Ärkasin 8.40, sest mul oli hea plaan enne üheksat välja astuda, sest jumal-teab-kui-kaua-ma-sinna-teise-kämpusesse-kõnnin.. Lõpuks astusin siiski 9.02 välja. Ilgelt mõnus oli hommikuse tuulega vantsida kaugelekaugele :) Ja noh, lõpuks ma jõudsin 9.30 sinna, niiet.. Järgmine kord tean, et võib vähem kiirustada :Digatahes, ülivahva oli, et kui ma ruumi sisse astusin, siis Gemma lihtsalt kiljatas "IIIDIITHH", ma olin üpriski üllatunud :D
Siis ma kuulasin pool tundi mingite imelike stsenograafia tudengite jutte erinevatest asjadest. Noojah. Lektor oli ka naljakas, tuli minu juurde, sositas "You allright, Edith?" Ma olin taas üllatunud.
Igatahes. näitas meile klippe Taani teatritrupist Hotel pro Forma, kes teeb igast veidraid performance. Näiteks, et Aarhusi katedraalis, niiet nemad on maas, kus on üks peenike valge riba ja siis publik on treppidel ja vaatab ülevalt alla. Ja siis nad on valgustanud seda riba nii, et ei taju sügavust. (ja nad on külili seal ja püsti ja igatpidi). Või siis ooper, mis on tavalisel teatrilaval, aga seal laval on hiiiiglaslik trepp, mis on taas valgustatud nii, et tekib tunne nagu vaataksid maali (taaskord ei taju sügavust) ja neil oligi nagu mingi raam ka ümber tehtud ja siis sa nagu kuulad seda ooperit, aga samas jälgid hoopis nende liikumist, mis on väga täpselt välja mõõdetud. (et nagu, kuulad küll, aga sa ei peagi aru saama, sest visuaal on sama lummav või rohkemgi..) või siis tegid piiblilugusid Kopenhaageni? mingis kirikus. Niiet erinevad stseenid olid mööda kirikut laiali ja näitlejad suhtlesid koguaeg publikuga. ja ristilöömine oli väga osavalt tehtud, näitlejad olid tõmmatud vaakumkoti sisse ja kuna see muutub nii stabiilseks, siis saigi neid ka ülesriputada.. Ja näiteks Lumivalgeke, aga niiet tegemist polnud näitlejatega, vaid jutustati päris inimeste päris lugusid. Et Lumivalgekest mängival tüdrukul oligi probleeme kasuemaga ja ta rääkis oma muredest ja seitse pöialpoissi olidki kääbused, kes siis rääkisid oma raskest elust. Jahimehed olid palgamõrvarid?, kes teenisid Taani salaluures ja rääkisid, kuidas on päriselt inimest tappa. Võõrasema ja tema peegel olid identsed kaksikud, kes rääkisid, kuidas on elada niiet sa koguaeg näedki iseenast. jnejnejne Arusaamine ja jälgimine oli raskendatud , sest lektor seisis pool ajast mul ees ja rääkis juttu nendest asjadest.. Aga jube vahva oli siiski.
"Jesus_c_odd_size" Hotel Pro Forma ('ristilöömine')
Pärast kõmpisin Morrisonsi. ostsin miljard asja. Siis sõitsin bussiga koju, esimest korda. Päris jube oli. Bussid on niiii pisikesed ja kui ühelpool on natuke rohke
m rahvast, siis on kohe tunda, et buss lihtsalt kaldub..
Siis ma olin tükkaega toas ja niisama, kuni pidin Kristinaga kokku saama, et teatripiletid kõrvuti saada. Pileitmüüja oli hullult vahva ja tegigi nii, et me saaks kõrvuti olla :D "Wait, let me check again, that you are exactly next to eachother."
:D Siis läksime raamatukokku, sest Kristina tahtis mingit Performance'i raamatut.. Olin siis tark ja jagasin raamatukogu süsteeme, jee! Siis tahtsime vaadata, kas meie teatripiiblit on seal, short loan collectionis oli, aga kollaselt märgistatud ehk seda saab laenutada ainult 10ks tunniks.. Ja inglisekeelset värssides "Kuningas Oidipust" nii kiiresti küll läbi ei loe :P igatahes, siis põrkasime raamatukogus kokku Martaga ja rääkisime temaga mingi, ohpäris kaua.
Lõpuks läks ta trenni ja Kristina poodi ja ma vantsisin alla linna, et päikeseloojengut mere ääres pildistada. Suht sakkis. Sest see päikeseloojang feilis täiega. Mina ei tea, mis sellel päikesel viga oli, aga merre ta küll ei loojunud. Lihtsalt umbes (kaugelt vaadates) 5m merepinnast kõrgemal kadus ära ühel hetkel.. Noo, vahva. Vantsisin üles tagasi.
Ja siiis olime köögis, sest Weronika oli suutnud kogu korteri kööki ajada. me olime esimest korda seitsmekesi koos. Myron oli põhiline. Sundis meid rääkima, eriti ei õnnestunud. :P Aga ta oli jube naljakas :D naersime kogu aeg :D Vot.
Flat 82B, Trefloyne
Esiplaanil Myron, taga Edith ja Jordan
No comments:
Post a Comment