reaktsioone. Aga siin oli see, et kõik tegelesid tihti oma asjadega ja kui sa jäid kauemaks kedagi jälgima, siis sa kaotasid kuskilt mujalt natukene. Kurb oli, oleks tahtnud nagu tagasi kerida, et siis kedagi teist samal hetkel jälgida. Aga jah. Minu arust oli jube äge! Aga teistele eestlastele pole siiani eriti meeldinud :(

15.oktoober, jahe

Hommikul oli vaja minna taaskord teise kämpusesse. Ma olin küll plaani võtnud, et jalutan, aga kõik lehvitasid mulle bussipeatusest ja siis ma olin lihtsalt.. ohwell, eks ma siis lähen bussiga.
Bussisõidu ajal hakkasin seda kahetsema, nii ilus hall oli õues ja kogu rohelus oli niiii äge kontrast sellele hallile ja siis lambad sõid mäekülje peal!
Aga okei siis.
Vaatamine ka feilis. sest see, mida me algselt vaatama pidime, see ei toiminud eriti hästi.. Siis õps ja Aron tegelesid sellega mingi 20 minti, et äkki ikka toimib. ei toiminud. Siis vaatasime mingit teist asja. Ühest mehest, kes pidi muidugi ka selles esimeses filmis sees olema ja kes on meie uurimistöö nimekirjas, kes kasutab valgust materjalina, et kunsti teha. Ühesõnaga jah. Aga see oli vana film ja nüüdseks on paljut muutunud. igatahes, see oli põhimõtteliselt sellest, et ta otsis kuskil Ameerikas ja Mehhikos kohta, kus oleks ideaalne valgus, lõpuks leidis vulkaani ja ostis selle ära. ja nüüdseks (seda seal filmis polnud) on ta sinna vulkaani erinevaid tunneleid ja ruume ehitanud, kust sab erineva nurga all valgust vaadata..
Ideeliselt, oli ilgelt imelik film, hullult igav..
Igatahes. vahepeal rääkisin Hannaga, kes on, nagu ma nüüd teada sain :P ERASMUSe tudeng Saksamaalt. Leipzigi (ma kirjutasin alguses Linzi XD)ülikoolis õpib. ja siis me rääkisime niisama juttu, et kallis on ja et kuidas Saksamaal on sama number hinnal, aga Eurol on madalam kurss ja siis ma ütleis, et meile tuleb ka Euro ja praegu on veel Eesti Kroon ja miskõik..

Ja siis ma läksin Morrisonsi ja sain vahepeal teada, et Gemma elab seal kuskil tee peal ja siis ma istusin kõigepealt Morrisoni sööklas, sest kõht oli juba tühi ja ma mõtleisn, et ma ei taha tühja kühuga šopata. Võtsin lasteprae.. ja ei jaksanud seda ära süüa.. Seda oli tõesti VÄGA palju.. mina ei kujuta ette, mis need lapsed veel teevad... aga lastepraega sai puuvilja pakikese kaasa, kus oli 4 õunaviilakat ja 3 viinamarja.. ILGELT HEA OLI SÜÜA PUUVILJA! nämm.

Kuna ma leidsin Morrisonsist 2l vee, mis maksis 0,17 penni ja asju oli ka palju juba (vesi on raske, see oli point), siis ma otsustasin, et ma lähen busisga tagasi. Halb valik. Ma ootasin seda bussi tund aega. Mina ei tea, mis jama neil oli.. Lõpuks se ebuss, millele ma läksin, polnud ka see, millele ma tegelt minna tahtsin, lihtsalt..külm hakkas.

Emme tuleb novembris külla, jee!

ja täna on erakordselt jahe ilm. See pole võrreldav muidugi Eestiga, kus kuulujärgi on kohati lund sadanud, oih :P
Ja täna jalutades tabasin, et palju palju lehti on maas (hüppan crunchidele lehtedele ja niisama tantsin neis..oih), aga puud on ikka rohelised. Loogika?

ja tunni aja pärast algab teater. "Interiors" Vanishing Point.

15.oktoober, öö=varahommik

Läksin vetsu. ja mismanäen
KEEGI MAGAB MEIE KORIDORIS! Haahaa, mismõttes?

14.oktoober

Hommik oli rahulik, kuni mul tuli uuesti meelde, et ma pean Library Rally välja printima. Suure paanikaga pakkisin asjad kokku (iluskena 5kilone raamat ka kotti!) ja sammusin kiirelt HughOweni poole. Muidugi on kell 9 hommikul kõik esimese korruse arvutid kinni, doup. Ronisin siis teisele, õnneks sattusin nats kiirema arvuti peale, hea seegi. Sain välja prinditud. olin täiega paanikas, sest kell oli juba 9.20 ja ma arvasin, et ma ei jõua kuidagi. Phäh. 9.44 olin Vana Ülikooli ees. 25 minutit oli veel aega. Feil.
Ootasime siis ukse taga. Ja siis saabus mu siin oleku kõrghetk. Rose (ma suutsin lõpuks mõne nime meelde jätta) hakkas ümisema "Consider yourself.."'i "Oliver!"ist. Ja siis me kõik, viiekesi vist ootasime, laulsime seda tükkaega loengusaali ukse taga :D Seminar ise sakkis. no see teatriseminar lihtsalt ei istu mulle. Ja mul on tunne, et see tuutor ei julge mulle midagi öelda ka, et maeitea, äkki ma saan valesti aru või midagi.. Ühesõnaga. kuulasime kahte presentatsiooni. Esimene oli ülihea, tüüp oli reaalselt vaeva näinud sellega. ja rääkis üliselgelt ja mõnusalt! Ja noh, tulivälja, et me lihtsalt umbes loeme oma teksti kohapeal istudes maha.. mitte midagi erilist. Aga see teine presentatsioon, no ma ei tea, ma usun, et ma teen ka veits paremini :D Ta lihtsalt umbes oli netist leidnud mingid pildid ja siis mingi "yeeeeess, I think that would be good if staging Oidipus the King. Jeaaah. you see, they have more room. If you know what I mean..".. EI olnud hea..
Pärast seminari sõitsin bussiga koju, ma tõesti ei viitsinud 5kilost raamatut (+veel teised raamatud) üles tassida. Ja läksin raamatukokku, sest ma eile feilisin filmi seminari lugemismaterjalide saamises. Ma siis võtsin raamatu ja istusin Silent reading zone'is ja tegin märkmeid ja olin äge. Ma lugesin need 70 lehekülge 2,5 tunniga läbi ja siis mul oli VEEEL tund jäänud filmi seminarini. Baaah. Aeg lihtsalt venis.. istusin ja alustasin siis "Hamleti" lugemisega. Ma ei jõudnud sissejuhatustki läbi, aga see selleks. Igatahes. Filmi seminaril olime suht välja surnud. Võibolla on see sellest, et täna on suht sombune ja hall ilm ja siis see mõjutab ja noh, nädalalõpuks ongi inimesed loiumad. Igatahes. "kontrollisime" küsimuste vastuseid. ja siis analüüsisime filmiklippe. Nomaeitea, mulle ei meeldi analüüsida. No, mida ma ikka arvan sellest, et kuidas teda editud on. Et jah, kaadrid sulanduvad üksteise sisse.. ja so what? ma ei tea. Ei olnud tuju.
Ja nüüd ma olen tujutult siin. Jah.

Leidsin, et mulle meeldivad teatri loengud ja filmi seminarid ja ei meeldi filmi loengud ja teatri seminarid. Stsenograafia on igatpidi ok. Filmi raamatuid on lihtsam lugeda ja see tänane lugemine oli jube põnev ka. Suurosa oli photographic aspects, ehk siis fookuskaugus ja mingid lainurgad ja teleskoop värgid. Läkski fotograafiaga kokku ja emps on seda kõike nats seletand ja noh see on suht loogiline ka enamasti, niiet.. sai paralleele tuua iseendale.
Votnii. Tasakaalus.

13.oktoober

SIUKE VÄSIMUS, et sure ära!
Hommikul oli külm, olin ööseks akna lahti jätnud, sest meil pandi küte sisse ja ILGELT palav oli..

Täna olid tasuta Study skilssi loengud.
Kõigepealt Writing1. Seal me umbes rääkisime, et tasub esseee küsimusi ümber sõnastada, täpselt selgeks teha, et mis sult tahetakse, vaadtaa, mis taustteadmisi sul vaja läheb jnejne.
Ja siis oli Seminari harjutamine. Meid jagati gruppidesse ja anti igale grupile erinevad artiklid. Üldiseks teemaks oli Õppemaksu suurenemine UK's. Meie grupi konkreetne teema oli, et UK investeerib vähem õppimisse kui näiteks USA või Skandinaavia maad.. Ja et rikkad inimesed saavad lubada kõrgemat haridustaset, sest nad saavad maksta kallimate ülikoolide eest.. Ja et mida tuleks teha, kas valitsus peaks andma ülikoolide rohkem raha või peaksid õppemaksud kõrgemad olema. Ilgelt arutasime. Hullult äge oli :D Meil oli üks Hispaania tüdruk ja üks mingimaeiteamis poiss, kes koguaeg vaidlesid :P Eks me lõpusk jõudsime siiski mingite punktideni. iagtahes. Siis pandi kõik grupid sassi, niiet et oleks ikka sama palju gruppe, aga igas grupis oleks vähemalt igats eelnevast grupist üks, sest meil kõigil olid veidi erinevad artiklid. Nii oligi ja see oli veel ägedam. Meie gruppi sattus eriti rahvusvaheline seltskond : Eesti, UK, Soome, Poola, Saksamaa. Ühesõnaga ja siis me arutasime põhiliselt seda, et kuidas meil on erinevad ülikoolide maksustamise süsteemid. Noh, et meil oleneb see eksamitulemustest, kas saad tasuta kohale, et Soomes on tasuta ja riik maksab neile veel peale, selleeest et nad õpivad, Saksamaal on tasuline, aga kui sa võtad laenu, siis maksimum, mis sa tagasi maksad on 10000 eurot, et isegi kui sa oled laenanud umbes 30 000, siis sa maksad ikka 10 000 tagasi. igatahes, meil oli ilgelt vahva arutada, teemadeks olid lisaks online-õpingud ja, et kas see summa, millest alates sa tagasi maksma hakkad, peaks kõrgem olema.. Ühesõnaga jah. Jube vahva oli, sattusin toredate inimestega kokku :D ja hea oli, et me olime nii rahvusvahelised, me kuidagi taipame üksteist juba poole lause pealt (sest teine pool lausest lihtsalt ei taha tulla, sõnad ei tule meelde ja miskõi,k) ja siis me mõistame üksteist paremini :)
+ mind üllatas, et soomlane nii hästi inglise keelt oskas, ma pole vist varem kuulnud :) ja sakslasel ei olnud ka naljakat aktsenti, ainult vahepeal :D
Ülitsill..

Rohkem pole midagi. Õpin homseteks seminarideks.

12.oktoober, pärast ja hilinenud

Ma tõesti ei viitsinud eile kirjutada, vabandust.

Igatahes. Mis eile üldse toimus?

Aaaa, enne loengut helistas Kristina, et kuule, kus printida saab, eks ma siis temaga koos Raamatukokku ja koos pusisime ja saimegi hakkama, jee! Igatahes.

Teel Hugh Owenisse nägin, et mulle oli paberilipakas tulnud teatega, et "Sorry, we missed you!" St, et nad olid teist korda meie ukse taga käinud ja kuna koputuse peale (mida tõesti pole kuulda ka..) ei läinud keegi avama, siis..siiis oli jama ühesõnaga. Raamatukogus käisin netis ja vastasin selle sedelikesele, et tahan seda pakki postkontorist kätte saada, pidin miljon korda next valima ja siis alles viimasel lehel, kus mu ainus vajutus võimalus on "Finish", teatab ta, et postkontor asub kuskil Swanseas, seal oli pisike kaardike ka, aga nii palju kui ma seda seal liigutada sain, ei näinud ma Aberit sellel kaardil :S Ja enam ei saanud back nuppu ka vajutada. Seadsime sammud siis postkontorisse, mis on kämpuse taga, Kristina pidi niikuinii kirja posti panema.. Kõigepealt ma näitasin seda sedelikest ühele naisele, kes ütles eriti kurjalt ja põlastavalt,e t "Meie siukese asjaga ei tegele, meil on ainult Royal Mail." , aga see tädi, kes Kristinat teenindas oli sõbralikum ja soovitas neile helistada, ütles, et Swansea on mingi üle 70 miili eemal, et see on ju jaburalt kaugel..

Igatahes, siis ma helistasin sinna kuhuiganes. Kõigepealt oli mingi automaatvastaja ja pidin mingeid numbreid sisse toksima, lõpuks ühendati mind inimesega. Aga mina ei tea, kas sellel naisel oli eriti kehv päev olnud või mida? igatahes ta pobises enda ette ja oli sellise häälega, et "No oled ikka loll küll, miks sa lihtsalt õigel ajal ei võinud kodus olla?" Igatahes, ma küsisin kas nad saavad selle tühistada, et see viiakse kuhugi Swanseasse, ta ütles, et nojaa saab küll, ma siis, et kas te saate selle kuhugi mujale toimetada, mõtlesin, et kas postkontorisse või kasvõi Kristina majja. Siis see tädi mingi "Eieie, ainult samale tänavale saab" Ma olin mingi wtf? Mul pole tänavat ju :S Ja siis ma ütlesin, et tooge siis umbes Trefloyne flat 80B'sse ja siis ta oli okei ja pani lihtsalt kõne ära. Mingi WTF?

Rohkem ma ei jõudnud tegeleda sellega, sest mu loeng algas umbes 1 minuti pärast. Kiirustasin siis sinna. Filmi loeng. Rääkisime lihtsalt, mis on põhilised punktid, mida jälgida filmi juures. Et noh fookus ja kas suurplaan või üld ja et kaamera nurk ja kõrgus ja valgustus ja miskõik.. Aga kõike räägiti HÄSTI üldiselt. Ja see mees räägib hästi küll, aga ta lihtsalt loeb oma powerpointist maha

Pärast tsillisin natuke Stina ja selle, noh, poisiga, kelle nime ma endiselt ei tea :P, igatahes, nad ütlesid, et neil on ilgelt kehv, sest nad teevad Fine Arti ka lisaks filmile. Ja nad peavad 10 minutiga alt kunstikoolist üles kämpusesse jõudma, et täna tulid taksoga ja ikka jäid hiljaks..

Igatahes, Stinaga läksime poodi. Rääkisime igast juttu. Ilgelt vahva on :)

Siis tahtsin taas targalt PAT testile minna, aga mina ei tea, nad vist vihkavad mind või midagi, igatahes.. Tegin ukse lahti ja siis nad lihtsalt mingi "Sorry, we don't take anymore people" ...

Igatahes, jooksin koju, panin asjad ära, sõin, sõin kkooooki! ja jooksin teatriloengusse. Ta on endiselt mu lemmiklektor! Ilmselgelt istub teater paremini kui film.. Rääkisime vana-kreeka teatrist, erinevates "ruumidest" teatris (dramatic space, theatrical space ja stage space) ja space'i ja place'i erinevustest ja kogu asi toimus "Kuningas Oidipuse" näidete põhjal (sest see jäi lugeda..) Põnev oli ja teda on ilgelt hea kuulata ja miskõik :D

Rääkisin veel empsiga pikalt SKype'is, sest Swanseasse sõitmine läheks edais-tagais maksma 660 naela ja noh, pole vist seda väärt.. Jah ja siis rääkisime niisama. Japh.

Myron avastas alles õhtul, et ma pakkusin neile kooki, siis ta oli mingi OHHHOO ja siis ma olin mingi "Try it, it's pretty good, I think". Jason mu kõrval oli mingi "Pretty good? I think it was brilliant!" Naersin. Votniisiis.

12.oktoober, enne

Anni just koputas mu uksele.. "Kuuuule, sul oli eile vist sünnipäev..." - "Mhm.."- *annab kommikotikese ja kallistab* "PALJU ÕNNNE! Me eile panime lilled ka ukse külge, said kätte?"- "Aaa jaaaa, mhm!" - "Kaart oli vist Sarahlt" - "Oli küll jah, ilgelt nunnud olete!"

ja siis vatrasime niisama. Ühesõnaga jutu point, et eilsed lilled olid Annilt ja Weronikalt :D:D:D

11.oktoober

Aat ja Laur helistasid 10.oktoobril kell 22.00, neil oli juba päev alanud.

Kohalikul ajal 00:00 avasin Marina kaardi, mis ime kombel jõudis juba laupäeval kohale. Naersin tükk-tükk aega!

Mängisin veel öösel pimedas iPhone'i ja veepudeliga, teemaks "A figure. A forest." Uni.

Hommik - imelikud 4 minuti tagant ärkamised ja mõtlemised, et olen juba hiljaks jäänud. Vale puha.

Hommikune film. "Citizen Kane". Aastast 1941, mustvalge, väidetavalt kõigi aegade parim film. Möh? Anti ülesandeks väljamõelda, miks kriitikud nii arvavad? Mina arvan, et kriitikud olid lihtsalt puuga pähe saanud kui seda filmi nägid..või olen ise lihtsalt niiii loll. Ei tea. Valgusega oli küll ägedalt mängitud, jah. (eriti märkasin seda, sest stsenograafias ju ka valguse teema).. Ei mõistnud ühesõnaga.

Film läbi jooksin Parry-Williamsi ette, Kristinaga kokku saama. Ta naeratab mulle kaugelt juba ja ilgelt kavalalt. Möh? Jookseb, kallistab, annab Kinder üllatusmuna! YAY! Ma olen juba mitumitu nädalat seda saada tahtnud! Nii äge. Läksime ostsime endale teatripiiblid. Oh, kui jube raske see ikka on. Säästsime 4 naela, jej. Vähemalt on see mure kaelast ära.

Kristina leidis, et peaks ikka passipilte ka tegema. Läksime Unioni alla, kus on masinad. Jändasime tükkkkaega, sest sellele masinale ei meeldinud Kristina 5 naelane. Nojah. Siis ma juba jooksin stsenograafiasse.

Valgus. Ehhe, äge oli. Kõigepealt tegime "A figure. A forest". Minu grupis (uued grupid muidugist) läks peale minu idee. JEEE! Et rahvas kogunes ruumi keskele, maha, istusid üksteisele hästi lähedal, silmad kinni. Ja siis me kolmekesi tiirlesime nende ümber, hästi lähedalt, et nad tunneks, et keegi möödus. Hästi kaugelt. Tegime IGASUGUSEID hääli. Olime ägedad. Ägedamad kui teised. Pärast kasutati meie ideed ära. Mwhaahahaha. Ja siis mängisime valgusega. Ja meie grupil ei tulnud enam ühtki tarka mõtet. Haaahaa. Käisime kõik mobiilid käes, igasugused asjad, mis teevad varje käes, osadel taskulambid, osadel tikud/tšäksid, mõni fotokavälguga. Ja lõpuks mängisime vanaaegse (haaahaa) projektoriga. Ja lõpuks olime kõik niii loiud, et meid lasti 17 minutit varem ära, oih.

Tatsasin koju. Ja tundsin, et ma siiski peaks koooki tegema. Tuhnisin siis kokaraamatutes. Vahepeal rääkisin emme-issiga. Meow :) Siis helistas Aat uuesti (tähendab, tegelt nii Emps kui Aat helistasid mulle tunni ajal miljard korda. Phäh, õnneks meil olidki kõigil telefonid väljas ja valged, et siis noh, plnud hullu..). Ma aimasin juba tunnis, miks Aat helistab ja niii oligi. Kaunite inimesed laulsid mulle sünnipäeva laulu :) jube ilus oli :) Ma küll väga hästi ei kuulnud, mis te mulle seal rääkisite ja soovisite, aga jube ilus oli ikka! Ja siis nad viskasid mind e. Ada telefoni 19 korda õhku! Niiii äge! Hüppasin ise kaasa ka, et päris oleks :D Ja siis nad tegid proovi edasi.

Ja mina leidsin lõpuks oma koogi idee. Doomino toorjuustukook valge šokolaadiga. Meow. Nägi ilus välja. Helistasin siis rutttu Kristinale, et tule minuga Morrisonsi toidušopingule. Ja voiilaaa, tuligi :D Ainult, kiire hakkas, kell oli juba 7le lähenemas ja mingi nalja pärast pannakse Morrison osadel päevadel kell 8 kinni. Tormasime sinna. Saime kõik, mis vaja. Väikeste muredega muidugi. "Jessake, millise või ma siit võtma peaks???" "Kust ma selle maisitärklise leian??" -"See on sul nina all, daah" "Milline neist siin rõõõskkoor on??" "Kas ma võtan maximum fati või mediumi toorjuustu"-"Võta hoopis see, see on odavam!"

Tulime sealt tuleme. Sain endale segamiskausi, koogivormi ja miljon vajalikku asja.

Ja siis ma asusin küpsetama. (khm, tähendab, kõigepealt me kõmpsime 45 minutit mäest üles ja koju). Avastasin, et päris keeruline on midagi teha, kui oled harjunud, et kodus on niiikuiniii kõik olemas - mikserid, köögikombainid, vähemalt 4 suurt kaussi ja muu jamuu. Oreod (sest dominosid siin ju ei eksisteeri) said küll VÄGA suure vaevaga purustatud ja ikka mitte päris nii nagu oleks vaja olnud. Ja ega plöks, mis vahele käis ei saanud ka kõige ühtlasemaks, sest tegin seda pisikese kahvlikesega. aga noh. Ta näeb mul vähemalt ilus välja :D Isegi saavutus :D panin koogi külmkappi ja vaatan, mis edasi saab.

Ja veel, kui ma Morrisonsit koju jõudsin, avastasin oma uksele teibitult lillekimbu ja ukse vahele pistetud õnnitluskaardi. Jordani (korterikaaslane) sõbrants (käisid koos kolledžis) oli teinud need. Ma olen temaga umbes ühe korra rääkinud ja 2 korda Tere öelnud. NIII ÄGE!

Tänud-tänud, armsad sõbrad head :)

10.oktoober, hilisõhtu

Tänane päev möödus laiskuse tähe all.

ja..

homne tuleb omapärane.

8.oktoober, jälle hilinenud

Ärkasin 8.40, sest mul oli hea plaan enne üheksat välja astuda, sest jumal-teab-kui-kaua-ma-sinna-teise-kämpusesse-kõnnin.. Lõpuks astusin siiski 9.02 välja. Ilgelt mõnus oli hommikuse tuulega vantsida kaugelekaugele :) Ja noh, lõpuks ma jõudsin 9.30 sinna, niiet.. Järgmine kord tean, et võib vähem kiirustada :Digatahes, ülivahva oli, et kui ma ruumi sisse astusin, siis Gemma lihtsalt kiljatas "IIIDIITHH", ma olin üpriski üllatunud :D

Siis ma kuulasin pool tundi mingite imelike stsenograafia tudengite jutte erinevatest asjadest. Noojah. Lektor oli ka naljakas, tuli minu juurde, sositas "You allright, Edith?" Ma olin taas üllatunud.

Igatahes. näitas meile klippe Taani teatritrupist Hotel pro Forma, kes teeb igast veidraid performance. Näiteks, et Aarhusi katedraalis, niiet nemad on maas, kus on üks peenike valge riba ja siis publik on treppidel ja vaatab ülevalt alla. Ja siis nad on valgustanud seda riba nii, et ei taju sügavust. (ja nad on külili seal ja püsti ja igatpidi). Või siis ooper, mis on tavalisel teatrilaval, aga seal laval on hiiiiglaslik trepp, mis on taas valgustatud nii, et tekib tunne nagu vaataksid maali (taaskord ei taju sügavust) ja neil oligi nagu mingi raam ka ümber tehtud ja siis sa nagu kuulad seda ooperit, aga samas jälgid hoopis nende liikumist, mis on väga täpselt välja mõõdetud. (et nagu, kuulad küll, aga sa ei peagi aru saama, sest visuaal on sama lummav või rohkemgi..) või siis tegid piiblilugusid Kopenhaageni? mingis kirikus. Niiet erinevad stseenid olid mööda kirikut laiali ja näitlejad suhtlesid koguaeg publikuga. ja ristilöömine oli väga osavalt tehtud, näitlejad olid tõmmatud vaakumkoti sisse ja kuna see muutub nii stabiilseks, siis saigi neid ka ülesriputada.. Ja näiteks Lumivalgeke, aga niiet tegemist polnud näitlejatega, vaid jutustati päris inimeste päris lugusid. Et Lumivalgekest mängival tüdrukul oligi probleeme kasuemaga ja ta rääkis oma muredest ja seitse pöialpoissi olidki kääbused, kes siis rääkisid oma raskest elust. Jahimehed olid palgamõrvarid?, kes teenisid Taani salaluures ja rääkisid, kuidas on päriselt inimest tappa. Võõrasema ja tema peegel olid identsed kaksikud, kes rääkisid, kuidas on elada niiet sa koguaeg näedki iseenast. jnejnejne Arusaamine ja jälgimine oli raskendatud , sest lektor seisis pool ajast mul ees ja rääkis juttu nendest asjadest.. Aga jube vahva oli siiski.

"Jesus_c_odd_size" Hotel Pro Forma ('ristilöömine')

Pärast kõmpisin Morrisonsi. ostsin miljard asja. Siis sõitsin bussiga koju, esimest korda. Päris jube oli. Bussid on niiii pisikesed ja kui ühelpool on natuke rohke

m rahvast, siis on kohe tunda, et buss lihtsalt kaldub..

Siis ma olin tükkaega toas ja niisama, kuni pidin Kristinaga kokku saama, et teatripiletid kõrvuti saada. Pileitmüüja oli hullult vahva ja tegigi nii, et me saaks kõrvuti olla :D "Wait, let me check again, that you are exactly next to eachother."

:D Siis läksime raamatukokku, sest Kristina tahtis mingit Performance'i raamatut.. Olin siis tark ja jagasin raamatukogu süsteeme, jee! Siis tahtsime vaadata, kas meie teatripiiblit on seal, short loan collectionis oli, aga kollaselt märgistatud ehk seda saab laenutada ainult 10ks tunniks.. Ja inglisekeelset värssides "Kuningas Oidipust" nii kiiresti küll läbi ei loe :P igatahes, siis põrkasime raamatukogus kokku Martaga ja rääkisime temaga mingi, ohpäris kaua.

Lõpuks läks ta trenni ja Kristina poodi ja ma vantsisin alla linna, et päikeseloojengut mere ääres pildistada. Suht sakkis. Sest see päikeseloojang feilis täiega. Mina ei tea, mis sellel päikesel viga oli, aga merre ta küll ei loojunud. Lihtsalt umbes (kaugelt vaadates) 5m merepinnast kõrgemal kadus ära ühel hetkel.. Noo, vahva. Vantsisin üles tagasi.

Ja siiis olime köögis, sest Weronika oli suutnud kogu korteri kööki ajada. me olime esimest korda seitsmekesi koos. Myron oli põhiline. Sundis meid rääkima, eriti ei õnnestunud. :P Aga ta oli jube naljakas :D naersime kogu aeg :D Vot.

Flat 82B, Trefloyne

Esiplaanil Myron, taga Edith ja Jordan

7.oktoober

Kell 11 oli seminar Vanas Ülikoolis (ehk teretulemast Sigatüükasse). Muidugi ma suutsin kõigepealt linnas ära eksida ja siis veel ülikoolis, mitu korda. Uksevalvur küll üritas mulle seletada, et kus see Primary A asub, aga ta rääkis umbes 5 minutit (go up and turn left and then after the second door right turn right and go up the stairs and then past the library door and on the left is another door, open it and go up the stairs etc) ja siis ma vaatasin teda päris totra näoga vist, igatahes üks professor oli mingi "noo, ok, ma viin su ära" (ja ta nägi välja nagu Alan Rickman! TÄIEGA! Welcome to Hogwarts x2!) ja siis me läksime kuskilt x-teed pidi ja lõpuks põrkasime kokku mingite tüüpidega, kes läksid samasse kohta ja siis see professor jättis mu nendega. Me muidugi suutsime veel ära eksida, aga noh, lõpuks jõudsime kohale.. ja aega veeel oli, WOW.

igatahes. Päris äge. Ma olen ainuke välismaalane oma seminari grupis. yay?! Kõik vuristavad oma jumalteabmisaktsendiga keelt ja siis ma peaks ka veel miskit aru saama.. igatahes. tuutor suht sakkis võinoh ta ka umbes pobises oma ette ja siis mei grupis olid inimesed, kellele meeldib rääkida, niiet nende vaidlused (küll antud teemal, aga siiski) summutasid veel tuutori häält. tore. Ta ei lasknud neil üldse rääkida ka.. XD Oleks olnud küll, millest rääkida.. Aga kõik miljon mõistet ajavad segadusse. "Drama", "theatre", "performance" jnejne.. BAAH. Igatahes, selle esimese tunni elasin üle!

Siis tsillisin koju,vahepeal astusin raamatupoodidest ka läbi, et äkki mõnes on odavamalt Wadsworthi teatripiiblit, kahjuks polnud :( Kodus avastasin, et mulle oli positga tšekiraamat tulnud, NOOOJAH siis, mitte et mu lepingul seisab, et Cheque book not needed vm..Ja siis ma olin kodus ja lugesin filmi asju, mis ei edenenud üldse hästi. Ma olin selle filmi värgi pärast ilgelt närvis nagu.. ma ei tunne seda valdkonda üldse (mitte, et ma teatrit tunneks, aga filmi tunnen veel vähem) ja need filmitüübid ei tundu üldse nii sõbralikud.

igatahes, läksin hiiglama vara välja, sest väidetavalt on Llandinami hoone kohutavalt keeruline. Nojah, ma ei tea, mis mul viga on, aga ma leidsin kohe oma seminariruumi üles. Varsti tuli Stina ka sinna (eestlane) ja ütles, et tal on ka samas kohas seminar, noojah siis, hea et ma teadsin :D Igatahes, siis me jutustasime kauakaua, sest me mõelmad olime hiiglavara kohale jõudnud.. Lõpuks saime klassi ka. meil oli naistuutor, vaaaaau. igatahes, polnudki kõige hullem. Meiega samas grupis olid ka paar poolakat, kelle inglise keel kõlas päris jubedalt. PÄRIS jubedalt. Ja siiis miljon inglast, kes on umbes kõik A-levelina ka filmi või meediat teinud. Tore-tore. Igatahes. Tund polnudki nii jube.. Võibolla isegi vähem jube kui teatri oma. kui väljaarvata see, et me tegime grupi tööd ja ma olin ainus oma grupist, kes oli lugenud neid asju. noh, tore.. ja siis ürita neile selgeks teha, mida need autorid mõtlesid, kui need tekstid on eriti ebaselged ja ülesanne pole ka nüüd niiii täpne.. Aga hakkama sain, isegi rääkisin, wow, ja läbi ta saigi.

Käisin veel poes ja põrkasin uuesti Stinaga kokku (ta tuli ringiga :P), ostsin piima. Tuleb välja, et ostsin 4% piima. ups. Suht, veider. Aga teine piim, mis ma vaatasin oli 1,7% niiet jamh.

Ja muud tarka polegi..

Midagi eilsest filmivaatamisest.

6.oktoober, hilinenud

Tänase firedrilli pärast suikusin uuesti unne ja ei suutnud vara PAT testile minna. Hiljem ka mitte, sest pidi hakkama tasuta loeng. St kunagi ma registreerisin ennast, sest see peaks olema ideeliselt mingi värk, kus õpetatakse esseesid kirjutama ja miskõik. Aga tänane tund oli täielik jura. Õppisime, kuidas Wordis faile salvestada, mhm! Okei, mõni tark koht oli ka selles loengus, näiteks, et uues Wordis saab teha lihtsalt kasutatud kirjanduse nimekirja, jeee (kuna ma täna sain ka kõige uuema Wordi, siis oli väga teemasse).. Pärast seda pidi olema veel samas sarjas üks loeng, et kuidas leida asju, mis on reading listis, aga kuna meil oli juba eile olnud see värk, siis põgenesin (raamatukogutädi räägib kogu jutu omale nina alla ja siis teeb mingeid inside joke iseendaga, ilgelt äge on teda kuulata >_<).
Lootsin, et jõuan nüüd PAT testile. aga kurja! Elektrikud tegid tünksi. nad pidid olema 16.30ni BBC1 ruumis, aga kui ma kell 15 sinna jõudsin, oli uksel suuuur silt, et läksime ära. Noooo, vahva..
Siis vantsisin poodi, ostsin "The Cambridge introduction to Theatre Studies" ja siis vaatasin veel raamatukokku, et paljundada filmi lehti, aga oli jälle tünks ja keegi juba oli need boxist välja võtnud ja kuna need 10 minutiga ei ilmunud tagasi boxi ka, siis ma läksin ära.
Tutvusin Mac Office 2011'ga ja alustasin iLife'i tõmbamist. Siis lugesin, sõin, oli niisama. Siis sain meili, et kell 7 algab film Arts Centre'i ees. Kell oligi juba päris palju ja kuna ma pidin ju veel paljundama ka, siis noh, siis jooksingi suht kohe välja (olin tark ja panin soojalt riidesse ka :D). igatahes, sain paljundatud, ilgelt palju lehti oli, aga hakkama sain. Ja jõudsin veel filmi ka vaatama. Äge film oli. See oli mõeldud protesteerimiseks 3D vastu :D Et iga uus film tuleb nüüd 3Ds, aga see oli 2Ds :D Kavalad, kavalad. Rääkis kahest briti tudengist, kes avastasid kell 9 õhtul, et nad peavad järgmiseks päevaks kella 9ks hommikul 5000-sõnalise essee kirjutama. Jaaaaa, et nad said hakkama :D Päris geniaalne oli ja naljakas ;)
igatahes. ja siiis.. siis ma vantsisin koju ja laadisin teisipäevased pildid arvutisse. Ilgelt kehvad on, meow. aga midagigi vahelduseks.

fdbk 2

Hea asi firedrilli juures oli see, et me lõpuks nägime oma 7. toakaaslase ära XD Matthew on ta nimi (, meie nimesid kontrolliti..)

ja veeel

mulle meeldis, et meie tuba ei hooli ohust - selle asemel, et magamisriietega õue joosta, oli meie tuba ainukesena täiesti riides ja jopedega :D:D

fdbk

KES PAGAN OLI SEE TARK INIMENE, KES LEIDIS, ET MEILE VÕIKS TULETÕRJE KOOLITUSE TEHA KELL 7:26 HOMMIKUL??????

5.oktoober, pärast

Kella kaheks kobisin filmi loengusse..Rääkisime filmist kui (ohkurja ma juba ei oska eestikeelseid väljendeid..) kujundist? Ja siis kuidas erinevaid asju/olukordi filmidest kujutatakse. ja et film ei ole kunagi päris elu, vaid selle kujutis. Film ei ole kunagi "tõeline". Ühesõnaga, see on ilgelt selline teema, et vahepeal jooksis juhe kokku. Reaalselt, läks päris filosoofiaks kätte. Et noh tegelt on ju keel ka ainult kujund ja miskõik ja miskõik. Siis rääkisime mida näiteks kujutab meestegelane (mis iganes ta nimi ka oleks) "Lost in translation"is, et joob viskit ehk kujutab kõrgemat ja rikkamat ühiskonnakihti, teatud vanust, dzentelmenlikkust ja mida kõike.. ilgelt keeruline oli. Okei, mitte ilgelt, aga mõelda filosoofiliselt ja inglise keeles korraga, nõuab rohkem keskendumist..

Kell neli algas teatri loeng. See, noh, see onu on endiselt maailma kõige ägedam! Päriselt, ma lihtsalt ei oska teda kirjeldada. Aga teatris me ei rääkinud midagi uut ja huvitavat, ei õppinud midagi.. Lihtsalt onu tegi sissejuhatuse ja rääkis, et keskendume küsimustele, et "What is theatre? What could theatre be? And how to study theatre?" ja siis ta rääkis, et peame kaks kallist raamatut ostma ja tuletas vähemalt 5korda meelde, et ostke teatripassid ära.. ja siis rääkis veel, et kui tubli ta on ja et tegi meile handbooki hästi põhjaliku kursuse ülevaate. ja siis lõpuks rääkis raamatukogutädi, kuidas raamatukogu otsingu süsteemi kasutada

Ja siiis käisin pildistamas. Läksin muidugi taas veits hilja.. Aga mõned ägedad taevad puude vahelt ja mõned ägedad mäekesed sain vist natuke nagu pildile. Tuleb ette võtta ja mereäärde päikeseloojanguks minna, homme näiteks. Jah.

5.oktoober, enne

We have been notified by the Estates Department that there will be works carried out with the water meters for Penglais Campus on Thursday 7^th October 2010 between the hours of 2.00pm and 3.30pm. They have made us aware there could be a slight discolouration with the water due to possibly some sediment in the pipe that may be disturbed with the valve operation. Slightly coloured water is still safe to drink due to the chlorine in the water, but if this occurs the Estates Department recommends users run the tap for 5 minutes and it will run clear. If anyone spots more than slight discolouration or it does not run clear after 10 minutes then please contact Cwrt Mawr Reception who will report the fault.

--

No, kurja. "water is still safe to drink" Miks on siis kraanikaussidel algusest peale kleepsud, et "not drinking water"? PHÄH. Ja kloori lõhna on juba KAUGELE tunda..

4.oktoober

Ohboy, ohboy, ohboy.

Esimene asi, kell 12, oli Film viewing. Kui paljudel on loengud kinos? Noh, mul oli, esimene loeng :D Tähendab, ega meile palju ei räägitud, lihtsalt, et loe module handbooki. Ja siis me vaatasime filmi. "Lost in translation". Hea film on, naljakas, hea. ja ma vahepeal ilgelt paanitsesin, et mis kell on, sest ideeliselt peaks filmi vaatamine lõppema 15.00 ja 15.00 peaks algama ka stsenograafia workshop.. Paanitsesin ilma asjata.. Kinost sain välja kell 14.04 umbes, oih. Iga nädal vaatame siis filme, enamus filmidest ma pole midagi kuulnud.. Nojah, eks siis näis..

Aga stsenograaafia! Opaaa! See oli äge. See oli üsna see, mida ma ootasin (pärast eile õhtust readeri lugemist). RUUM oli põhiteema. Noh, alguses muidugi mäng, et õpime üksteist tundma, aga seegi oli vist pisike ruumi tunnetus tagamõttega.. nojaa siis me rääkisime, et mis on ruum ja kas see üldse saaab tühi olla, et alati on ju ruumil lõhn ja seinad on näiteks mingist materjalist ja ruum on soe või külm ja noh.. igast värki. Ja siis me tegime Peter Brooki "tühja ruumi" algus sõnade järgi.. Et võid võtta tühja ruumi ja öelda, et see on lava ja siis kui üks inimene kõnnib läbi ruumi ja keegi teine vaatab, et siis seda võib juba nimetada etenduseks. (halb tõlge, aga nooo põhimõtteliselt). Siis me olimegi pisikestes gruppides, meid on kokku 16, niiet tõesti kolmesed grupid :D ja mõtlesime mooduseid, kuidas läbi ruumi liikuda ja kuidas meid pealt vaadataks. Ooo, ma sattusin kokku inimestega, kelle elumõte ongi siukeseid asju välja mõelda :P Miljard ideed - inimesed järgnevad meile, keegi on liikumatult ja kõik võivad teda katsuda ja ruuuumi tunnetada, pealtvaatajad on keskel ja kogu tegevus toimub ümber nende, pealtvaatajad lamavad maas ja näevad ainult jalgu jnejnjenje.. Lõpuks me tegime siiski nii, et kui meie kord oli, siis üks meist karjus, et keskel on sügav auk ja tuleb hoida äärtesse, et mitte alla kukkuda! (kõik mängisidki kaasa ja oli näha hirmu nende silmi :P) ja siis me kolmekesi üritasime kuidagi augu ühest otsast teise jõuda.. :D:D Tühi ruuum and your imagination.

Ja siis anti igale grupile mingi koht hoones, kus me pidime samamoodi tegema. Täitma ruumi. Meile anti keerdtrepp hoone küljes, väljas, tuul, päike tekitamas varje jm. Metalltreppidel mängisime pigem heliga. Mina juhatasin inimesed õue, paugutasin ukse kinni ja jätsin nad nii veidi abitusse seisundisse. Samal ajal kui üks tuli ülevalt alla ja teine alt üles, samal ajal erinevaid helisid tekitades. Jeaaah. Eks tehti igast vahvaid asju ja sellest tunnist jäi küll naeratus näole! Ilgelt veider siiski, et selline ongi ülikoolitund, aga noh järgmine kord me hakkame valgusega tegelema. Juhendaja ütles, et annab meile draamateksti, kus esimesed (ei tule see sõna meelde, kirjaniku märkmed lavastuse ja stsenograafia kohta ühesõnaga) märkmed? on, et "A person. A forest."

Ilgelt äge on olla. Ilgelt äge!

(ja 16st inimesest leian feisbuukist ühe? Sest teiste nimelisi on lihtsalt mingi 20? ja kõigil on pildiks umbes kass?)

3.oktoober

Yvette ja Anni ütlesid, et nad on rääkinud ja näinud ühe korra meie 7. toakaaslast, paar päeva tagasi ja rohkem pole kuuldud ega nähtud.

See tüüp on ilmselgelt veider.

2.oktoober

Pool päeva lihtsalt passisin niisama.

Ja siis leidsin, et on aeg seiklema minna ehk lähme-otsime-Morrisonsi-üles!

Ohsapoisss! Ma nii kahetsesin, et ma fotokat kaasa ei võtnud, niiniii ilus. ja siis ma jõudsin mäe tippu ja asi hakkas alla poole minema ja woooooww, kui ma mõtlesin, et mägi, mis toob linnast kämpusesse on järsk, siis..no ma ei tea, mis see oli siis :D Pildilt on näha, et teed pole näha, sest see noh, läheb otse alla...

Ilgelt jube oli alla minna ja alla jõudes vaatasin üles ja põhimõtteliselt oligi nagu sein ees. päris jube, mõtlesin jubedusega, kuidas ma pärast sealt üles hakkan roomama..

Ühesõnaga jõudsin õnnelikult Morrisonsi ja ohsapoiss, mis mõnus pood! Siuke valik, et sure ära! Üliäge, nagu päris juba :D Sain isegi pestot ja igast muud kraami, Disney printsesside, Karupoeg Puhhi, Tinker Belli ja Shreki kujulisi makarone (no ma ju lihtsalt PIDIN ostma).

Vot ja siis kaalus mu poekotike juba pääris palju ja ma mõtlesin, et rohkem ei jaksa tassida ja hakkasin tagasi tulema. Vaatasin õudusega mäge..ja otsustasin ringiga minna, ka see tõus võttis võhmale, kuigi oli paljupalju laugem.. Jõudsin samasse kohta, kus ma üks päev käisin, nonäedsasiis :D Hakkasin iPhoneist musa kuulama ja omaette ümisedes jõudsingi koju. Köögis on taaaas party, aga Myron nägi Ashi, kes tuli taas oma sõprade ja miljoni joogiga ja sõimas ta läbi :P ja käskis, mitte nii suurt segadust tekitada :P:P

1.oktoober, öö

Naersin kreeklase üle. Kirub inglast. Ilgelt naljakas on XD Pean talle meelde tuletama, et t ahommikul Ashi killiks :P:P tüüp on oma sõpradega meie köögis laamendanud, joonud 6 pudelit viina ära + hunnik õlut + siider + rumm :D JEE!

Ja otsustasime, et meie 7. toakaaslane on ilmselt Casper the friendly ghost (, kuigi nad ükspäev olid otsustanud, et meie 7.toakaaslane on tolmuimeja, tal on mingi nägu ka peas ja mingi nimi peal XD)

1.oktoober

Jooksin edasi-tagasi mäest üles-alla. Päris väsinud olen täna.

Sain vähemalt 2 readerit ära ostetud, teatripassi ära ostetud ja laenupaberid ära saadetud. Üks reader tuleb veel osta, veel pabereid saata laenule, PAT testide eest maksta jne. Raharöövlid.

Õhtu pühendan readerite lugemisele, niii põnev, niii põnev!

And let's celebrate! Umbes täpselt nädal tagasi olin ma esimest korda oma toas!