Miks ma nii hilja kirjutan? Sest täna jõudis mu ukse taha Potteri 5. arvutimäng, mille ma esmaspäeval hetke emotsioonil ostsin. Ja noh, muidugi ma ei loe "Hamletit", kui mul on võimalus Potter olla. :D
Kui Anni mulle hommikul ukse taha tuli, hüppasin ma kiiirelt voodist püsti, sest ma loodsin, et Laura pakk on lõpuks siin. Nohjah, Potter siiski.
Igatahes. Filmi loengus, vaatasime taaskord (sesmõttes, et eile vaatasime tervet filmi) klippe "American Beautiest" ja siis see naine, kes seekord meile loengut andis, üritas selgitada, kuidas tuleb filmi analüüsida.. Aga noh..jah. Mina ei tuleks elusees selle peale, et vaadata mingi millisekund näidatud fotolt, et ema on umbes teistest eespool ja see näitab seda, et selles majas on püksid tema jalas.... või, et see muusika ja et kaamera ei liigugi peaaegu üldse, ainult zoomib, et see näitab paigalseisu nende pereelus. Wtf. Ma ei saa ju nii üldse filmile keskenduda? Vaata ainult neid "peidetud" tähendusi, mis on tekitud filmimise ja montaažiga..
Teatriloengut andis ka täna mingi teine mees. Omapärane oli see, et ta oli vist esimene õppejõud, kellel polnud Powerpointi esitlust taga. Ta seis kõnepuldis, millel oli tema märkmikuke ja siis rääkis, Shakespearist. Ja oi kui huvitav mul oli.. Ta rääkis kogu Inglismaa ajaloost Shakespeare'i ajal, et noh, mis ühesõnaga mõjutasid Šeikspiiri kirjutama nii ja nendest asjadest, millest ta kirjutas. Ja tõi meile näiteid tolleaegsest teatrist, noh, et naised ei tohtinud mängida, kuigi sel ajal hakkati just rohkem tähelepanu pöörama naiste võimule (Kuninganna Elizabeth..) ja et lavakujundust ei olnud ja seetõttu pidid tekstid andma edasi ka palju muud infot, et vaatajad suudaks ettekujutada kirjeldatud olukordi jm..
Kuigi ta rääkis kiiresti ja vahepeal kadus järg ära, noh, kirjutad ja siis jääb natuke vahele ja siis kuuled järgmist mingit olulist asja ja kirjutad jälle ja tegelt tuleb välja, et see natuke osa, mis vahele jäi, oli see, mis vahetas teemat. Oih.. Nii ma ei saanudki näiteks aru, millal ta läks Elizabethi-aegselt teatrilt üle Jakobiinide teatrile. Nojah. Mul oli huvitav, olengi imelik, et mind ajalugu huvitab. Enamus igavles. Kristiina küsis mitu korda Liisbetilt, et millest ta nüüd räägib üldse? Ja ees kritseldasid mitu tüdrukut-poissi vihikusse suurelt, et "Help me, I'm bored to death" Njamh. Enamuse rõõmuks sai tund siiski täpselt läbi ja mina imestasin, et kuidas ta küll suutis nii täpselt oma aega planeerida. Naljakas.
Peaks veel mainima et.. täna oli JUBE tuul. Ja mulle kohati tundub, et mu kurk valutab või hääl on ära või on niisama naljakas. Ja ongi naljakas, sest see on ainult vahepeal.
Aga tuul, mul oli mitu korda tunne, et see võib mu igahetk õhku tõsta ja minema lennutada. Jäin siiski alles.
Nosin porgandit, teen teed ja varsti ronin kotile ka.
No comments:
Post a Comment