Mulle ilgelt meeldib, et ma pean alles enne 10t kuhugi liikuma hakkama, et oma prooviööle jõuda.
Ja siis ajuvabalt palju postitusi igalpool inimeste 2013 aastast. Ja see ajab mind närvi. Bskfhsdkljös.
omalt poolt ütlen aga, et uuel aastal luban, et
* Ei unusta oma kohvi/tee tasse ära ja tänu sellele joon rohkem kohvi/teed SOOJALT.
* Vaatan rohkem läbi kaamerasilma
* Märkan varem kui WC-paber hakkab otsakorrale jõudma
* Veedan vähem aega ekraani jõllitades
December 31, 2013
December 29, 2013
Jõuluaeg
24.detsembril oli vaja igast asju teha. Näiteks osta 3liitrit kirsimahla ja panna kirjad posti. Õnnestus ainult esimene neist. Sest mingid targad arvasid, et kuna noh.. inglased ju ei pea 24.detsembrit, nagu..üldse.. see on tavaline päev nende jaoks, aga ometi otsustas näiteks postkontor, et noh..võiks kinni olla... -_- (niiet kes te kõik agaralt postkaarte ootate (ärge liialt lootke, neid on vähe) (või võite loota, aga minu poolt ootuseid-lootuseid ei täideta), et mu JÕULUkaardid tulevad umbes jaanuaris.)
Ja palju muidki poode oli täitsa kinni. Nii.. moe pärast ilmselt.
Sain Semuga kokku. Ja läksime tema juurde. Läksime läbi bearpit'i ja noh, see on alati õudne olnud mu jaoks.. Ja üldse, ma olen harjunud oma kaunistatud peremajadega, aga ta elab tudengite ja narkarite linnaosas :D Aga ta tuba oma imenunnu. Ja noh.. ma pole päris mitu kuud ühtki normaalset tuba külastanud, niiet oli tore vaheldus.
Õige pea hakkasime küpsetama. Neil Young mängis taustal ja Edith muudkui kloppis mune :D ("Ei,ei, ma saan hakkama küll!") Tegime sponge cake'i trifle'ite jaoks (jumal, kas ma pean neid nüüd tõlkima hakkama teile seal.. hmm.. sponge cake on pmst keeks või siuke noh..mõttetu tordipõhi-asi, ja trifle on eee, guugl translate ütleb vahukoorekook või puuviljapuding?! (lisaks ütleb, et tühiasi või mänglema))
Siis tegime piparkoogitainast. Siis vahepeal tegelesime korraks juurviljadega. st, ma ausõna ei tea, mis me vahepeal tegime, sest mingi tükkaeg oli piparkoogi tainas külmas? Küllap me midagi tegime. Siis küpsetasime piparkooke palju ja Semu pidas jõuluõhtuvestlust perega skaibis. Ja siis panime juurviljad ahju. Ja kaunistasime piparkooke st Semu kaunistas, sest ma leidsin, et ma endiselt ei oska glasuuriga mitte midagi peale hakata.. nagu ma ei saa seda kotist väljagi normaalselt.. minu ülesandeks jäi sööta Semule ette asju, mida piparkookidele joonistada..(ja munavalgeid eriti kohevaks kloppida beseede jaoks...)
Kogu selle tegutsemisega kaasnes iga 10 minuti tagant pildistamine. (Sest Semul on toidublogi , siis ta on nagu kohustatud veidi.. Ja ma lihtsalt ei oska, aga peab ju õppima kõike..) Sättisime ta tuppa endale siis mõnusa olemise ja sõime. (st kogu aeg sõime.. piparkoogitainast ja beseevahtu ja Laura saadetud Eesti komme ja...noh pmst mõlemad suu pooled olid pidevalt magusat täis) (AH KÕIGE OLULISEM TOIT LÄKS MEELeST ÄRA! Ta oli eelmine päev teinud ise majoneesi. Ja siis me sõime seda röstsaiaga ja ma pole elus midagi nii head söönud kui see isetehtud majonees ja röstsai. Ohsajumal)
Leivakastet tegime ka, mis on.. eee veider? Aga tuleb välja, et väga briti värk?
Siis ma läksin Semuga kirikusse, sest neiu Semu on sügavalt usklik ja ta kodu lähedal on Poola kirik, kes peab kohustuslikku südaöist missat. Eeee.. ma ei oska väga midagi öelda selle kohta, ma ei saanud ju midagi aru poola keelest eksole, aga nad kõik teadsid väga täpselt, mida ja kus ja millal öelda, ja millal püsti seista ja millal istuda ja miskõik. Omamoodi ilus oli, vist. Laulsin "Püha Ööd" eesti keelese kaasa..
Ja siis ülepika aja magasin pehmes voodis ja see oli kohutavalt veider (septembrist saadik elan täispuhutaval madratsil..) ja pehme.
Järgmine päev me suht lebotasime niisama ja siis õhtul läksime Semu sõbranna poole, kus oli igasugust rahvusvahelist rahvast, kõik omade toitudega (ja jookidega, eksole..). Kanadalased panid lauale krõpsu ja pizzat (ma endiselt naeran selle üle nats), Hispaanlased ja portugaallased tegid mingeid omi toite, ja mina ja Semu oli magusaga varustajad. Ja oli veider.. (aga Hispaania toidud olid põnevad?!)
Üritasime luua jõulumeeleolu, aga nooo.. tuleb välja, et need lõunamaalased on peoloomad ja neile kõlbab ainult klubimuusika. Ja siis me oigasime seal ja piinlesime ja kuulasime Rihannat ja DaftPunk'i ja miskõike..(st.. mul on üldiselt suhteliselt suva, ma võin neid kuulata, aga kuidagi..vale hetk selle jaoks ma leian..). Kui põhjamaalasi arvuti juurde lasti, siis me üritasime tagasi jõululaulude poolde pöörduda, aga see ei jäänud kunagi väga kauaks nõnda.. Väga veider õhtu oli..
Järgmisel päeval me tegie lõpuks oma trifle'id.. Ja siis oli aeg koju tagasi minna..Linn oli rahvast pungil, sest juba varahommikust algasid boxing day allahindlused. Ostsin 20penni eest mustikaid endale, näiteks. Tuba aga oli jahe, sest targa ja vastutundliku inimesena olin ma oma radika välja lülitanud.. Aga noh see mure sai õnneks ruttu lahendatud.
Vot selline jõul see kord..
Ja palju muidki poode oli täitsa kinni. Nii.. moe pärast ilmselt.
Sain Semuga kokku. Ja läksime tema juurde. Läksime läbi bearpit'i ja noh, see on alati õudne olnud mu jaoks.. Ja üldse, ma olen harjunud oma kaunistatud peremajadega, aga ta elab tudengite ja narkarite linnaosas :D Aga ta tuba oma imenunnu. Ja noh.. ma pole päris mitu kuud ühtki normaalset tuba külastanud, niiet oli tore vaheldus.
Õige pea hakkasime küpsetama. Neil Young mängis taustal ja Edith muudkui kloppis mune :D ("Ei,ei, ma saan hakkama küll!") Tegime sponge cake'i trifle'ite jaoks (jumal, kas ma pean neid nüüd tõlkima hakkama teile seal.. hmm.. sponge cake on pmst keeks või siuke noh..mõttetu tordipõhi-asi, ja trifle on eee, guugl translate ütleb vahukoorekook või puuviljapuding?! (lisaks ütleb, et tühiasi või mänglema))
Siis tegime piparkoogitainast. Siis vahepeal tegelesime korraks juurviljadega. st, ma ausõna ei tea, mis me vahepeal tegime, sest mingi tükkaeg oli piparkoogi tainas külmas? Küllap me midagi tegime. Siis küpsetasime piparkooke palju ja Semu pidas jõuluõhtuvestlust perega skaibis. Ja siis panime juurviljad ahju. Ja kaunistasime piparkooke st Semu kaunistas, sest ma leidsin, et ma endiselt ei oska glasuuriga mitte midagi peale hakata.. nagu ma ei saa seda kotist väljagi normaalselt.. minu ülesandeks jäi sööta Semule ette asju, mida piparkookidele joonistada..(ja munavalgeid eriti kohevaks kloppida beseede jaoks...)
Kogu selle tegutsemisega kaasnes iga 10 minuti tagant pildistamine. (Sest Semul on toidublogi , siis ta on nagu kohustatud veidi.. Ja ma lihtsalt ei oska, aga peab ju õppima kõike..) Sättisime ta tuppa endale siis mõnusa olemise ja sõime. (st kogu aeg sõime.. piparkoogitainast ja beseevahtu ja Laura saadetud Eesti komme ja...noh pmst mõlemad suu pooled olid pidevalt magusat täis) (AH KÕIGE OLULISEM TOIT LÄKS MEELeST ÄRA! Ta oli eelmine päev teinud ise majoneesi. Ja siis me sõime seda röstsaiaga ja ma pole elus midagi nii head söönud kui see isetehtud majonees ja röstsai. Ohsajumal)
Leivakastet tegime ka, mis on.. eee veider? Aga tuleb välja, et väga briti värk?
Siis ma läksin Semuga kirikusse, sest neiu Semu on sügavalt usklik ja ta kodu lähedal on Poola kirik, kes peab kohustuslikku südaöist missat. Eeee.. ma ei oska väga midagi öelda selle kohta, ma ei saanud ju midagi aru poola keelest eksole, aga nad kõik teadsid väga täpselt, mida ja kus ja millal öelda, ja millal püsti seista ja millal istuda ja miskõik. Omamoodi ilus oli, vist. Laulsin "Püha Ööd" eesti keelese kaasa..
Ja siis ülepika aja magasin pehmes voodis ja see oli kohutavalt veider (septembrist saadik elan täispuhutaval madratsil..) ja pehme.
Järgmine päev me suht lebotasime niisama ja siis õhtul läksime Semu sõbranna poole, kus oli igasugust rahvusvahelist rahvast, kõik omade toitudega (ja jookidega, eksole..). Kanadalased panid lauale krõpsu ja pizzat (ma endiselt naeran selle üle nats), Hispaanlased ja portugaallased tegid mingeid omi toite, ja mina ja Semu oli magusaga varustajad. Ja oli veider.. (aga Hispaania toidud olid põnevad?!)
Üritasime luua jõulumeeleolu, aga nooo.. tuleb välja, et need lõunamaalased on peoloomad ja neile kõlbab ainult klubimuusika. Ja siis me oigasime seal ja piinlesime ja kuulasime Rihannat ja DaftPunk'i ja miskõike..(st.. mul on üldiselt suhteliselt suva, ma võin neid kuulata, aga kuidagi..vale hetk selle jaoks ma leian..). Kui põhjamaalasi arvuti juurde lasti, siis me üritasime tagasi jõululaulude poolde pöörduda, aga see ei jäänud kunagi väga kauaks nõnda.. Väga veider õhtu oli..
Järgmisel päeval me tegie lõpuks oma trifle'id.. Ja siis oli aeg koju tagasi minna..Linn oli rahvast pungil, sest juba varahommikust algasid boxing day allahindlused. Ostsin 20penni eest mustikaid endale, näiteks. Tuba aga oli jahe, sest targa ja vastutundliku inimesena olin ma oma radika välja lülitanud.. Aga noh see mure sai õnneks ruttu lahendatud.
Vot selline jõul see kord..
Tuunisin oma ust. Lumehelbeke tasa-tasa? (22.12)
No sa vaata, jõuluvana leidis minu küll see aasta üles! (22.12)
Stiilinäide.
Vaatasin Love Actually't ja meisterdasin kaarte - peaaegu päris jõulutunne tuli!(22.12)
Pead pidi ahjus, kui ainult saaks selle õige pildi! (24.12)
Meie suurepärased piparkoogid! Tähelepanelik vaataja märkab vihjeid Sherlock'ile, Harry Potter'ile, Muumidele ja Sõrmuste Isandale.. (lisaks beat ajastule, jõuludele ja fanfiction'ile..) (24.12)
Lõpuks läks tantsulkaks ära ja me Semuga leidsime, et on aeg lahkuda. (25.12)
Trifle - keeks ja kodutehtud custardi(aaah, seda tegime ka ÕIGE..)(custard=vanilli-munakaste?) ja aprikoos. (26.12)
Meie jõulubeseed! Purustatud candy cane'id (piparmündi jalutuskepike) peal (24.12)
Meie jõululauake (24.12)
Meie jõuluroog. (Semu traditsioon (ja usk?) ei luba jõululaupäeval liha süüa, ja mina ju ei söö kala. Niiet olid ainult juurviljad..)
December 23, 2013
December 21, 2013
Lndn
Nädal tagasi sattusin taas Londonisse. Viimati olin Londonis jaanuaris. Nii et oli juba aeg kah. (Aga alati sattun sinna siis kui suured massid on Londonis..Peaks kunagi ette võtma ja minema mingil lambikal ajal.. Näiteks.. Emm.. Aprillis?)
Ärkasin 4.45 Janely smsi peale. Kiirärkamine (ma olen täitsa ära unustanud, kuidas see toimib. 10 minutit, enne lahkumisaega ülesärkamine ei toimi enam). Olin natuke paanikas, sest astusin kodust välja 5.10 ja rong läks kell 6, ja ma üldiselt kõnnin seda vahemaad 55minutit. Mul oli vaja veel piletid välja printida. Tegin imet ja kõndisin 40 minutiga tee ära.
Hoidsin Janely kätt kui ta kooli katsetas. Ja punusin patsi. Ma pole ammu kellelegi patsi pununud.
Lugesin peaaegu terve raamatu läbi. Kolasin natukene Ealingus ringi (väga armas linnaosa, muide). Ja sundisin teda tagasi sisse minema kui neil paus oli.
Järgmine sihtpunkt oli Vapiano (Janely tungival soovil, ma küll hoiatasin teda, et see on ilmselt paksult rahvast täis..). (Seiklus oli sinna saamisega ka. Ma olen üpris kiire orienteeruja Londonis ja reageerin kiiresti olukorra muutustele. Nii juhtus, et kuna ühelt platvormilt ei tulnud metrood, aga teiselt just tuli, siis ma tirisin Janely ruttu enda järgi, et läksime! niikuinii peame ronge vahetama.. Ma jõudsin ilusasti rongile ja pöörasin ümber, et vaadata, kas Janely on ikka mul sabas... Metroo uksed läksid kinni ja Janely oli teisel pool ust. HA. Veetsin ühe rongivahe siis ühes täiesti tühjas metroopeatuses.)
Siis oli kiire - vaja jõuada Disney Pood. 50 minutit Janely bussini aega. Ja Oxford Street on oma õhtusestipptunnis. Sikasaka läbi massi. Imetlesime Disney poodi ja ma oma ette mõtlesin, et tulen õhtu poole tagasi, et äkki on vähe rahulikum. (lõpuks ma siiski ei viitsinud).
Siis panin Janely bussile ja kobisin tagasi kesklinna. Oli vaja ju pildistada ka natuke Londonit. (see ei õnnestu mul kunagi eriti hästi..) Oxford streedil olid uued jõulukaunistused!! 3 aastat on seal alati samad kaunistused olnud ja nüüd siis olid uued!
Siis meenus mulle, et National Theatris on ju taas Aasta fotograafide näitus. Lõpuks teadsin, mida oma ülejäänud 4 tunniga teha!
Kõigepealt nutsin natuke NationalTheatri raamatupoes - oleks tahtnud kõike kohe ära osta. Siis nutsin kui vaatasin pilte, nii kaunis! Osad võitjad olid natuke...igavad, ja ma isklikult oleks eelistanud 'äramainitud' pilte. Linnapildid olid eelmine aasta kindlasti vägevamad. Aga üldiselt oli väga kaunis.
Siis ma ei viitsinud tükkaega kuhugi minna ja istusin fuajees ja lugesin raamatut edasi. Ja siis kõndis Danny Boyle must mööda ja siis ma nutsin natuke veel. (Frankensteini ja olümpia avashow lavastaja).
Kodurong oli PUUPÜSTI täis. Nagu, inimesed istusid koridoris maas - täis. Õnneks oli mul reserveering ja keegi ei istunud mu kohal. Oli palju võõrastega suhtlust. Oli põnev. Võõrastega on tore rääkida. (kui nad pole telefonis). Ja nii ma jõudsin 1.20 Bristolisse, et siis teha mõnus tunnine jalutuskäik koju.
Ma olin nii väsinud. Kergelt öeldes.
Ma üldse ei plaaninud nii põhjalikult kirjutada sellest. Plaanisin lihtsalt pilte lisada ja midagi asjalikku nende kohta öelda, aga noh.. Läks nagu ta läks jälle.
SIIN on link Landscape Photographer of The Year 2013 võitjate lehele.
Ärkasin 4.45 Janely smsi peale. Kiirärkamine (ma olen täitsa ära unustanud, kuidas see toimib. 10 minutit, enne lahkumisaega ülesärkamine ei toimi enam). Olin natuke paanikas, sest astusin kodust välja 5.10 ja rong läks kell 6, ja ma üldiselt kõnnin seda vahemaad 55minutit. Mul oli vaja veel piletid välja printida. Tegin imet ja kõndisin 40 minutiga tee ära.
Hoidsin Janely kätt kui ta kooli katsetas. Ja punusin patsi. Ma pole ammu kellelegi patsi pununud.
Lugesin peaaegu terve raamatu läbi. Kolasin natukene Ealingus ringi (väga armas linnaosa, muide). Ja sundisin teda tagasi sisse minema kui neil paus oli.
Järgmine sihtpunkt oli Vapiano (Janely tungival soovil, ma küll hoiatasin teda, et see on ilmselt paksult rahvast täis..). (Seiklus oli sinna saamisega ka. Ma olen üpris kiire orienteeruja Londonis ja reageerin kiiresti olukorra muutustele. Nii juhtus, et kuna ühelt platvormilt ei tulnud metrood, aga teiselt just tuli, siis ma tirisin Janely ruttu enda järgi, et läksime! niikuinii peame ronge vahetama.. Ma jõudsin ilusasti rongile ja pöörasin ümber, et vaadata, kas Janely on ikka mul sabas... Metroo uksed läksid kinni ja Janely oli teisel pool ust. HA. Veetsin ühe rongivahe siis ühes täiesti tühjas metroopeatuses.)
Siis oli kiire - vaja jõuada Disney Pood. 50 minutit Janely bussini aega. Ja Oxford Street on oma õhtusestipptunnis. Sikasaka läbi massi. Imetlesime Disney poodi ja ma oma ette mõtlesin, et tulen õhtu poole tagasi, et äkki on vähe rahulikum. (lõpuks ma siiski ei viitsinud).
Siis panin Janely bussile ja kobisin tagasi kesklinna. Oli vaja ju pildistada ka natuke Londonit. (see ei õnnestu mul kunagi eriti hästi..) Oxford streedil olid uued jõulukaunistused!! 3 aastat on seal alati samad kaunistused olnud ja nüüd siis olid uued!
Siis meenus mulle, et National Theatris on ju taas Aasta fotograafide näitus. Lõpuks teadsin, mida oma ülejäänud 4 tunniga teha!
Kõigepealt nutsin natuke NationalTheatri raamatupoes - oleks tahtnud kõike kohe ära osta. Siis nutsin kui vaatasin pilte, nii kaunis! Osad võitjad olid natuke...igavad, ja ma isklikult oleks eelistanud 'äramainitud' pilte. Linnapildid olid eelmine aasta kindlasti vägevamad. Aga üldiselt oli väga kaunis.
Siis ma ei viitsinud tükkaega kuhugi minna ja istusin fuajees ja lugesin raamatut edasi. Ja siis kõndis Danny Boyle must mööda ja siis ma nutsin natuke veel. (Frankensteini ja olümpia avashow lavastaja).
Kodurong oli PUUPÜSTI täis. Nagu, inimesed istusid koridoris maas - täis. Õnneks oli mul reserveering ja keegi ei istunud mu kohal. Oli palju võõrastega suhtlust. Oli põnev. Võõrastega on tore rääkida. (kui nad pole telefonis). Ja nii ma jõudsin 1.20 Bristolisse, et siis teha mõnus tunnine jalutuskäik koju.
Ma olin nii väsinud. Kergelt öeldes.
Ma üldse ei plaaninud nii põhjalikult kirjutada sellest. Plaanisin lihtsalt pilte lisada ja midagi asjalikku nende kohta öelda, aga noh.. Läks nagu ta läks jälle.
SIIN on link Landscape Photographer of The Year 2013 võitjate lehele.
Ealing. Natuke idülli. Võiks ju olla ka mõni Eesti rongijaam, kes teab.
Avastasin, et ma pole uue objektiiviga Londonisse sattunud.
LÕPUKS sai tehtud kaua oodatud-plaanitud pilt.
LÕPUKS sai tehtud kaua oodatud-plaanitud pilt.
Sümmeetria ja ilu. Ilu ja sümmeetria.
Itsitasin oma ette ja mõtlesin, et selle pildi saadan järgmise aasta fotograafide auhindade jagamisele.
Seegi ammune ainult mõtteis olnud fotoseeria: Inimesed kunsti nautimas.
Seegi ammune ainult mõtteis olnud fotoseeria: Inimesed kunsti nautimas.
Katsetasin pikka säri.
Ja nautisin sinist-oranzi (valguskujunduja ju siiski?)
Ja nautisin sinist-oranzi (valguskujunduja ju siiski?)
Suurlinna tunne. Kliiniline, aga natuke värvi ka.
Särasid ja helkisid.
December 20, 2013
eile õhtul tegin meeldiva avastuse.
ma oskan peaaegu arvestatavalt otse noodist laulda. (ses suhtes, et otseselt 'laulmise' oskus on kaheldav...)
mis lõppes muidugi sellega, et ma leidsin igast noote arvutist ja laulsin neid. kõige ägedam on see, et aegajalt saan hakkama ilma algus noodita. (enamus ajast laulsin laulu alustades ja esimest nooti kuulmata ainult pool nooti mööda.. Mis on päris success arvestades, et ma selle alles eile avastasin).
ja nagu palutult oli testiks mul mingi 5-häälne noot laulust, mida ma pole elu sees kuulnud (kust ma siukese sain - kessedateab??). Ja sellegi laulmine läks üpris edukalt (ses suhtes, et bassi ma ei viitsinud lugeda ja mõelda..ja 1.sopran oli nats kõrge..muidu oli kõik suht 5 (aga mitte päris+, pigem-)
(mul on ilgelt põnev ja seiklusitäis elu, ma tean)
ma oskan peaaegu arvestatavalt otse noodist laulda. (ses suhtes, et otseselt 'laulmise' oskus on kaheldav...)
mis lõppes muidugi sellega, et ma leidsin igast noote arvutist ja laulsin neid. kõige ägedam on see, et aegajalt saan hakkama ilma algus noodita. (enamus ajast laulsin laulu alustades ja esimest nooti kuulmata ainult pool nooti mööda.. Mis on päris success arvestades, et ma selle alles eile avastasin).
ja nagu palutult oli testiks mul mingi 5-häälne noot laulust, mida ma pole elu sees kuulnud (kust ma siukese sain - kessedateab??). Ja sellegi laulmine läks üpris edukalt (ses suhtes, et bassi ma ei viitsinud lugeda ja mõelda..ja 1.sopran oli nats kõrge..muidu oli kõik suht 5 (aga mitte päris+, pigem-)
(mul on ilgelt põnev ja seiklusitäis elu, ma tean)
December 17, 2013
Lisaks. Kaks raamatut, millele ma tahaks lähitulevikus käpa peale panna.
Stephen Fry's Incomplete and Utter History of Classical Music
ja
Stephen Fry's Incomplete and Utter History of Classical Music
ja
Gareth Malone's Guide to Classical Music: The Perfect Introduction to Classical Music
Palju rohkem kui klassikaline muusika huvitab mind, mis neil kahel mehel selle kohta öelda on. Üks, kes teenib elatist sellega, ja teine, kes ütleb, et ta pole võimeline muusikat tegema. ÜLIPÕNEV.
Palutakse siin, et ma teid oma eluga kursis hoiaks.
Üllatus, üllatus. Mitte miskit põnevat pole juhtunud väga, on keeruline nõnda kirjutada (isegi minu võimetel, mitte millestki midagit saada, on piirid)
Mõned punktid siis:
* Paar nädalat tagasi käisin skämm vestlusel. Ehk selline pool-püramiid-skeemil töötav firma. Vahetab iga paari kuu tagant nimesid, sest inimesed saavad neile jälile. Reklaamivad igalpool, aga ei ühtki sõna, mida töö tegelikult kujutab. Õnneks ma olen loll ja ei saa telefonis rääkimisega hakkama, st nad helistasid mulle 8 tundi pärast neile oma CV saatmist (muidugi oli see juba veidi veider..), ja kuna ma ei saanud telefonis muust aru, et ole järgmisel päeval intervjuul (veel imelikum), siis ma otsisin telefoni numbrit guuglist ja sain osaks mitmele tunnile põnevale-hirmutavale lugemisele. Nad kuulutavad, et on retail sales ja marketing (pmst riidepoed jms), aga tglt sa käid ukselt uksele ja üritad inimestele kaupa pähe määrida. 12 tundi päevas, 5-6 päeva nädalas. HURRRAA! Kõige toredam osa selle juures on see, et palka makstakse ainult commissioni pealt (st kui sa midagi ei müü, siis sa töötad 12 tundi päevas tasuta). Õnneks, et ma lugesin enne, ei tulnud eriti tahtmist sinna intevrjuulegi minna, aga ma tahtsin näha, mis moodi nad tegelikult toimivad.. Tundus, et nad olid arukamaks saanud. Ja vähemalt mulle öeldi kohe, et mis aegadel ma töötaks (10-22 iga tööpäev), aga täpselt endiselt ei öeldud, et mis sa teed - öeldi, et "näost näkku müük" - aga see pmst võib tähendada ükskõik mida.. Ütlesin, et ajad ei sobi, ja onu ütles, et no sorts, siis meil pole sulle midagi pakkuda. Noogutasin ja läksin minema. Tund hiljem helistati uuesti, et "ilgelt edukas intervjuu oli, tule homme proovipäevale". Naersin neile näkku..
* Reedel täitsin ära töötu toetuse saamise paberi. 2 minutit pärast selle ära saatmist helistati mulle ja sain intervjuu pühapäevaks. Nõnda siis.
* Laupäev möödus unepuudusega võideldes meeletus Londonis. Hoidsin Janely'l kätt ja punusin patsi. Oigasin ilust National Theatre'is (kas ma võin terve nende raamatupoe tühjaks osta, palun?). Olen Londonit igatsenud. Aga elada seal siiski vist ei tahaks veel. Aasta-paari pärast ehk. (Hiljem tuleb pilte ka , kui hästi läheb)
* Muidu joon palju kohvi ja loen Wodehouse'i raamatuid ja itsitan iga neljanda lause pihta (ei, tegelikult, ta kirjutamis-stiil on nii kaunis, et sureära). Vaatan The Choir'i ja endiselt unistan dirigendiks olemisest. Vaatan House'i ja Elementary't ja imetlen kõike Holmes'i põhist. Ja mõtlen, et peaks ikka kelleltki tolmuimejat laenama.
Vot. Mitte miskit põnevat. Aaa. Saapa tallas on ka auk, see pole tore.
Üllatus, üllatus. Mitte miskit põnevat pole juhtunud väga, on keeruline nõnda kirjutada (isegi minu võimetel, mitte millestki midagit saada, on piirid)
Mõned punktid siis:
* Paar nädalat tagasi käisin skämm vestlusel. Ehk selline pool-püramiid-skeemil töötav firma. Vahetab iga paari kuu tagant nimesid, sest inimesed saavad neile jälile. Reklaamivad igalpool, aga ei ühtki sõna, mida töö tegelikult kujutab. Õnneks ma olen loll ja ei saa telefonis rääkimisega hakkama, st nad helistasid mulle 8 tundi pärast neile oma CV saatmist (muidugi oli see juba veidi veider..), ja kuna ma ei saanud telefonis muust aru, et ole järgmisel päeval intervjuul (veel imelikum), siis ma otsisin telefoni numbrit guuglist ja sain osaks mitmele tunnile põnevale-hirmutavale lugemisele. Nad kuulutavad, et on retail sales ja marketing (pmst riidepoed jms), aga tglt sa käid ukselt uksele ja üritad inimestele kaupa pähe määrida. 12 tundi päevas, 5-6 päeva nädalas. HURRRAA! Kõige toredam osa selle juures on see, et palka makstakse ainult commissioni pealt (st kui sa midagi ei müü, siis sa töötad 12 tundi päevas tasuta). Õnneks, et ma lugesin enne, ei tulnud eriti tahtmist sinna intevrjuulegi minna, aga ma tahtsin näha, mis moodi nad tegelikult toimivad.. Tundus, et nad olid arukamaks saanud. Ja vähemalt mulle öeldi kohe, et mis aegadel ma töötaks (10-22 iga tööpäev), aga täpselt endiselt ei öeldud, et mis sa teed - öeldi, et "näost näkku müük" - aga see pmst võib tähendada ükskõik mida.. Ütlesin, et ajad ei sobi, ja onu ütles, et no sorts, siis meil pole sulle midagi pakkuda. Noogutasin ja läksin minema. Tund hiljem helistati uuesti, et "ilgelt edukas intervjuu oli, tule homme proovipäevale". Naersin neile näkku..
* Reedel täitsin ära töötu toetuse saamise paberi. 2 minutit pärast selle ära saatmist helistati mulle ja sain intervjuu pühapäevaks. Nõnda siis.
* Laupäev möödus unepuudusega võideldes meeletus Londonis. Hoidsin Janely'l kätt ja punusin patsi. Oigasin ilust National Theatre'is (kas ma võin terve nende raamatupoe tühjaks osta, palun?). Olen Londonit igatsenud. Aga elada seal siiski vist ei tahaks veel. Aasta-paari pärast ehk. (Hiljem tuleb pilte ka , kui hästi läheb)
* Muidu joon palju kohvi ja loen Wodehouse'i raamatuid ja itsitan iga neljanda lause pihta (ei, tegelikult, ta kirjutamis-stiil on nii kaunis, et sureära). Vaatan The Choir'i ja endiselt unistan dirigendiks olemisest. Vaatan House'i ja Elementary't ja imetlen kõike Holmes'i põhist. Ja mõtlen, et peaks ikka kelleltki tolmuimejat laenama.
Vot. Mitte miskit põnevat. Aaa. Saapa tallas on ka auk, see pole tore.
December 10, 2013
| Tesla Prime |
| #ScienceFiction Writer, #Astronomy Professor, #futurist, Systems Engineer for #JPL/NASA and dad. Working on my first novel, Tesla Prime and the Regulus Event.
ASTRONOMY PROFESSOR. WORKS FOR NASA. KASMAVÕINKUSKILNURGASNUTTA?
Minestab.
Mismoodi te inimesed mõtelete, et te Edithit twitteris jälgima hakkate? Ma isegi ei postita midagi.
|
December 9, 2013
December 8, 2013
Õrn
Esmaspäeva öösel vaatas Edith ilmateadet ja avastas, et hommikuks lubatakse udu. Siis tuli Edith hullumeelsele mõttele: Milleks magada kui saab hommikul päikese tõusu ja udu läbi kaamera jahtima minna? Mõeldud tehtud.
Udu muidugi ei olnud. (Hommikul ütles ilmateade ka seda..) Aga kuna ma olin juba üleval (või noh.. endiselt), siis ma läksin hommikut jahtima siiski.
Läksin ammu juba uudistamist vajava jõe äärde. Nii palju sügiseid värve! Hullumeelne mitu erinevat tooni kollast ja punast ja oranži võib leida metsast. Ometi aga ei rahuldanud see mu silma, mis vaatas läbi kaamera.. Nii ma siis proovisin midagi muud. Kõigepealt "igapäeva elu igavat" ja hiljem "õrna". Natuke "abstrakti ka". Jooned ja grupid ja süsteemid olid üldse teemas.
Nautige siis või midagi..
Udu muidugi ei olnud. (Hommikul ütles ilmateade ka seda..) Aga kuna ma olin juba üleval (või noh.. endiselt), siis ma läksin hommikut jahtima siiski.
Läksin ammu juba uudistamist vajava jõe äärde. Nii palju sügiseid värve! Hullumeelne mitu erinevat tooni kollast ja punast ja oranži võib leida metsast. Ometi aga ei rahuldanud see mu silma, mis vaatas läbi kaamera.. Nii ma siis proovisin midagi muud. Kõigepealt "igapäeva elu igavat" ja hiljem "õrna". Natuke "abstrakti ka". Jooned ja grupid ja süsteemid olid üldse teemas.
Nautige siis või midagi..
See on looduspark, mis meie maja taga asub. Eemal all on jõgi.
Edasi tulevad "õrnad" (ma tegelikult ei suuda sobivat 'nime' neile välja mõelda hetkel.
Edasi tulevad "õrnad" (ma tegelikult ei suuda sobivat 'nime' neile välja mõelda hetkel.
Mõned pildid ootavad veel ka photoshopist läbi käimist, et äkki saab midagi põnevat veel.
Üldiselt ma olen alati arvanud, et mulle meeldib loodust jäädvustada, aga ma tegelikult ei tea. Alati tahaks tabada neid imeilusaid suuri panoraami-laadseid maastike, selliseid mis alati igasuguseid auhindu võidavad. Aga ometi see pole veel minu puhul toiminud (laiade maastike tabamine siis...) ja üldiselt ma annan alla, aga seekord kuna kell oli 7 hommikul ja ma olin soojast mugavast toast juba välja roninud, siis ma leidsin, et tuleb leida teine vaatenurk, ja ma olin tükk aega väga vaimustuses ja endiseltki peaaegu rahul mõne pildiga. Je?
Üldiselt ma olen alati arvanud, et mulle meeldib loodust jäädvustada, aga ma tegelikult ei tea. Alati tahaks tabada neid imeilusaid suuri panoraami-laadseid maastike, selliseid mis alati igasuguseid auhindu võidavad. Aga ometi see pole veel minu puhul toiminud (laiade maastike tabamine siis...) ja üldiselt ma annan alla, aga seekord kuna kell oli 7 hommikul ja ma olin soojast mugavast toast juba välja roninud, siis ma leidsin, et tuleb leida teine vaatenurk, ja ma olin tükk aega väga vaimustuses ja endiseltki peaaegu rahul mõne pildiga. Je?
December 3, 2013
November 27, 2013
Ja kui ma mõtlesin, et elu on ilus ja õnnelik ja tuba soe, ja pole vaja rohkem muretseda, siis... siis otsustas mu madrats, et ei saa lasta elul ilus olla ja otsustas, et tal on hiigel auk ja ükski teip ega madratsiga kaasas olnud spetskleeps auguparandamiseks, ei hoia seda auku kinni.
Ehk ma ärkasin täna hommikul põrandal. Ja päeval.
Ja ma tõesti ei taha ega viitsi mingit uut madratsit kuhugi lantima minna. (ma ei viitsi pessugi minna, rääkimata madratsi jahtimisest..) Jeekim küll..
Ehk ma ärkasin täna hommikul põrandal. Ja päeval.
Ja ma tõesti ei taha ega viitsi mingit uut madratsit kuhugi lantima minna. (ma ei viitsi pessugi minna, rääkimata madratsi jahtimisest..) Jeekim küll..
November 26, 2013
Jube palju mõtteid tuli tänasel jalutuskäigul mäkki. pool on muidugi juba meelest ära läinud.
Mõned mõtte näited.
*Naljakas kui ruttu harjun külmaga. Eile öösel oli palav magada. Kuigi ärkasin hommikul 11.8 kraadi toas. Nüüd kui kodust lahkusin oli radikas kütnud toa 16-kraadini. Mis ju ideeliselt pole endiselt veel täiesti normaalne, aga mul oli niiii palav, et ma vähendasin järkjärgult oma riidekihte. (ja ega vist väga palju soojemaks ei lähe ka.. Nii võimas see radikas ikkagi pole, ja tundub, et ma tuba on ka nats suurem kui ma ette kujutasin..) (võib-olla on asi sellest, et ta suht tühi ka.)
*Mõtlesin, et kuidas Semu ütles eile, ei üleeile lausa, et "Lihtsalt kirjuta. See on nii lihtne. Kõike võib juhtuda ja sina juhid ja täpselt nii läheb nagu sina tahad. Lihtsalt mõtle välja kõik.." (mitte päris nii, aga pmst) (me rääkisime kirjutamisest, Semu rääkis, sest ta on alati ainult kirjutanud, ja tal pole kunagi suhelnud inimestega, vaid oma "tegelastega" võinoh, umbes nii)
Mis muidugi tõi mind tagasi mu alatisele arutlusele mõtlemisest, ja kuidas ma olen päris kindel, et ma ei tee seda.. (ja mis on enamustele totaalselt arusaamatu mõte). Kui sa küsiksid mult "Millest ma hetkel mõtled?" kaheksal juhul kümnest ma ütleksin "Mitte millestki", ja mitte, et ma ei tahaks jagada sinuga oma mõtteid (seda võibolla ka.. aga üldiselt siiski mitte..), vaid mu pea oli täiesti tühi tol hetkel. Võib-olla toimub mu mõtlemine mingil teisel tasandil ja kui sa mind kõnetad, siis see tasand nullitakse, niiet võibolla ma mõtlesin sekund tagasi, aga millest pole mul siiski õrna aimugi. Ühesõnaga. Ma ei saa iseendastki ise aru, pole mõtet üritada.
Need teised kaks korda, kus sa võid mind tabada mingil mõttel, on ilmselt, kus ma arutan iseendaga, mis võiks juhtuda. Niiet Semu "Kõike võib juhtuda, sina otsustad...." osutub taaskord takistuseks. Sest ma mõtleks kõik võimalikud variandid läbi, ja ei jõuaks mitte kuhugi, sest iga võimalik variant eeldab, et sealt edasi tuleb veel palju muid võimalikke variante. Üks pikk Fibonacci jada tuleb sealt välja. 1 1 2 3 5 8 13 21 33 54 jne. (ma tegelikult mõtlesin pigem puud ja oksi ja harusid, aga lõppude lõpuks vastab loodus fibonacci numbrile üldiselt, niiet teeb sama välja..). Kuhu ma tahan jõuda on, et lõpuks on hiiglama palju võimalusi. Ja ma ei suudaks ealeski kuhugi välja jõuda. Või ma arutaks end alguspunkti tagasi.
Kaks äärmust - mitte midagi või liiga palju.
Ehk ma võibolla saaks hakkama kui mul on väga täpne kuulajaskond, ja ma tean, mida nad ootavad. Aga üldiselt. Nope. Ma ei oska kirjutada.
Mis toob mind ringiga tagasi, et mulle tegelikult ju meeldib kirjutada. Aga see ei ole üldiselt seotud mõttetööga või midagi. Kui vaja, siis ma lihtsalt kirjutan, aga see ei eelda mult mingit eeltööd, see peab olema alati lihtsalt see, mis näppudest välja tuleb. Ja ma ei tea, kuidas see tegelikult toimib.
Olen paradoks.
* Siis ma arutasin enda ette taas, et kuidas mul on sõbrad JKLMN. Aga et mitte kuidagit pidi ei saa nii, et ükski täht ei korduks. (mulle meeldib, et mitmetel semudel on mitu nime.) (Ja et mõned semud on nõus nimesid juurde võtma.....)
* Siis ma mõtlesin, et kuidas ma kirjutaks Majakaaslaseid. Adan - punapea. Ta teeb kakaod veega, tahtsin nutta. Rita - omab kolme tuba mu vastas, ja vaatab õhtu ja öö läbi telekat.
Ja siis, et kuidas mu viimase aja semu on Tüüp, kelle ukse peal on kirjas Kofi, aga ma olen päris kindel, et kui ta end mulle tutvustas ütles, et ta nimi on Victor või midagi sarnast.. Aga mul on kohutavalt kehv nime mälu, niiet jamh..
*Ja siis ma mõtlesin, et eesti keel on väga vahva. Aga ilmselt ainult sellepärast, et see on emakeel. Aga, et me saame tekitada lihtsalt uusi sõnu liites kaks nimisõna. Ja kõik saavad aru, sest enamus sõnu on ühetähenduslikud. Ja pole selliseid veidraid sõnu nagu inglise või saksa keeles, kus ühe lõpuga on üks sõna, aga teise lõpuga on absoluutselt täiesti seostumatult teine sõna. (võibolla on eesti keeles ka, ilmselgelt, aga ilus oli mõelda, et meid on säästetud sellest jamast..) Või, et kuidas meil on samas selliseid sõnu nagu palk ja palk (hihiihihiii!) ja sa saad lõputult teha sõnamängu.
Sõnad on ilusad. (Siin on hetkel Stephen Fry käsi mängus. Tema ja Tema sõnad.)
eemh. jah. sedapsi siis.
Mõned mõtte näited.
*Naljakas kui ruttu harjun külmaga. Eile öösel oli palav magada. Kuigi ärkasin hommikul 11.8 kraadi toas. Nüüd kui kodust lahkusin oli radikas kütnud toa 16-kraadini. Mis ju ideeliselt pole endiselt veel täiesti normaalne, aga mul oli niiii palav, et ma vähendasin järkjärgult oma riidekihte. (ja ega vist väga palju soojemaks ei lähe ka.. Nii võimas see radikas ikkagi pole, ja tundub, et ma tuba on ka nats suurem kui ma ette kujutasin..) (võib-olla on asi sellest, et ta suht tühi ka.)
*Mõtlesin, et kuidas Semu ütles eile, ei üleeile lausa, et "Lihtsalt kirjuta. See on nii lihtne. Kõike võib juhtuda ja sina juhid ja täpselt nii läheb nagu sina tahad. Lihtsalt mõtle välja kõik.." (mitte päris nii, aga pmst) (me rääkisime kirjutamisest, Semu rääkis, sest ta on alati ainult kirjutanud, ja tal pole kunagi suhelnud inimestega, vaid oma "tegelastega" võinoh, umbes nii)
Mis muidugi tõi mind tagasi mu alatisele arutlusele mõtlemisest, ja kuidas ma olen päris kindel, et ma ei tee seda.. (ja mis on enamustele totaalselt arusaamatu mõte). Kui sa küsiksid mult "Millest ma hetkel mõtled?" kaheksal juhul kümnest ma ütleksin "Mitte millestki", ja mitte, et ma ei tahaks jagada sinuga oma mõtteid (seda võibolla ka.. aga üldiselt siiski mitte..), vaid mu pea oli täiesti tühi tol hetkel. Võib-olla toimub mu mõtlemine mingil teisel tasandil ja kui sa mind kõnetad, siis see tasand nullitakse, niiet võibolla ma mõtlesin sekund tagasi, aga millest pole mul siiski õrna aimugi. Ühesõnaga. Ma ei saa iseendastki ise aru, pole mõtet üritada.
Need teised kaks korda, kus sa võid mind tabada mingil mõttel, on ilmselt, kus ma arutan iseendaga, mis võiks juhtuda. Niiet Semu "Kõike võib juhtuda, sina otsustad...." osutub taaskord takistuseks. Sest ma mõtleks kõik võimalikud variandid läbi, ja ei jõuaks mitte kuhugi, sest iga võimalik variant eeldab, et sealt edasi tuleb veel palju muid võimalikke variante. Üks pikk Fibonacci jada tuleb sealt välja. 1 1 2 3 5 8 13 21 33 54 jne. (ma tegelikult mõtlesin pigem puud ja oksi ja harusid, aga lõppude lõpuks vastab loodus fibonacci numbrile üldiselt, niiet teeb sama välja..). Kuhu ma tahan jõuda on, et lõpuks on hiiglama palju võimalusi. Ja ma ei suudaks ealeski kuhugi välja jõuda. Või ma arutaks end alguspunkti tagasi.
Kaks äärmust - mitte midagi või liiga palju.
Ehk ma võibolla saaks hakkama kui mul on väga täpne kuulajaskond, ja ma tean, mida nad ootavad. Aga üldiselt. Nope. Ma ei oska kirjutada.
Mis toob mind ringiga tagasi, et mulle tegelikult ju meeldib kirjutada. Aga see ei ole üldiselt seotud mõttetööga või midagi. Kui vaja, siis ma lihtsalt kirjutan, aga see ei eelda mult mingit eeltööd, see peab olema alati lihtsalt see, mis näppudest välja tuleb. Ja ma ei tea, kuidas see tegelikult toimib.
Olen paradoks.
* Siis ma arutasin enda ette taas, et kuidas mul on sõbrad JKLMN. Aga et mitte kuidagit pidi ei saa nii, et ükski täht ei korduks. (mulle meeldib, et mitmetel semudel on mitu nime.) (Ja et mõned semud on nõus nimesid juurde võtma.....)
* Siis ma mõtlesin, et kuidas ma kirjutaks Majakaaslaseid. Adan - punapea. Ta teeb kakaod veega, tahtsin nutta. Rita - omab kolme tuba mu vastas, ja vaatab õhtu ja öö läbi telekat.
Ja siis, et kuidas mu viimase aja semu on Tüüp, kelle ukse peal on kirjas Kofi, aga ma olen päris kindel, et kui ta end mulle tutvustas ütles, et ta nimi on Victor või midagi sarnast.. Aga mul on kohutavalt kehv nime mälu, niiet jamh..
*Ja siis ma mõtlesin, et eesti keel on väga vahva. Aga ilmselt ainult sellepärast, et see on emakeel. Aga, et me saame tekitada lihtsalt uusi sõnu liites kaks nimisõna. Ja kõik saavad aru, sest enamus sõnu on ühetähenduslikud. Ja pole selliseid veidraid sõnu nagu inglise või saksa keeles, kus ühe lõpuga on üks sõna, aga teise lõpuga on absoluutselt täiesti seostumatult teine sõna. (võibolla on eesti keeles ka, ilmselgelt, aga ilus oli mõelda, et meid on säästetud sellest jamast..) Või, et kuidas meil on samas selliseid sõnu nagu palk ja palk (hihiihihiii!) ja sa saad lõputult teha sõnamängu.
Sõnad on ilusad. (Siin on hetkel Stephen Fry käsi mängus. Tema ja Tema sõnad.)
eemh. jah. sedapsi siis.
Imeilus on olla!
Radikas jõudis. 2 nädalat varem kui pidi! :D Päev pärast dispatchimist. 3 päeva pärast tellimist. Selline teenindus noh :D
Vaikselt ronib temperatuur üles. Viimase 10 minutiga olen juba 11.8'lt 12.7'le jõudnud! Hurraaaa! (Ja juba tunnen, et on soe, vara veel, Edith, vara veel).
Kaunis on lihtsalt natukene.
Radikas jõudis. 2 nädalat varem kui pidi! :D Päev pärast dispatchimist. 3 päeva pärast tellimist. Selline teenindus noh :D
Vaikselt ronib temperatuur üles. Viimase 10 minutiga olen juba 11.8'lt 12.7'le jõudnud! Hurraaaa! (Ja juba tunnen, et on soe, vara veel, Edith, vara veel).
Kaunis on lihtsalt natukene.
November 25, 2013
Termomeeter vaatab mind rõõmsalt 12,8 ees.
Mina nii rõõmus pole.
Mu radika arvatatav saabumis kuupäev on 10.detsember - 2 nädalat???
Olin loll, et tellisin. Oleks pidanud poest ostma ja siis mingit imeviisi siukese juraka ise koju tassima.
Lisaks. Mul pole absoluutselt häält.
Isegi laulda ei saa, ja me kõik ju teame, et hääl on ametlikult ainult siis ära, kui laulda ei saa.
Sosistada võin.. 8 oktavit mu normaalsest häälest madalamalt.
Vähemalt on nett ?! (kui nüüd aus olla, siis.. ma vist üritaks siin ruumis hetkel võimalikult vähe aega veeta.. Nad kindlasti igatsevad mind juba mcdonaldsis)
Mina nii rõõmus pole.
Mu radika arvatatav saabumis kuupäev on 10.detsember - 2 nädalat???
Olin loll, et tellisin. Oleks pidanud poest ostma ja siis mingit imeviisi siukese juraka ise koju tassima.
Lisaks. Mul pole absoluutselt häält.
Isegi laulda ei saa, ja me kõik ju teame, et hääl on ametlikult ainult siis ära, kui laulda ei saa.
Sosistada võin.. 8 oktavit mu normaalsest häälest madalamalt.
Vähemalt on nett ?! (kui nüüd aus olla, siis.. ma vist üritaks siin ruumis hetkel võimalikult vähe aega veeta.. Nad kindlasti igatsevad mind juba mcdonaldsis)
November 23, 2013
Tahaks öelda, et DoctorWho on väga nakkav. See isegi ei meeldi mulle nii väga.. Aga ma hüppasin ja naersin ja oigasin siin Mcdonaldsis ja mind vaadati kui imelikku, aga OHSAPOISS.
Hästi palju vigu oli. Aga nii palju kaunist! Ja Kümme! JAAAAAA "Oh God, it's all 12 of them.." ja siis "Wrong. All 13!" ja masurin. AAAAAHHHHHH.
Ja siiiis lõpus. #Sherlocklives , ja mu ülielevus kolmekordistus!
AAAAAAHHHHdsjkhjdhlk.
(muidu, muidugi lülitati meil nüüd gaas välja, nad pidid seda oktoobris tegema. kui nad oleksid seda oktoobris teinud, oleks soojem.. ja mul oleks praeguseks radikas. nüüd ma lihtsalt külmetan.)
MA OLEN NII EXCITED. KÕIGEPIHTA: Weewoooowooooo.
Lisa: MUL ON JÄLLE NETT. Hõissaaa järgmisele kümnele gigabaidile! Ja pöidlad pihus loodame, et seekord peame natuke kauem vastu!
Hästi palju vigu oli. Aga nii palju kaunist! Ja Kümme! JAAAAAA "Oh God, it's all 12 of them.." ja siis "Wrong. All 13!" ja masurin. AAAAAHHHHHH.
Ja siiiis lõpus. #Sherlocklives , ja mu ülielevus kolmekordistus!
AAAAAAHHHHdsjkhjdhlk.
(muidu, muidugi lülitati meil nüüd gaas välja, nad pidid seda oktoobris tegema. kui nad oleksid seda oktoobris teinud, oleks soojem.. ja mul oleks praeguseks radikas. nüüd ma lihtsalt külmetan.)
MA OLEN NII EXCITED. KÕIGEPIHTA: Weewoooowooooo.
Lisa: MUL ON JÄLLE NETT. Hõissaaa järgmisele kümnele gigabaidile! Ja pöidlad pihus loodame, et seekord peame natuke kauem vastu!
November 22, 2013
Tellisin just radika endale, jee.
Ei saanud KrispyKreme'i tööle. Lähen homme Preti ja saan teada, et kas mind endiselt tahetakse sinna tööle. Kui ei, siis noh.. Siis algab kõik algusest peale :(
Mu viimase aja söök koosneb McDonaldsi šokolaadimuffinist ja Tesco kirisikoogist. Oh kirsikook, sa oled niiiii hea.
Käisin eile kinos uuesti, NtLive Frankensteini vaatamas, uuesti, teistpidi osadega. Imekaunis on teater. Teater on kauniskaunis.
Ja seiklus oli ka, sest see kino oli kuskil pärapõrgus. Ja siis ma sain sinna kuidagi. Ja siis ma tulin ära, istusin suvalisele bussile ja lootsin, et toob mu linna. Tõi. Aga mu viimane buss oli läinud, siis ma istusin järgmise suvalise bussi peale, lootes, et see toob mind kodule lähemale. Tõi. (Ja siis ma käisin kell 12:30 öösel Tescos ja ostsin kirsikooki)
Õues on jääkülm. Selle tagajärjel on tekkinud mulle mingi loll nohumoodielukas, aga mitte korralik nohu, millega midagi teha saaks.
Ja pidev peavalu on, aga see vist kaelast ja valuvaigistitest. (Kuidas saab valuvaigistite kõrvaltoimeks olla peavalu, see peaks ju just ära minema? Mida ma võtan kui valuvaigisti tekitab peavalu? Jumaljumal..)
Ja siis homme on Doktor Who 50 juubeli osa, ja ma sügavalt kaalutlen, et kas ma tahan seda äkkki kinos näha. (ilmselt siiski tsillin ja vaatan seda Mcdonaldsis..)
Ja esmaspäeval on uus osa The Choirist ja uus osa Light&Dark'i. (ehk Edith on telekasõltlane)
Motivatsioonipuudus.
Lisaks: Ada saatis mulle kaardi ja elu oli ilus! Aitäh!
Ei saanud KrispyKreme'i tööle. Lähen homme Preti ja saan teada, et kas mind endiselt tahetakse sinna tööle. Kui ei, siis noh.. Siis algab kõik algusest peale :(
Mu viimase aja söök koosneb McDonaldsi šokolaadimuffinist ja Tesco kirisikoogist. Oh kirsikook, sa oled niiiii hea.
Käisin eile kinos uuesti, NtLive Frankensteini vaatamas, uuesti, teistpidi osadega. Imekaunis on teater. Teater on kauniskaunis.
Ja seiklus oli ka, sest see kino oli kuskil pärapõrgus. Ja siis ma sain sinna kuidagi. Ja siis ma tulin ära, istusin suvalisele bussile ja lootsin, et toob mu linna. Tõi. Aga mu viimane buss oli läinud, siis ma istusin järgmise suvalise bussi peale, lootes, et see toob mind kodule lähemale. Tõi. (Ja siis ma käisin kell 12:30 öösel Tescos ja ostsin kirsikooki)
Õues on jääkülm. Selle tagajärjel on tekkinud mulle mingi loll nohumoodielukas, aga mitte korralik nohu, millega midagi teha saaks.
Ja pidev peavalu on, aga see vist kaelast ja valuvaigistitest. (Kuidas saab valuvaigistite kõrvaltoimeks olla peavalu, see peaks ju just ära minema? Mida ma võtan kui valuvaigisti tekitab peavalu? Jumaljumal..)
Ja siis homme on Doktor Who 50 juubeli osa, ja ma sügavalt kaalutlen, et kas ma tahan seda äkkki kinos näha. (ilmselt siiski tsillin ja vaatan seda Mcdonaldsis..)
Ja esmaspäeval on uus osa The Choirist ja uus osa Light&Dark'i. (ehk Edith on telekasõltlane)
Motivatsioonipuudus.
Lisaks: Ada saatis mulle kaardi ja elu oli ilus! Aitäh!
November 19, 2013
Piltide aeg.
Endiselt pole tulnud KripsyKreme'ist vastust.. Aga mulle tundub, et ma siiski tahan seal palju rohkem töötada.. Tulin linna mõttega, et lähen Preti ja ütlen, et tulen tööle.. aga ma nagu ei suuda endiselt minna sinna..
Ükspäev vudis siil me maja ees ja oli jube armas!
Pikkade mcdonaldsis istutud tundide peale ja inimeste jälgmise peale ütleks, et üllatavalt palju vanemaid tulevad oma lastega Mäkki ja SUNNIVAID neid sööma. ??????
Täna olen rikas ja olen Starbucksis, muidu. sulandun siin teiste Apple'i kasutajatega ühtseks massiks, mitte nagu Mcdonaldsis, kus üks jabur Edith istub läpakaga tunde..
Nad teevad kakaod Baileysega.. Ma peaaegu vist tahaks proovida seda..
Külmkapi peal klaaskuuli sees....
Kui ma Catsi käisin vaatamas. Ma ei saa ju ilma särgita, ometi.
Noo, ei ole jõulu moodi see veel päris..
Semuga jagatud minipannkoogid kirsiplöga ja kaneeliga. Päris kaunis!
November 18, 2013
Krispykreme ajab närvi, miks mad ei vöiks ometi teatada mulle midagi?? Öeh, mul on karvane kahtlus, et pean oma töö otsinguid täitsa uuesti alustama, ja ma üldse ei taha...
Kael on parem, vist, üleelatavam. Vahepeal on endiselt räme valus, aga noh.. Suht suva on praeguseks juba..
Järgmine kord kui ma arvutiga kuskil olen, siis lisan vast paar pilti ka, kui hästi läheb..
Mcdonaldsist on saanud teine kodu, sest siin on odav kohv ja nett. Kuigi ma täna avastasin, et pubis, mis on 100m mu kodust, on ka nett, aga ma polnud nii julge, et öhtusel ajal sinna purjus meestega tsillima minna... Vöibolla mönikord päeval (ei tea küll, kas see üldse on päeval lahti..)
Muidu pole midagi pönevat..
November 16, 2013
Tere, köigeks on esimene kord - see postitus tuleb mobiililt - esmakordselt!
Tahan lihtsalt öelda, et arstid oleks asjalikud. Ma olen söltuv valuvaigistitest ja soojavee pudelist.. Ja walk-in arsti juurest öeldi, et nad ei saa rohkem miskit teha minu jaoks ja ikkagi pean niiöelda perearstile minema.. Aga nagu me teame siis perearstid pole köige asjalikumad elukad.. Oehjah.. Eks ma siis üritan kuidagi hakkama saada..
Ja siis, tehime Semuga Christmas Marketi tuuri täna.. Söime miniatuurseid pannkooke ja ajasime niisama juttu. Pöhi teemaks oli, et kuidas pagana pärast peaksin tegema jöuluturust pilti kui pole lund ja iga teise jöulumajakese körval on täiesti rohelistes lehtedes puu..?
Jah, muidugi pole mulle proovipäevadelt veel vastatud, niiet on endiselt pönev ootamismäng..
November 14, 2013
Ma olen teile kõigile valetanud. Kaasa arvatud iseendale. Räägin teile kui hea quinoa on ja kuidas ma seda kogu aeg söön. täna poes avastasin, et see, mis ma ostnud olen polegi quinoa, vaid hoopis couscous. Täpselt nii tähelepanelik ma olengi. 3 nädalat on mul pidevalt pakk seda olnud kapis. Ja ma alles nüüd märkasin, et see pole see, mis ma arvan.
Lisaks. Kael tapab. Pisarad on kogu aeg silmas. Valus on. Natuke parem on kui hommikul küll.. (aga võibolla ma pole lihtsalt viimase 2 tunni jooksul eriti liigutanud). Hommikul tegin paar liigutust liiga järsku, kogemata, ja valuhoog oli nii suur, et mõtlesin, et nüüd minestan, ja kukun, ja juhtub veel midagi ja keegi ei leia mind, ja siis ärkan kunagi hiljem rohkem vigastatult ja on jube, sest kuhugi helistada ka ei saa, sest krediiti pole... Õnneks veel funkan. Ja mõtlen, et ilmselt peaks kiiremas korras telefonile raha laadima..
Kodus pole netti nüüd. Data sai lõplikult otsa. Järgmised 10 päeva veedan Doktor House'i vaadates ja hakkan ise meditsiiniliseks geeniuseks.
Veel. olin eile nii laisk, et ei viitisnud makarone kaussi kallata ja sõin otse potist. (natuke valetan, tegelikult sai nats palju neid makasid, ja nad ei mahtunud kaussi ära lihtsalt).
ja siis ma leidsin, et see oli kohutavalt kehv möks, mis ma tegin ja viskasin pool potti ära.. kellel ikka sooja toitu vaja on, kui ma saan kiirnuudleid krõbistada otse pakist?
November 11, 2013
Tegin täna siis Pretis proovi. Eile öösel ma veel kaalutlesin, et mis ma teen, kui ma saan mõlemasse kohta ja kuidas ma tahan vägaväga mõlemas kohas töötada.. Praegu.. ma enam ei tea.
Jube palju peab tegema väga väikeses ajavahemikus.
Ma alustasin köögist - võikud, baguette'id, wräpid, toaste'id jm. NOJUMAL. Neil on mingid x-ained sees. Tähendab, ei ole, kõik on väga kaunis ja värske, aga siukesed põnevad kooslused, et ma ei saaks elu sees üksi hakkama vist..
Põnev oli, kui palju erinevatest riikidest inimesi. Ma ei saanud poolest tekstist aru, mis nad rääkisid, sest inglise keel polnud neil just hiilgav. Ja mõtlesin, et kuidas nad üksteisest aru saavad.. Ilmselt harjud ära, kuidas keegi räägib..
Ja siis olin kassas tükkaega. JEEBUS. Niiii palju rahvast. Õnneks kui sa oled kassas, siis sa reaalselt teedki ainult seda, mitte ei korista laudu ja ei tee kohvi ja muud ka samal ajal.. Aga siiski! Esiteks kuna võikudel ja asjadel pole silti peal, et mis asjad nad on - sa pead lihtsalt välimuse järgi teadma, et mis see täpselt on, ja see oli minu jaoks jube keeruline - kust ma pean aru saama, kas see seal wräpi sees on kana või part?? Õnneks tüüp mu kõrval, kes mind juhendas oli tore ja üldiselt dirigeeris mulle neid nimesid ette. Lisaks on nad kassaaparaadis mingis ajuvabas järjekorras, millest ma hetkel aru ei saanud.. Aga üldiselt oli vist okei, muidugi vabandasin mitme kliendi ees, et Sorri, olen uus, üks hetk, ma ei tea, kuidas see käib või mis asi see on või kust ma selle leian. Aga pmst olime 5kesi kassas ja järjekord oli pidevalt. Päris hullumeelne.. Ja mõelda siis, et see pood, kuhu ma tööle läheks kui see avatakse, on täiesti-täiesti kesklinnas.. See saab olema veel hullumeelsem :/ ja ma ei tea, kas ma jaksaks..
Eks ma mõtlen sellele veel kolmapäevani, et kas ja mis. Manager põhimõtteliselt ütles, et ma võin ükskõik millal tööd alustada, aga ma ütlesin, et mul on kolmapäeval ka proovipäev, et ma pärast seda ütlen. Ja nii jäi. Oeh, ma ei teagi, väga keeruline.. Samas ilmselt kui asi saab käppa, siis oleks päris mõnus ja lihtne, aga hetkel oli küll puhas paanika pidevalt peas..
Ja jalad on nii maruväsinud. Ja üldse olen maruväsinud. See kella 9ks bussi peale minemine pole küll mu lemmik.. Ja isegi 4 tundi jalgadel püsimist on kuukesega saanud uudseks ja raskeks tegevuseks.
Päeva parim osa oli aga, et kuna treeningpood on üleval Cliftonis, siis ma sain sujuvalt BostonTeaParty'st läbi käia ja täis templitalongi eest tasuta kohvi lunida! Ja see klienditeenindaja oli maailma ägedaim. Ja kuna oli tasuta, siis ta ütles, et paneme siirupit ka sisse ja teeme sulle suure, onju! Ma muidugi olin agaralt nõus. Ja leidsin, et nende latte, mandlisiirupiga, on ilmselt maailma parim kohvijook!
Lisaks. Teksapüksid sakivad.
Jube palju peab tegema väga väikeses ajavahemikus.
Ma alustasin köögist - võikud, baguette'id, wräpid, toaste'id jm. NOJUMAL. Neil on mingid x-ained sees. Tähendab, ei ole, kõik on väga kaunis ja värske, aga siukesed põnevad kooslused, et ma ei saaks elu sees üksi hakkama vist..
Põnev oli, kui palju erinevatest riikidest inimesi. Ma ei saanud poolest tekstist aru, mis nad rääkisid, sest inglise keel polnud neil just hiilgav. Ja mõtlesin, et kuidas nad üksteisest aru saavad.. Ilmselt harjud ära, kuidas keegi räägib..
Ja siis olin kassas tükkaega. JEEBUS. Niiii palju rahvast. Õnneks kui sa oled kassas, siis sa reaalselt teedki ainult seda, mitte ei korista laudu ja ei tee kohvi ja muud ka samal ajal.. Aga siiski! Esiteks kuna võikudel ja asjadel pole silti peal, et mis asjad nad on - sa pead lihtsalt välimuse järgi teadma, et mis see täpselt on, ja see oli minu jaoks jube keeruline - kust ma pean aru saama, kas see seal wräpi sees on kana või part?? Õnneks tüüp mu kõrval, kes mind juhendas oli tore ja üldiselt dirigeeris mulle neid nimesid ette. Lisaks on nad kassaaparaadis mingis ajuvabas järjekorras, millest ma hetkel aru ei saanud.. Aga üldiselt oli vist okei, muidugi vabandasin mitme kliendi ees, et Sorri, olen uus, üks hetk, ma ei tea, kuidas see käib või mis asi see on või kust ma selle leian. Aga pmst olime 5kesi kassas ja järjekord oli pidevalt. Päris hullumeelne.. Ja mõelda siis, et see pood, kuhu ma tööle läheks kui see avatakse, on täiesti-täiesti kesklinnas.. See saab olema veel hullumeelsem :/ ja ma ei tea, kas ma jaksaks..
Eks ma mõtlen sellele veel kolmapäevani, et kas ja mis. Manager põhimõtteliselt ütles, et ma võin ükskõik millal tööd alustada, aga ma ütlesin, et mul on kolmapäeval ka proovipäev, et ma pärast seda ütlen. Ja nii jäi. Oeh, ma ei teagi, väga keeruline.. Samas ilmselt kui asi saab käppa, siis oleks päris mõnus ja lihtne, aga hetkel oli küll puhas paanika pidevalt peas..
Ja jalad on nii maruväsinud. Ja üldse olen maruväsinud. See kella 9ks bussi peale minemine pole küll mu lemmik.. Ja isegi 4 tundi jalgadel püsimist on kuukesega saanud uudseks ja raskeks tegevuseks.
Päeva parim osa oli aga, et kuna treeningpood on üleval Cliftonis, siis ma sain sujuvalt BostonTeaParty'st läbi käia ja täis templitalongi eest tasuta kohvi lunida! Ja see klienditeenindaja oli maailma ägedaim. Ja kuna oli tasuta, siis ta ütles, et paneme siirupit ka sisse ja teeme sulle suure, onju! Ma muidugi olin agaralt nõus. Ja leidsin, et nende latte, mandlisiirupiga, on ilmselt maailma parim kohvijook!
Lisaks. Teksapüksid sakivad.
November 8, 2013
Ja nagu palutud, kahelt tööintervjuult tulid vastused. Mõlemad positiivsed ehk järgmine nädal kaks päeva ma teen nägu, et ma tean, kuidas asjad käivad (ehk kaks proovipäeva).
Ärkasin Preti kõne peale, ja olin ilgelt vaimustuses kui neiu teiselpool toru ütles, et tahame sind proovipäevale. OHSAPOISS.
Ja siis kui kõne lõppes oli paanika, et äkki mujalt on ka vastuseid tulnud. Ja oligi meilil kiri Krispyst. Tule proovipäevale! Kirja lugedes oli väike paanika, et mis siis saab kui need kattuvad vm, aga läks õnneks seekord veel! Esmaspäev ja kolmapäev! JESS! Asjad näivad täitsa toredad hetkel!
Tulin linna, sest muidugi ei oska ma normaalselt netti kasutada, ja no vahel tuleb ju tuju natuke mõnda juutuubi videot vaadata, mille tagajärjeks on, et mul on 1GB kasutada järgneva 16 päeva jaoks. Deeem. (ehk 10GB netti pole piisav mu jaoks :/ aga rohkem ei taha ka maksta..)
JA LINNAS ON JÕULUD.
Suur German Christmas Market on kõik püsti. Ja jõululaulud üürgavad igast majakesest ja päkapikumütsides inimesed käivad ringi ja miskõik.
Tulin ikka Starbucksi ja siin on ju ka jõulumaitsed ja jõulutopsid juba täies hoos. Ja imekaunid jõululaulud mängivad ja puha..
Ja siin ma istun, rüüpan Eggnogg lattet ja ümisen kaasa Carol of the Bellsile ja mul on suva.. Ma ei tunne seda vastikust, mis seostub tavaliselt jõuludega, eriti jõuludega novembri alguses. Ma peaaegu naudin seda.
Endal hakkab ka veider enda pihta.
Ärkasin Preti kõne peale, ja olin ilgelt vaimustuses kui neiu teiselpool toru ütles, et tahame sind proovipäevale. OHSAPOISS.
Ja siis kui kõne lõppes oli paanika, et äkki mujalt on ka vastuseid tulnud. Ja oligi meilil kiri Krispyst. Tule proovipäevale! Kirja lugedes oli väike paanika, et mis siis saab kui need kattuvad vm, aga läks õnneks seekord veel! Esmaspäev ja kolmapäev! JESS! Asjad näivad täitsa toredad hetkel!
Tulin linna, sest muidugi ei oska ma normaalselt netti kasutada, ja no vahel tuleb ju tuju natuke mõnda juutuubi videot vaadata, mille tagajärjeks on, et mul on 1GB kasutada järgneva 16 päeva jaoks. Deeem. (ehk 10GB netti pole piisav mu jaoks :/ aga rohkem ei taha ka maksta..)
JA LINNAS ON JÕULUD.
Suur German Christmas Market on kõik püsti. Ja jõululaulud üürgavad igast majakesest ja päkapikumütsides inimesed käivad ringi ja miskõik.
Tulin ikka Starbucksi ja siin on ju ka jõulumaitsed ja jõulutopsid juba täies hoos. Ja imekaunid jõululaulud mängivad ja puha..
Ja siin ma istun, rüüpan Eggnogg lattet ja ümisen kaasa Carol of the Bellsile ja mul on suva.. Ma ei tunne seda vastikust, mis seostub tavaliselt jõuludega, eriti jõuludega novembri alguses. Ma peaaegu naudin seda.
Endal hakkab ka veider enda pihta.
November 7, 2013
Ma sain sõbra! Hurraa! Nagu. Päris - elus ja lihane ja kontide ja luudega inimeseloom. Kui äge?!
Ei, päriselt ka on äge.
Preili on Poolast, lõpetanud Itaalia filoloogia, jumaldab kirjutamist ja kokkamist, ja on VÄGA ÄGE.
Me kogemata istusime Costas 5 tundi ja ajasime juttu.
Minu oma päris esimene Bristoli semu.
Ma ju võin väita, et mulle ei meeldi inimesed, aga vahel on ikka tore ka, kui saab kellegagi juttu ajada. Hea vaheldus mitte millegi tegemisele ja üksi nukrutsemisele.
Näete, saan hakkama küll suures linnas. Kui nüüd töö intervjuudelt ka mõni vastus tuleks...
Ei, päriselt ka on äge.
Preili on Poolast, lõpetanud Itaalia filoloogia, jumaldab kirjutamist ja kokkamist, ja on VÄGA ÄGE.
Me kogemata istusime Costas 5 tundi ja ajasime juttu.
Minu oma päris esimene Bristoli semu.
Ma ju võin väita, et mulle ei meeldi inimesed, aga vahel on ikka tore ka, kui saab kellegagi juttu ajada. Hea vaheldus mitte millegi tegemisele ja üksi nukrutsemisele.
Näete, saan hakkama küll suures linnas. Kui nüüd töö intervjuudelt ka mõni vastus tuleks...
November 4, 2013
November 2, 2013
Tesco "intervjuu" oli veider.. Ja väga...kehv.. Ei jätnud head muljet. Teised kandidaadid olid toredad, naljatlesime ja arutasime, et "wtf?"
Esiteks meile ei räägitud midagi tööst endast.. Null.. Enamus ütlesid, et nad polnud isegi sellele tööle applyinud, et siis nad nagu ei teadnud üldse midagi.. (mina enam ei mäletanud, mis asjale ma täpselt applysin.. võis olla see.. kuigi minu arust ma ka applysin lihtsalt shop floor assistandiks või midagi, aga see intervjuu oli personal shopperitele..misiganes..)... Meile ei öeldud kaua see intervjuu-asi kestab..isegi ei vihjatud mitte.. St, mina arvestasin, et noh.. tund max.. Ma olin seal üle kolme tunni...
Peaaegu tund aega sellest korrastasime me kolmekesi ühte vahet.. Nagu?! Ja siis pidime kliendtidega suhtlema ja küsima, et kas nad vajavad abi? Ja kui nad vajavadki - me keegi ei tea seda Tescot eriti hästi..kui nad otsivad midagi, siis suure tõenäosusega ei osanud me midagi öelda neile.. Nagu..what?
Ei tähendab, mu poolekohaga OCD töötab sellises kohas hästi - et kõik purgid oleksid ühel joonel ja täpselt ühepalju silti oleks näha ja miskõik.. Peaaegu võimatu töö küll.. Nii kui oled mingid asjad ilusasti pannud, tuleb ostleja ja keerab ja vaatab neid purke ja värki.. Oehjah..Ei tea.. Ei ole väga excited.
Pret oli toredam.
Esiteks meile ei räägitud midagi tööst endast.. Null.. Enamus ütlesid, et nad polnud isegi sellele tööle applyinud, et siis nad nagu ei teadnud üldse midagi.. (mina enam ei mäletanud, mis asjale ma täpselt applysin.. võis olla see.. kuigi minu arust ma ka applysin lihtsalt shop floor assistandiks või midagi, aga see intervjuu oli personal shopperitele..misiganes..)... Meile ei öeldud kaua see intervjuu-asi kestab..isegi ei vihjatud mitte.. St, mina arvestasin, et noh.. tund max.. Ma olin seal üle kolme tunni...
Peaaegu tund aega sellest korrastasime me kolmekesi ühte vahet.. Nagu?! Ja siis pidime kliendtidega suhtlema ja küsima, et kas nad vajavad abi? Ja kui nad vajavadki - me keegi ei tea seda Tescot eriti hästi..kui nad otsivad midagi, siis suure tõenäosusega ei osanud me midagi öelda neile.. Nagu..what?
Ei tähendab, mu poolekohaga OCD töötab sellises kohas hästi - et kõik purgid oleksid ühel joonel ja täpselt ühepalju silti oleks näha ja miskõik.. Peaaegu võimatu töö küll.. Nii kui oled mingid asjad ilusasti pannud, tuleb ostleja ja keerab ja vaatab neid purke ja värki.. Oehjah..Ei tea.. Ei ole väga excited.
Pret oli toredam.
November 1, 2013
Muidugi hakkab nüüd vist järjest tulema intervjuusid. Parem oleks, see online applicationite täitmine võiks ju midagigi tuua.
Täna käisin Preti intervjuul. Ja esmaspäeval on KrispyKreme'i intervjuu. Toit. See on vist see häda, et kuidas saada ära sellest ettekandja tööst.. Kuidas saada näiteks riidepoodi, kui ainus eelnev kogemus on ettekandjana. Tähendab, elame näeme. Esialgu vist vahet pole, aga ühel hetkel saab inimestest siiber, ja siis oleks tore näiteks riideid sorteerida.
Update: Tescost helistati ka. Homme lähen intervjuule. Isversusver. Ja kui ma pean hakkama valima, kuhu ma tegelt tööle tahan minna? Jeebusjeebus.
(Ja see oli kõige camp'im tüüp ever, kes mulle helistas. Ja ta rääkis nagu ma oleks pidanud kõike teadma juba... )
Täna käisin Preti intervjuul. Ja esmaspäeval on KrispyKreme'i intervjuu. Toit. See on vist see häda, et kuidas saada ära sellest ettekandja tööst.. Kuidas saada näiteks riidepoodi, kui ainus eelnev kogemus on ettekandjana. Tähendab, elame näeme. Esialgu vist vahet pole, aga ühel hetkel saab inimestest siiber, ja siis oleks tore näiteks riideid sorteerida.
Update: Tescost helistati ka. Homme lähen intervjuule. Isversusver. Ja kui ma pean hakkama valima, kuhu ma tegelt tööle tahan minna? Jeebusjeebus.
(Ja see oli kõige camp'im tüüp ever, kes mulle helistas. Ja ta rääkis nagu ma oleks pidanud kõike teadma juba... )
October 31, 2013
Täna kodust välja jalutades märkasin, et ma olen vist ära eksinud. Bristoli asemel olen sattunud mingisse Ameerika äärelinnakesse, kus kõik teavad kõiki, pühade aegu toimub võidu majade-aedade kaunistamine, ja üldiselt ei juhtu mitte midagi põnevat - reaalselt olid mitmed-mitmed majad kaunistatud ämblikuvõrkude ja nõidadega, ja pea iga ukse ees oli jubedaks lõigatud kõrvits. Tänavatel jooksid ringi pisikesed kollid ja nõiad ja kõrvitsad ja printsessid ja haldjad ja vaimud ja superkangelased; pisikesed kotikesed kommidega käes ja karjusid "Trick or treat!" samal ajal kui häbelikud vanemad sörkisid neist paar meetrit eemal. Või, vahel olid vanemad need eriti kostümeeritud. Kõndisin mööda Luigist ja tema vankris siputavast kauboist, näiteks.
Ühesõnaga, avastasin, et Britid siiski peavad seda püha rohkem kui minuealised (ja natuke nooremad ja vanemad), kellele see on taaskordne võimalus ennast purupurju juua (boonuseks, et sa saad poolalasti ja verega kokkumökerdatud olla).
Ja siis ma ütlen veel, et FRANKENSTEIN. Käisin seda taas vaatamas, samapidi castinguga. Istusin seal jälle suu ammuli. Imetlesin näitlejameisterlikkust ja lava ja valgust. (Need friiking lambipirnid, though, ma ausõna pole kade selle pihta, kes neid ülesriputas...). NäitlejaMEISTERLIKKUS.
(Ja siis oli veider, sest ma vahepeal olen ju Millerit näinud nüüd muudes asjades ka. Frankenstein on väga sama tüüpi inimene. Mõlema jaoks, muidugi.) (seda enam on imeline, mis moodi koletist kehastatakse)
Ühesõnaga, avastasin, et Britid siiski peavad seda püha rohkem kui minuealised (ja natuke nooremad ja vanemad), kellele see on taaskordne võimalus ennast purupurju juua (boonuseks, et sa saad poolalasti ja verega kokkumökerdatud olla).
Ja siis ma ütlen veel, et FRANKENSTEIN. Käisin seda taas vaatamas, samapidi castinguga. Istusin seal jälle suu ammuli. Imetlesin näitlejameisterlikkust ja lava ja valgust. (Need friiking lambipirnid, though, ma ausõna pole kade selle pihta, kes neid ülesriputas...). NäitlejaMEISTERLIKKUS.
(Ja siis oli veider, sest ma vahepeal olen ju Millerit näinud nüüd muudes asjades ka. Frankenstein on väga sama tüüpi inimene. Mõlema jaoks, muidugi.) (seda enam on imeline, mis moodi koletist kehastatakse)
October 28, 2013
Täna olen ma eriti mõttetu olnud.
Tähendab, see on põhiliselt koosnenud Google Mapsi kaardilt Bristoli uurimisest, iga kaardilt leitava kohviku/restorani/muupoe koduka leidmisest, ja siis vabade töökohtade otsimisest.
Nagu. Mu Google search pakub automaatselt igale asjale, mis ma sinna kirjutan, lõppu "Bristol jobs".
Andke tööd mulle, ahoi!
mul on süda paha online applicationite täitmisest.
Tähendab, see on põhiliselt koosnenud Google Mapsi kaardilt Bristoli uurimisest, iga kaardilt leitava kohviku/restorani/muupoe koduka leidmisest, ja siis vabade töökohtade otsimisest.
Nagu. Mu Google search pakub automaatselt igale asjale, mis ma sinna kirjutan, lõppu "Bristol jobs".
Andke tööd mulle, ahoi!
mul on süda paha online applicationite täitmisest.
October 27, 2013
Quinoa juustuga. Ommanomma. Just sayin'.
Tegelt tahtsin majoneesi, aga mitte ükski pood ei taha mulle normaalset majoneesi anda normaalse hinna eest. Sest purgi majonees isegi mitte ei maitse nagu normaalne majonees.
Aga Eesti juust kõlbab asendajaks.
VÄGA NOM.
Get out'id on ühed kurvad hetked. Võlumaailmast saab tühjus. AGA. Järgmisel päeval võib tühjusest saada ÜKSKÕIK mis. Vot sähket. TEATER.
Tegelt tahtsin majoneesi, aga mitte ükski pood ei taha mulle normaalset majoneesi anda normaalse hinna eest. Sest purgi majonees isegi mitte ei maitse nagu normaalne majonees.
Aga Eesti juust kõlbab asendajaks.
VÄGA NOM.
Get out'id on ühed kurvad hetked. Võlumaailmast saab tühjus. AGA. Järgmisel päeval võib tühjusest saada ÜKSKÕIK mis. Vot sähket. TEATER.
October 23, 2013
Ma tahtsin teile kolme sõnaga rääkida mu "mate" Shaunist. ehk kohalikust heli/valgus-operaatorist, kelle valguse osa ma ära pätsasin.
Ma lihtsalt tahtsin öelda, et ta ütlekb kõigile "mate" ja ma pole veel päris seda britttibritti kohanud, kes kõiki "mate'iks" kutsub. Nüüd siis sai see linnuke ka kirja.
"Y'alrigh' mate?!"
Ja ta on imearmsalt paanikas iga kord kui keegi talle uusi cue'sid ütleb (sest ta on nii veerand kohaga stage manager ka, et kirjuta kõik cue'd üles ja siis me mõlemad vaatame ta bookist neid..). Siuke paaanika on ta silmis ja hääles. MISSAÜTLESID MULLE PRAEGUST? MIDA? Ei, ma pean midagi MUUTMA??! VÕimatu! Ma pean selleks tervelt kolm rida eest poolt cue ära kustutama ja uude kohta kirjutama. OOTOOT: ma nüüd kaalutlen, kas see on võimalik. JAH, sinu jaoks võibolla saab tehtud. JUBE KEERULINE ON. OOOOOOTTTAAAA aega läheb!
(ja Edith itsitab kõrval, vabandust.)
(Mulle vahepeal küll tundus, et David - põhietenduse lavastaja - tahab teda lüüa.) (Eriti kuna ta kolm sekundit pärast paanikat uhkustas, kuidas ta mingis Londoni tähtsas teatris tegi sadat asja korraga. David oli sellise näoga, et MIDASAAJADMEES?)
Ei, ta on tore, ja ma olen tänulik, et ta siiski neid cuesid üles kirjutab, ükskõik kui vaevaline see tema jaoks tundub, sest olgem ausad, ma vahel unustaks küll end täitsa ära.
Üritab smalltalk'i minuga puhuda vahepeal, ma siis vaimustun temaga koos ta asjadest, aga olen leidnud, et smalltalk on kohutav.
Ja siis ma tahtsin öelda, et valgus disainer või asi, sellest nädalast on uus lühietendus enne põhietendust, pidin siis neile uue valguse tegema. "Pmst nad istuvad autos öösel, ja siis teine cue on, et päike hakkab tõusma." JEEEEESSUUUS. Ma arvan, et disainimiseks on natuke vara veel. Väike paanika oli. (eriti kuna ei saa ju ühtki asja juurde panna ega midagi - korralda mingine valgus nende vahenditega, mis juba laes on (mis on väga spetsiifilised)). Ehk kuidas selle etenduse valgus sakib. Vabandust, etendus.
(Lisaks üks teatriomanikest, Ann? ma ei tea, neid on kaks ja nad on mõlemad väga sarnaste nimedega ja mul pole aimugi kumb on kumb või hetkel, et mis see teine nimi üldse on.. Allison? Tähendab, nad on mõlemad väga armsad ja käivad mulle korda mööda rääkimas, et nad ikka tahavad maksta mulle, aga et nad olid väga täpselt välja arvutanud kaasategevate inimeste arvu ja obviously ma lihtsalt tulin juurde ja blabla, aga et kui võimalik ja on hästi, siis nad ikka maksavad mulle.) (Ja seda, et nende teater on Lätis hästi popp, räägivad nad ka mulle korda mööda ja korraga, pidevalt.)
Ma lihtsalt tahtsin öelda, et ta ütlekb kõigile "mate" ja ma pole veel päris seda britttibritti kohanud, kes kõiki "mate'iks" kutsub. Nüüd siis sai see linnuke ka kirja.
"Y'alrigh' mate?!"
Ja ta on imearmsalt paanikas iga kord kui keegi talle uusi cue'sid ütleb (sest ta on nii veerand kohaga stage manager ka, et kirjuta kõik cue'd üles ja siis me mõlemad vaatame ta bookist neid..). Siuke paaanika on ta silmis ja hääles. MISSAÜTLESID MULLE PRAEGUST? MIDA? Ei, ma pean midagi MUUTMA??! VÕimatu! Ma pean selleks tervelt kolm rida eest poolt cue ära kustutama ja uude kohta kirjutama. OOTOOT: ma nüüd kaalutlen, kas see on võimalik. JAH, sinu jaoks võibolla saab tehtud. JUBE KEERULINE ON. OOOOOOTTTAAAA aega läheb!
(ja Edith itsitab kõrval, vabandust.)
(Mulle vahepeal küll tundus, et David - põhietenduse lavastaja - tahab teda lüüa.) (Eriti kuna ta kolm sekundit pärast paanikat uhkustas, kuidas ta mingis Londoni tähtsas teatris tegi sadat asja korraga. David oli sellise näoga, et MIDASAAJADMEES?)
Ei, ta on tore, ja ma olen tänulik, et ta siiski neid cuesid üles kirjutab, ükskõik kui vaevaline see tema jaoks tundub, sest olgem ausad, ma vahel unustaks küll end täitsa ära.
Üritab smalltalk'i minuga puhuda vahepeal, ma siis vaimustun temaga koos ta asjadest, aga olen leidnud, et smalltalk on kohutav.
Ja siis ma tahtsin öelda, et valgus disainer või asi, sellest nädalast on uus lühietendus enne põhietendust, pidin siis neile uue valguse tegema. "Pmst nad istuvad autos öösel, ja siis teine cue on, et päike hakkab tõusma." JEEEEESSUUUS. Ma arvan, et disainimiseks on natuke vara veel. Väike paanika oli. (eriti kuna ei saa ju ühtki asja juurde panna ega midagi - korralda mingine valgus nende vahenditega, mis juba laes on (mis on väga spetsiifilised)). Ehk kuidas selle etenduse valgus sakib. Vabandust, etendus.
(Lisaks üks teatriomanikest, Ann? ma ei tea, neid on kaks ja nad on mõlemad väga sarnaste nimedega ja mul pole aimugi kumb on kumb või hetkel, et mis see teine nimi üldse on.. Allison? Tähendab, nad on mõlemad väga armsad ja käivad mulle korda mööda rääkimas, et nad ikka tahavad maksta mulle, aga et nad olid väga täpselt välja arvutanud kaasategevate inimeste arvu ja obviously ma lihtsalt tulin juurde ja blabla, aga et kui võimalik ja on hästi, siis nad ikka maksavad mulle.) (Ja seda, et nende teater on Lätis hästi popp, räägivad nad ka mulle korda mööda ja korraga, pidevalt.)
October 22, 2013
Tuba lõhnab kui puhas pesu! (välja arvatud see nurk, kus on tume must pesu)
Ja muidugi on ka niiskus protsent jälle laes :D Ma juba mõtlesin, et olen siin osav olnud (mitte, et see minust väga palju sõltuks) ja oma niiskus protsendid normis hoidnud.. (Võinoh, mitte normis, aga UK toa kohta madalad..)
Ma tegelt teen kolm kommentaariumit CATS'i kohta:
* Terve overture oli lihtsalt Ood Moving Lightsidele. Ja LEDildele. Ja Strobole. (Ja ei ühtki näitlejat kassisilmadega ja publikus :( ma nii ootasin ju..)
Lisaks tulnukas ekstra suur moving lights asi-asi??? Ma endiselt ei oska välja mõelda, mis asi see asi täpsemalt oli, v.a et see koosnes päris mitmest "targast" valgusest.
* Nad olid väga vähe kassid, ja väga palju väga perfektseks treenitud tantsijad.
* Minu jalg tõuseb ka kõrgemale kui sellel Victorial seal -_-
* Gobod. ALL OF THEM. Tähendab kaks. (+ movinglightside omad..) Aga mis pagana pühalikkust nad üritasid tekitada seal koguaeg Vitraaž akna gobo ja puha..wut?
* Follow spottide craziness. Nagu.. KÕIKI sooloiste follow spottida? REALLLY?? Hullumeelsed.
* Nad esitasid niii Battle'it KUI KA growltigerit. Ma olin õnnelik! Pluss ma pole ju kordagi Ballad of MisIganesTaNimiOn kuulnud. PÕNEV.
* KÕIK MU SUHTED OLID OLEMAS! Üldiselt kehvalt, AGA OLID OLEMAS: Ma olin nii õnnelik!! lisaks Tumblebrutus ja Jemima!! Never noticed that one.
* Ma pole kunagi teist vaatust millekski pidanud.. Eelistan suuri tantsunumbreid esimeses vaatuses, aga OHSAPAGAN. Siinne teine vaatus rokkis kõvasti - Skimbleshanks ja Mistoffeles for the win! Ja Macavaty.
* Mistoffeles kontrollis oma follow spotti. I mean. Veel rohkem hullumeelsust neile operaatoritele. Käe liigutuste peale muutub spot väiksemaks-suuremaks. Ja need ju pole automaatsed, nad vahetavad neid käsitsi. HULLUMEELNE.
* RumTum sakkis oma laulu ajal. Ta oleks nagu panto's olnud. Reaalselt. (tähendab, kõik laulu "omanikud" tegid seda veidi, ilgelt käis pinda). Aga ta rokkis Mistoffelesi laulu. Reaalselt. WHATAVOICE nagu.
* Old Deuteronomy oli väga MITTE-BASS. wat? Ma mõtlesin, et see on nagu ta töö ülesanne, olla madalmadal bass. Aga ei, see Deuteronomy lihtsalt laulis kõiki oma laule oktaav kõrgemalt. WUT???
* Jemima hääl oli nagu 5-aastasel lapsel ja ma tahtsin teda lüüa. LÜÜÜAAAA..
* Demeter oli defo kõige parem. Kõige kassim ja tegi kõike nagu peab ja ma lihtsalt niutsin igakord kui ta ja Munkustrap!!! miumiumiumiu!!
* Aaaa, aranžeering ka suht sakkis. Ma saan aru, et neil on tuur ja piiratud pilli resurssid ja miskõik, aga midapaganat nagu?? Ja rütm! Need näitlejad ei tea sellest mitte midagi. The Naming of Cats oli näiteks kohutav.
Ja neile meeldis oma moodi rõhke panna. VÄGA omamoodi. Võibolla lihtsalt harjumatu.
*Grizabella ka sakkis, okei, ta oli põnev, ta läks üles Memory lõpus. Mis oli..põnev. Okei ta ei sakkinud. Lihtsalt ma olen natuke harjunud Elaine Paige'i eriti selge ja kõlava häälega.
* JennyAnyDotsis oli lihtsalt mingi minut mingit täiesti lampi muusikat? Stepi jaoks. Lihtsalt, täiesti tema teemast väljas?!
* Elektrikidra Jellicle Ballis oli põnev! (ja sellest ma ei räägi, et ma üritasin imeminiatuurselt kõiki liigutusi kaasa teha..)
* Ma nüüd ilgelt tahaks seda uuesti näha.
Ja muidugi on ka niiskus protsent jälle laes :D Ma juba mõtlesin, et olen siin osav olnud (mitte, et see minust väga palju sõltuks) ja oma niiskus protsendid normis hoidnud.. (Võinoh, mitte normis, aga UK toa kohta madalad..)
Ma tegelt teen kolm kommentaariumit CATS'i kohta:
* Terve overture oli lihtsalt Ood Moving Lightsidele. Ja LEDildele. Ja Strobole. (Ja ei ühtki näitlejat kassisilmadega ja publikus :( ma nii ootasin ju..)
Lisaks tulnukas ekstra suur moving lights asi-asi??? Ma endiselt ei oska välja mõelda, mis asi see asi täpsemalt oli, v.a et see koosnes päris mitmest "targast" valgusest.
* Nad olid väga vähe kassid, ja väga palju väga perfektseks treenitud tantsijad.
* Minu jalg tõuseb ka kõrgemale kui sellel Victorial seal -_-
* Gobod. ALL OF THEM. Tähendab kaks. (+ movinglightside omad..) Aga mis pagana pühalikkust nad üritasid tekitada seal koguaeg Vitraaž akna gobo ja puha..wut?
* Follow spottide craziness. Nagu.. KÕIKI sooloiste follow spottida? REALLLY?? Hullumeelsed.
* Nad esitasid niii Battle'it KUI KA growltigerit. Ma olin õnnelik! Pluss ma pole ju kordagi Ballad of MisIganesTaNimiOn kuulnud. PÕNEV.
* KÕIK MU SUHTED OLID OLEMAS! Üldiselt kehvalt, AGA OLID OLEMAS: Ma olin nii õnnelik!! lisaks Tumblebrutus ja Jemima!! Never noticed that one.
* Ma pole kunagi teist vaatust millekski pidanud.. Eelistan suuri tantsunumbreid esimeses vaatuses, aga OHSAPAGAN. Siinne teine vaatus rokkis kõvasti - Skimbleshanks ja Mistoffeles for the win! Ja Macavaty.
* Mistoffeles kontrollis oma follow spotti. I mean. Veel rohkem hullumeelsust neile operaatoritele. Käe liigutuste peale muutub spot väiksemaks-suuremaks. Ja need ju pole automaatsed, nad vahetavad neid käsitsi. HULLUMEELNE.
* RumTum sakkis oma laulu ajal. Ta oleks nagu panto's olnud. Reaalselt. (tähendab, kõik laulu "omanikud" tegid seda veidi, ilgelt käis pinda). Aga ta rokkis Mistoffelesi laulu. Reaalselt. WHATAVOICE nagu.
* Old Deuteronomy oli väga MITTE-BASS. wat? Ma mõtlesin, et see on nagu ta töö ülesanne, olla madalmadal bass. Aga ei, see Deuteronomy lihtsalt laulis kõiki oma laule oktaav kõrgemalt. WUT???
* Jemima hääl oli nagu 5-aastasel lapsel ja ma tahtsin teda lüüa. LÜÜÜAAAA..
* Demeter oli defo kõige parem. Kõige kassim ja tegi kõike nagu peab ja ma lihtsalt niutsin igakord kui ta ja Munkustrap!!! miumiumiumiu!!
* Aaaa, aranžeering ka suht sakkis. Ma saan aru, et neil on tuur ja piiratud pilli resurssid ja miskõik, aga midapaganat nagu?? Ja rütm! Need näitlejad ei tea sellest mitte midagi. The Naming of Cats oli näiteks kohutav.
Ja neile meeldis oma moodi rõhke panna. VÄGA omamoodi. Võibolla lihtsalt harjumatu.
*Grizabella ka sakkis, okei, ta oli põnev, ta läks üles Memory lõpus. Mis oli..põnev. Okei ta ei sakkinud. Lihtsalt ma olen natuke harjunud Elaine Paige'i eriti selge ja kõlava häälega.
* JennyAnyDotsis oli lihtsalt mingi minut mingit täiesti lampi muusikat? Stepi jaoks. Lihtsalt, täiesti tema teemast väljas?!
* Elektrikidra Jellicle Ballis oli põnev! (ja sellest ma ei räägi, et ma üritasin imeminiatuurselt kõiki liigutusi kaasa teha..)
* Ma nüüd ilgelt tahaks seda uuesti näha.
Sest ma olen fangirl ja pidin saama pluusi.
(Ja ma olen liiga laisk, et õigetpidi pilti pöörata.)
October 21, 2013
Täiega valetasin eelmises postituses.
Pea pesuni pole endiselt jõudnud, ja teed ma ei joonudki, kohvi hoopis.
Mul oli öösel taas mingi väga oluline asi, mida ma tahtsin üles kirjutada, aga olin netipulga - aahhaaaa, meelde tuli!
Ma mõtlesin sellest, et huvitav kui paljud minu põlvkonna inimeste lastel saavad olema igasugused fantaasiaraamatute nimed.. juunõu, nagu Harry, Hermione, Ron võiii Katniss võii Eddard või Arya või midagi? St ma mõtlesin, et kas uute populaarsete sarjade raamatute eduga tõuseb ka veidrate nimede edu? (Ses suhtes, et Harry, Ron ja Hermione pole veidrad...Aga pmst, ma kujutan ette, et kui mõni mu sõber peaks midagi sarnast oma lapsele nimeks panema, siis ma küll arutleks endamisi selle üle, et kas see nimi tuleb sealt, kust ma arvan, et ta tuleb..)
Ja siis ma tahtsin öelda, et olgem uhked mu üle. 3 aastat UKs on minust kasvatanud asjaliku täiskasvanu - täna panin heledad riided tumedatest eraldi pessu. Go me!
Pea pesuni pole endiselt jõudnud, ja teed ma ei joonudki, kohvi hoopis.
Mul oli öösel taas mingi väga oluline asi, mida ma tahtsin üles kirjutada, aga olin netipulga - aahhaaaa, meelde tuli!
Ma mõtlesin sellest, et huvitav kui paljud minu põlvkonna inimeste lastel saavad olema igasugused fantaasiaraamatute nimed.. juunõu, nagu Harry, Hermione, Ron võiii Katniss võii Eddard või Arya või midagi? St ma mõtlesin, et kas uute populaarsete sarjade raamatute eduga tõuseb ka veidrate nimede edu? (Ses suhtes, et Harry, Ron ja Hermione pole veidrad...Aga pmst, ma kujutan ette, et kui mõni mu sõber peaks midagi sarnast oma lapsele nimeks panema, siis ma küll arutleks endamisi selle üle, et kas see nimi tuleb sealt, kust ma arvan, et ta tuleb..)
Ja siis ma tahtsin öelda, et olgem uhked mu üle. 3 aastat UKs on minust kasvatanud asjaliku täiskasvanu - täna panin heledad riided tumedatest eraldi pessu. Go me!
Sain endale neti nüüd koju, hurraa mu asjalikkusele (nali), ja hurraa sellele, kes mõtles välja netipulgad! Muidugi on mul netipulgaga nüüd see paanika, et mul pole kunagi mingit piirangut peal olnud, jaaaa nüüd äkki on, kas saab hakkama või mitte?
Elan oma vanadekodus nüüd. (Guardian scheme, reaalselt elan vanadekodus - vanu inimesi enam pole, maja läheb 7-8 kuu pärast lammutamisele - seni aga, üüritakse tube välja, et hoida maja vandaalide ja mu jura eest.)
Hiilin ja piilun, et jumala eest, kellegagi kokku ei põrkaks teel kööki/vetsu/pesema. Nagu 3 aastat tagasi Trefloyne, jälle. (Ilmselgelt meeldivad mulle inimesed, can't you tell?)
Mu assistant lighting designeri tööst sai nii palju, et teisel päeval ma juba plottisin valgust arvutisse, ja siis sai minust valgusoperaator ka. Saan nuppu vajutada, õigel ajal. JEEE.
Siin kohal ütleks, et ma olen üllatavalt hea uue tehnoloogia välja nuputamises - Sam-poisil läks esimesel päeval tükkaega aega, et LightFactory programmist asja saada ja saaks normaalselt plottida, teisel päeval teda polnud, seega jäi asi minu kaela. Pressure oli peal ka, et noh, tegelt oleks plottimise siiski eelmine päev juba valmis saama, aga mis sa teed kui on vähe aega. Suhteliselt mõnus programme on, aga ma eelistan siiski oma vanahead Elemendi masinat (st, ainust valguspulti, mida ma tunnen, haahaa).
Naljakas ja natuke tüütu on, et etendused nii hilja hakkavad, see tähendab, et iga õhtu ma pean teatris olema kell 7, 8 on etendus, umbes 9.30 saan sealt ära, 10 on buss ja 10.45 olen kodus. Aga terve päev läheb õhtu ootamisele. Üritasin siin oma ümbrust uurida - hiigel Tescot otsida ja muud - ma otsisin seda Tescot friiking 3 päeva, sest igakord jõudis kell sinna maale, et ma pidin linna liikuma hakkama.. (TO be fair, see Tesco on VÄGA ajuvaba koha peal ka..) (Ja 3 päeva on tegelt natuke vale, 2,5 päeva, sest kolmandat korda ma läksin otsima seda pärast etendust, kell 10.30 umbes, jõudsin Tescosse enne 12t, hea, et see 24h lahti on.. Aga nagu reaaalselt, see peaks olema miilides sama kaugel kui Morrisons oli Aberis, st max 30 minti jalutust, aga EI MILLEKS TEEME ASJA KEERULISEKS.)
Ma tulin tegelikult siia mingi kindla mõttega, millestki rääkida, aga juu siis polnud oluline. (Mitte, et Tesco otsing oleks. Seiklus vist lihtsalt.) (Nagu tegelikult kõik praegu).
Aha, tahtsin öelda, et ma tõesti ei mõista inimesi, kes töötavadki ainult valgusoperaatorina, mingil juhul ei suudaks ma seda teha väga kaua aega. Hullem kui kontoritöö (kui etendus just väga hea ei ole). Istu seal ja vaata etendust igal õhtul ja vajuta umbes 50-60 korda nuppu. Pärast esimest nädalat olen ma juba etendusest tüdinenud, ja nädal on veel kannatada. Tähendab, teisipäeval on natuke põnevust, uus lühietendus on enne õiget etendust, saab neile midagi arvutisse programmeerida. Ja siis jälle. Klikk, klikk, klikk.
Ja siis ma tahtsin öelda, et ma suudan oma multi-roled-hero rolli kuidagi alati sujuvalt sisse elada. Märkamata. Mind pandi kavale kui Production Assistant/Lighting Operator, sest ma tegin liiga palju. Oehjah. Oskaks nüüd heliga ka midagi peale hakata, oleks päris vägev - uued asjad, mida uurida!
Juuksed vajavad pesemist. Varsti. Aga enne - tee aeg!
Elan oma vanadekodus nüüd. (Guardian scheme, reaalselt elan vanadekodus - vanu inimesi enam pole, maja läheb 7-8 kuu pärast lammutamisele - seni aga, üüritakse tube välja, et hoida maja vandaalide ja mu jura eest.)
Hiilin ja piilun, et jumala eest, kellegagi kokku ei põrkaks teel kööki/vetsu/pesema. Nagu 3 aastat tagasi Trefloyne, jälle. (Ilmselgelt meeldivad mulle inimesed, can't you tell?)
Mu assistant lighting designeri tööst sai nii palju, et teisel päeval ma juba plottisin valgust arvutisse, ja siis sai minust valgusoperaator ka. Saan nuppu vajutada, õigel ajal. JEEE.
Siin kohal ütleks, et ma olen üllatavalt hea uue tehnoloogia välja nuputamises - Sam-poisil läks esimesel päeval tükkaega aega, et LightFactory programmist asja saada ja saaks normaalselt plottida, teisel päeval teda polnud, seega jäi asi minu kaela. Pressure oli peal ka, et noh, tegelt oleks plottimise siiski eelmine päev juba valmis saama, aga mis sa teed kui on vähe aega. Suhteliselt mõnus programme on, aga ma eelistan siiski oma vanahead Elemendi masinat (st, ainust valguspulti, mida ma tunnen, haahaa).
Naljakas ja natuke tüütu on, et etendused nii hilja hakkavad, see tähendab, et iga õhtu ma pean teatris olema kell 7, 8 on etendus, umbes 9.30 saan sealt ära, 10 on buss ja 10.45 olen kodus. Aga terve päev läheb õhtu ootamisele. Üritasin siin oma ümbrust uurida - hiigel Tescot otsida ja muud - ma otsisin seda Tescot friiking 3 päeva, sest igakord jõudis kell sinna maale, et ma pidin linna liikuma hakkama.. (TO be fair, see Tesco on VÄGA ajuvaba koha peal ka..) (Ja 3 päeva on tegelt natuke vale, 2,5 päeva, sest kolmandat korda ma läksin otsima seda pärast etendust, kell 10.30 umbes, jõudsin Tescosse enne 12t, hea, et see 24h lahti on.. Aga nagu reaaalselt, see peaks olema miilides sama kaugel kui Morrisons oli Aberis, st max 30 minti jalutust, aga EI MILLEKS TEEME ASJA KEERULISEKS.)
Ma tulin tegelikult siia mingi kindla mõttega, millestki rääkida, aga juu siis polnud oluline. (Mitte, et Tesco otsing oleks. Seiklus vist lihtsalt.) (Nagu tegelikult kõik praegu).
Aha, tahtsin öelda, et ma tõesti ei mõista inimesi, kes töötavadki ainult valgusoperaatorina, mingil juhul ei suudaks ma seda teha väga kaua aega. Hullem kui kontoritöö (kui etendus just väga hea ei ole). Istu seal ja vaata etendust igal õhtul ja vajuta umbes 50-60 korda nuppu. Pärast esimest nädalat olen ma juba etendusest tüdinenud, ja nädal on veel kannatada. Tähendab, teisipäeval on natuke põnevust, uus lühietendus on enne õiget etendust, saab neile midagi arvutisse programmeerida. Ja siis jälle. Klikk, klikk, klikk.
Ja siis ma tahtsin öelda, et ma suudan oma multi-roled-hero rolli kuidagi alati sujuvalt sisse elada. Märkamata. Mind pandi kavale kui Production Assistant/Lighting Operator, sest ma tegin liiga palju. Oehjah. Oskaks nüüd heliga ka midagi peale hakata, oleks päris vägev - uued asjad, mida uurida!
Juuksed vajavad pesemist. Varsti. Aga enne - tee aeg!
October 14, 2013
Esimene tööpäev. Tere, olen assistant lighting designer, paariks päevaks küll ja tasuta, aga OY, mitte keegi teine me kursuselt pole saanud teatritööd, eksole.
Tegin kõike nagu alati. Olin esimesena kohal (sest Bristoli paanika ja ma JÄLLE ei teadnud, kuhu ma lähen..= jõudsin liiga vara..) ja olin üks viimasteist, kes lahkus (lavastaja ja helikujundaja veel jäid asju arutama..). Panin prožesid üles, valisin filtreid, käisin korjasin lavakujundajale oksi, olin valguse standin, värvisin pmst üksi kõik seinad valgeks. Go me.
Mulle meeldib teater, väga. 12 tundi läks nagu niuhti.
11.oktoobril käisime India restoranis mitmekesi (7 oli meid). Mulle tehti rohkem kinke kui on normaalne (st et ma olen UKs olles saand pakke Eestist=kommid aga mitte kohalikke kingitusi), mis oli veider. Ja korma oli liiga magus ja teenindajad liiga paanikas.
Kiisu Teddy nurrumist ja hommikust "HEI, MIKS SA ÜLEVAL POLE?! OK MA SIIS MAGAN SU KÕHUL!" igatsen. Billy't igatsen ka, sest ta on totu-nunnu. (Gemma kiisud)
Saadan iseendale paki, sest muidugi ja siiski on ikkagi liiga palju asju... lolllus.
Kohviku-Christine tegi mulle erisuuruses porgandikoogi krijaga "Good Luck Edith". Peaaegu oleks nutnud.
Teen interneti window shoppingut. Ikea, Argos, Matalan, Tesco. Tahan odavaid asju. Jalgratas tahan ka. Keegi annaks ehk?
Olen lõpuks saamas oma esimest couchsurfingu kogemust. Mulle anti master bedroom elamiseks, savahi. Oleks, et saaks siis perenaisega suhelda ka natuke, aga selle asemel teen 12 tunniseid teatrit päevi..
Teisipäevast saab mulle joonistada/kirjutada taas:
92 Eastwood Road
Bristol
BS4 4RS
UK
Tegin kõike nagu alati. Olin esimesena kohal (sest Bristoli paanika ja ma JÄLLE ei teadnud, kuhu ma lähen..= jõudsin liiga vara..) ja olin üks viimasteist, kes lahkus (lavastaja ja helikujundaja veel jäid asju arutama..). Panin prožesid üles, valisin filtreid, käisin korjasin lavakujundajale oksi, olin valguse standin, värvisin pmst üksi kõik seinad valgeks. Go me.
Mulle meeldib teater, väga. 12 tundi läks nagu niuhti.
11.oktoobril käisime India restoranis mitmekesi (7 oli meid). Mulle tehti rohkem kinke kui on normaalne (st et ma olen UKs olles saand pakke Eestist=kommid aga mitte kohalikke kingitusi), mis oli veider. Ja korma oli liiga magus ja teenindajad liiga paanikas.
Kiisu Teddy nurrumist ja hommikust "HEI, MIKS SA ÜLEVAL POLE?! OK MA SIIS MAGAN SU KÕHUL!" igatsen. Billy't igatsen ka, sest ta on totu-nunnu. (Gemma kiisud)
Saadan iseendale paki, sest muidugi ja siiski on ikkagi liiga palju asju... lolllus.
Kohviku-Christine tegi mulle erisuuruses porgandikoogi krijaga "Good Luck Edith". Peaaegu oleks nutnud.
Teen interneti window shoppingut. Ikea, Argos, Matalan, Tesco. Tahan odavaid asju. Jalgratas tahan ka. Keegi annaks ehk?
Olen lõpuks saamas oma esimest couchsurfingu kogemust. Mulle anti master bedroom elamiseks, savahi. Oleks, et saaks siis perenaisega suhelda ka natuke, aga selle asemel teen 12 tunniseid teatrit päevi..
Teisipäevast saab mulle joonistada/kirjutada taas:
92 Eastwood Road
Bristol
BS4 4RS
UK
October 5, 2013
Olin 12-voodilises hosteli ruumis üksi ühe öö. Sa vahi, nagu luksus ju!
Sain maja. Toa, st. JEEEEEEEEEEEEEE. (kolin sisse 15.okt, siis jagan teile ka aadressi..)
Päike paistis ja oli kaunis olla.
Scottt -friiking- Palmer hakkas mind Twitteris followima. MIDAHEKKI, MIS NENDEL ÜLIKÕVADEL STSENO VENDADEL MINUGA ON NÜÜD? (Scott Palmer on siis see tüüp, kes on välja andnud umbes kõik vähegi arvestatavad stsenograafia-alased õpikud/raamatud/artiklikogud)
Sain maja. Toa, st. JEEEEEEEEEEEEEE. (kolin sisse 15.okt, siis jagan teile ka aadressi..)
Päike paistis ja oli kaunis olla.
Scottt -friiking- Palmer hakkas mind Twitteris followima. MIDAHEKKI, MIS NENDEL ÜLIKÕVADEL STSENO VENDADEL MINUGA ON NÜÜD? (Scott Palmer on siis see tüüp, kes on välja andnud umbes kõik vähegi arvestatavad stsenograafia-alased õpikud/raamatud/artiklikogud)
Sandra lõikas juukseid kah ükspäev.
October 3, 2013
Jube raske on helistamisfoobiaga endale elamist leida.. Sest milleks peaksid inimesed emailidele vastama? Pole vaja ju. -_-
Olen Bristolis, vihma ladistab, istun Starbucksis (sain viimaks Pumpkin Spice Lattet - miks inimesed sellest nii vaimustuses on?) ja otsin elamiskohti.
Teine raskus on, et kui ma olen kuhugi kirjutanud, mis on hea ja ilus ja odav, et siis ma nagu ei raatsi seda võimalust käest lasta..et äkki saab odavamalt ja kaunimalt.. (Aga nende email ütleb, et vastavad 14 päeva jooksul - AGA MA TAHAN HOMSEKS ASJAD KORDA SAADA, va raisk.)
Kurb on olla.
Olen Bristolis, vihma ladistab, istun Starbucksis (sain viimaks Pumpkin Spice Lattet - miks inimesed sellest nii vaimustuses on?) ja otsin elamiskohti.
Teine raskus on, et kui ma olen kuhugi kirjutanud, mis on hea ja ilus ja odav, et siis ma nagu ei raatsi seda võimalust käest lasta..et äkki saab odavamalt ja kaunimalt.. (Aga nende email ütleb, et vastavad 14 päeva jooksul - AGA MA TAHAN HOMSEKS ASJAD KORDA SAADA, va raisk.)
Kurb on olla.
September 30, 2013
Hamish, kiisu, armastas mind täna. Nurus paid ja lebas mu peal ja lubas oma kõhtu sügada ja arvas, et ta on koer ja tõi mulle palli, et ma talle viskaks ja viskas viit ja tegi musi ja ma olin väga vaimustuses.
Also, ma olen endiselt meister dektiiv Edith. Kuigi Gem on väga lähedal. (ehk mängisime mu Cluedot, taas).
Also, ma olen endiselt meister dektiiv Edith. Kuigi Gem on väga lähedal. (ehk mängisime mu Cluedot, taas).
September 29, 2013
Ma pidin kreepsu saama. Tähendab. Ma olen endiselt väga suurte silmadega ja OMG näoga.
David Shearing, kes on suht noor stsenograaf, mu absoluutne lemmik WSD näituselt, teeb multimeedia teatrit ja IMEILUSAID asju; followis mind twitteris enne kui mina teda. OHMUJUMAL. MIKS.
David Shearing, kes on suht noor stsenograaf, mu absoluutne lemmik WSD näituselt, teeb multimeedia teatrit ja IMEILUSAID asju; followis mind twitteris enne kui mina teda. OHMUJUMAL. MIKS.
Minu nägu praegu, literaalselt.
September 28, 2013
28.september
Täna Peter ütles: "What's in Bristol that we don't have?" ja "If you are actually going..who am I going to annoy then?"
ehk elus poleks uskunud, et Peter on seda sorti tüüp, kes ei tahaks kedagi ära lasta.
Peter on mu boss, muide, võinoh, kokk/omanik kohvikus.
See oli omamoodi armas.
Üldse olid need vähesed kliendid, kes täna olid, väga toredad. Lõbus oli kuidagi. Ja kõik sai enamvähem tehtud, mis on ka alati positiivne.
Ja me Hagridil oli sünnipäev ja veendusin, et buttercream on täpselt nii rõve nagu ma teadsin, et ta on.
Ja õhtu otsa mängisime Heads Up'i, ja ma ei saa hakkama, sest pole Atsi, kes poole sõna pealt aru saaks, mida ma seletan, tähendab, kuna pole tiimimäng, siis sõnastaks ümber. Pole Atsi, kelle seletustest ma saaks poole sõna pealt aru. Ma ausõna olen kõige kehvem selles mängus. (Gem lõpuks lubas mul tõmmata muusikalide kaardid alla, siis läks asi paremaks, natukene.)
(Tähendab, kes seletab mulle Gershwini "he was quite a known composer.." ja kui ma kohe ei vasta, siis öeldakse, et niikuinii ei tea. "porgy and bess"? "Rhapsody in blue" teretulemast. )
Kolmapäeval on marsruut Aber-Cardiff-Bristol. Kas sellest midagi head ka tuleb, eks näis.
ehk elus poleks uskunud, et Peter on seda sorti tüüp, kes ei tahaks kedagi ära lasta.
Peter on mu boss, muide, võinoh, kokk/omanik kohvikus.
See oli omamoodi armas.
Üldse olid need vähesed kliendid, kes täna olid, väga toredad. Lõbus oli kuidagi. Ja kõik sai enamvähem tehtud, mis on ka alati positiivne.
Ja me Hagridil oli sünnipäev ja veendusin, et buttercream on täpselt nii rõve nagu ma teadsin, et ta on.
Ja õhtu otsa mängisime Heads Up'i, ja ma ei saa hakkama, sest pole Atsi, kes poole sõna pealt aru saaks, mida ma seletan, tähendab, kuna pole tiimimäng, siis sõnastaks ümber. Pole Atsi, kelle seletustest ma saaks poole sõna pealt aru. Ma ausõna olen kõige kehvem selles mängus. (Gem lõpuks lubas mul tõmmata muusikalide kaardid alla, siis läks asi paremaks, natukene.)
(Tähendab, kes seletab mulle Gershwini "he was quite a known composer.." ja kui ma kohe ei vasta, siis öeldakse, et niikuinii ei tea. "porgy and bess"? "Rhapsody in blue" teretulemast. )
Kolmapäeval on marsruut Aber-Cardiff-Bristol. Kas sellest midagi head ka tuleb, eks näis.
September 27, 2013
27.september
Mõtlesin, et tegelikult võiks üks Edith palju rohkem kirjutada. Välja elada ennast. Sest ma tean, et kirjutamine on mu põhiline iseenese mõistmise variant (kirjutamine endale, ärge lootkegi kõike näha või lugeda).
Teeme siis arutlusringi. Ekraaniga. Mina-ekraan-mina.
Jube keeruline on ikka see elamise leidmine, Aberis on see alati käinud nii poolmuidu, kuidagi keegi ütleb, et seal on ja siis nii saabki. On ära jäänud igasugused hirmsad maakleritelt petta saamised, mida pea üle nädala võib jälle oma facebooki feedist lugeda..
Alati on kohal midagi viga. Suurepärane hind ja koht, ja siis pole maksud sisse arvestatud ja on kirjutatud, et see lisab veel umbes poole üürisummast. No, thanks.
Imeline koht ja hea hind. Teised maja kaaslased on kaks 40-50 aastast meest. No, thanks. (no näete, eestlased, kes siin pole elanud vist ei mõistakski, mis selles siis halba on - kortermajades ju leidub igasuguseid - ega sa ju ei näe neid seal.. Aga Briti majad on nagu peremajad, kus kõigil on oma toake ja siis köök/vannituba/elutuba on kõigile kasutada, ja elamine 'perena' kahe/kolme keskealise mehega (, kes pahatihti soovivad ainult naisi oma kaasüürnikeks) tekitab natuke siiski mingeid hirmujudinaid minus. ) No, thanks.
Hea hind ja kaunis maja. Miljard miili ükskõik, millesest asulast eemal. Suurepärane kui oleks auto (võinoh..juhiloadki?) Mis kasu mina sellest saan, et kiirtee majale lähedal on? Lähen teen jalgrattal enesetappu? No, thanks.
Või on kõik sobiv, aga eelistavad mees üürilist (üürnikku? ma olen nüüd segaduses, mis sõna ma kasutama peaks?). Või võiks vanus olla 25+. Või see ammu tuntud jura - ole kas tudeng või professionaal. Just ülikooli lõpetanult peakski vist iga 'normaalne' britimaa elanik elama kodus vanematega ja mitte üritamagi mingisugust iseseisvat elu arendada. (sama käib töö otsimisega - ole kas õpilane, et saaksid teha mingeid õpipoisitöid (ma ei suuda sõna intern tõlkida, vabandust) või oma sadat miljonit professionaalset kogemust) (räägin siinkohal erialasest tööst).
Ühesõnaga, just ülikoolist tulnute elu on vägagi keeruliseks tehtud. Vahel tekib tunne, et jääkski siia Kiku põrandale ja teeks oma 2-3 vahetust kohvikus, terve elu. (ja siis teinekord tekib tunne, et vahet pole, ja ma lihtsalt lähen kuhugi ja loodan, et läheb hästi. Seda tunnet on vähem...kahjuks??!)
Ja teisesõnaga. Professor Brian Coxil on uus sari - Science Britannica. Vaatan, aegajalt lõpetan Prof. lauseid enne kui ta ise, ja tunnen end ääretult targana. CERN. Higgs Boson. Newton.
Elis ostis täna endale oma lab komplekti (kirurgilised igasugused käärid ja pintsetid ja skalpellid ja kõik muu, et asju ja elukaid lahti lõigata ja seestpoolt uurida) ja see on kõige ilusam asi maailmas. Nagu mõni ilus kunstnike pintslite komplekt.
(Ja siis ma mõtlen, et äkki oleks pidanud mingit loodusteadust õppima..eh)
Muidu olen mõttetu. Hurraa.
Teeme siis arutlusringi. Ekraaniga. Mina-ekraan-mina.
Jube keeruline on ikka see elamise leidmine, Aberis on see alati käinud nii poolmuidu, kuidagi keegi ütleb, et seal on ja siis nii saabki. On ära jäänud igasugused hirmsad maakleritelt petta saamised, mida pea üle nädala võib jälle oma facebooki feedist lugeda..
Alati on kohal midagi viga. Suurepärane hind ja koht, ja siis pole maksud sisse arvestatud ja on kirjutatud, et see lisab veel umbes poole üürisummast. No, thanks.
Imeline koht ja hea hind. Teised maja kaaslased on kaks 40-50 aastast meest. No, thanks. (no näete, eestlased, kes siin pole elanud vist ei mõistakski, mis selles siis halba on - kortermajades ju leidub igasuguseid - ega sa ju ei näe neid seal.. Aga Briti majad on nagu peremajad, kus kõigil on oma toake ja siis köök/vannituba/elutuba on kõigile kasutada, ja elamine 'perena' kahe/kolme keskealise mehega (, kes pahatihti soovivad ainult naisi oma kaasüürnikeks) tekitab natuke siiski mingeid hirmujudinaid minus. ) No, thanks.
Hea hind ja kaunis maja. Miljard miili ükskõik, millesest asulast eemal. Suurepärane kui oleks auto (võinoh..juhiloadki?) Mis kasu mina sellest saan, et kiirtee majale lähedal on? Lähen teen jalgrattal enesetappu? No, thanks.
Või on kõik sobiv, aga eelistavad mees üürilist (üürnikku? ma olen nüüd segaduses, mis sõna ma kasutama peaks?). Või võiks vanus olla 25+. Või see ammu tuntud jura - ole kas tudeng või professionaal. Just ülikooli lõpetanult peakski vist iga 'normaalne' britimaa elanik elama kodus vanematega ja mitte üritamagi mingisugust iseseisvat elu arendada. (sama käib töö otsimisega - ole kas õpilane, et saaksid teha mingeid õpipoisitöid (ma ei suuda sõna intern tõlkida, vabandust) või oma sadat miljonit professionaalset kogemust) (räägin siinkohal erialasest tööst).
Ühesõnaga, just ülikoolist tulnute elu on vägagi keeruliseks tehtud. Vahel tekib tunne, et jääkski siia Kiku põrandale ja teeks oma 2-3 vahetust kohvikus, terve elu. (ja siis teinekord tekib tunne, et vahet pole, ja ma lihtsalt lähen kuhugi ja loodan, et läheb hästi. Seda tunnet on vähem...kahjuks??!)
Ja teisesõnaga. Professor Brian Coxil on uus sari - Science Britannica. Vaatan, aegajalt lõpetan Prof. lauseid enne kui ta ise, ja tunnen end ääretult targana. CERN. Higgs Boson. Newton.
Elis ostis täna endale oma lab komplekti (kirurgilised igasugused käärid ja pintsetid ja skalpellid ja kõik muu, et asju ja elukaid lahti lõigata ja seestpoolt uurida) ja see on kõige ilusam asi maailmas. Nagu mõni ilus kunstnike pintslite komplekt.
(Ja siis ma mõtlen, et äkki oleks pidanud mingit loodusteadust õppima..eh)
Muidu olen mõttetu. Hurraa.
September 22, 2013
22.september
Mul on teglikult pikk postitus WorldStageDesignist pooleli, niiet see ilmub ka kunagi..hiljem..kui ma viitsin..
Kiire update mu elust:
*olen Aberis, taas/endiselt
* elan Kiku põrandal (mugaval madratsil, st)
* käin natuke tööl Rheidolis, endiselt (küll on tore, et ma 2. aastal sellise töö leidsin, mis pole mingi ametliku contractiga ega midagi, st võimaldab lihtsalt uuesti vahetusi saada, jeee)
* muidu olen mõttetu, jee.
Mitte midagi põnevat ei toimu. Ajan vaikselt Bristolit, kuhu ma lähen nüüd üksi, sest inimesed sakivad (no, tglt ei saki, aga erinevate põhjuste pärast on jäänud mitmest üks, niiet nats sakivad, aga pole hullu..). Ja ilmselt loodaks oktoobri algusest sinna kolida, kui hästi läheb (hoiame pöidlaid, onju).
Kiire update mu elust:
*olen Aberis, taas/endiselt
* elan Kiku põrandal (mugaval madratsil, st)
* käin natuke tööl Rheidolis, endiselt (küll on tore, et ma 2. aastal sellise töö leidsin, mis pole mingi ametliku contractiga ega midagi, st võimaldab lihtsalt uuesti vahetusi saada, jeee)
* muidu olen mõttetu, jee.
Mitte midagi põnevat ei toimu. Ajan vaikselt Bristolit, kuhu ma lähen nüüd üksi, sest inimesed sakivad (no, tglt ei saki, aga erinevate põhjuste pärast on jäänud mitmest üks, niiet nats sakivad, aga pole hullu..). Ja ilmselt loodaks oktoobri algusest sinna kolida, kui hästi läheb (hoiame pöidlaid, onju).
August 28, 2013
28.august
Suvi saab kohe läbi, ja nii ka minu oleng Eestimaal.
Jälle on jäänud mitmed olulised asjad tegemata - Saaremaale pole jõunud, Elot pole näinud jm.
Samas on tehtud ja tegemisel mitmed asjad, mis on juba aastaid tegemata olnud - Franckile koogi meisterdus, Potterimaraton jm.
Aga veider on ikka, sest ma üldse ei tea, mis saama hakkab. Lennupilet on ostetud, aga pole ju ei kohta, kuhu minna ega mõtteidki, mis toimuma hakkab.
Tähendab, esimese plaanina lähen kindlasti WorldStageDesign'i festivalile Cardiffis.. Aga kus ma ööbin ja mis pärast seda saab? Kes teab?
Miljoneid netiaknakesi on lahti short term let'idega ja couch surfingu inimestega ja üüripakkumistega, et äkki ikka kuhugi saab korraks..
Keeruline on, kuidas inimesed niimoodi reisivad, et ostavad lihtsalt pileti ära ja siis lähevad kuhugi - see siiski eeldab ju paljut ja paljut eeltööd või läbimõeldust.
Samas on omamoodi põnev ka - seiklus, vist.
Eks näis, eks näis.
Jälle on jäänud mitmed olulised asjad tegemata - Saaremaale pole jõunud, Elot pole näinud jm.
Samas on tehtud ja tegemisel mitmed asjad, mis on juba aastaid tegemata olnud - Franckile koogi meisterdus, Potterimaraton jm.
Aga veider on ikka, sest ma üldse ei tea, mis saama hakkab. Lennupilet on ostetud, aga pole ju ei kohta, kuhu minna ega mõtteidki, mis toimuma hakkab.
Tähendab, esimese plaanina lähen kindlasti WorldStageDesign'i festivalile Cardiffis.. Aga kus ma ööbin ja mis pärast seda saab? Kes teab?
Miljoneid netiaknakesi on lahti short term let'idega ja couch surfingu inimestega ja üüripakkumistega, et äkki ikka kuhugi saab korraks..
Keeruline on, kuidas inimesed niimoodi reisivad, et ostavad lihtsalt pileti ära ja siis lähevad kuhugi - see siiski eeldab ju paljut ja paljut eeltööd või läbimõeldust.
Samas on omamoodi põnev ka - seiklus, vist.
Eks näis, eks näis.
July 22, 2013
22.juuli
Tervist, üle pika aja.
Nüüdsest võite pöörduda minu poole vaid kui Edith Hermann, BA.
Tähendab, kõige toredam kogu tseremoonia juures oligi, et proua aserektor? (umbes noh) õnnitles PhD saanuid "Congratulations, Doctor WhatEverTheirNamesWere"
Pool UKd sai läbi sõidetud. Kääbiklaski käidud, umbes. Natuke UK rivieerat nähtud. Ja öö lennujaamas veedetud, traditsiooniliselt.
Ebatraditsiooniliselt sain läbi turvakontrolli minna vaid ühe eksemplariga igast riidehilbust. Ehk kohver kaalus lubatud 20kg asemel 13kg. Ja polnud vaja kaameraid ja üleliigseid raamatuid kuskil põues peita.
Nüüdsis juba 4. päev Eestis ja ma olen Tartut rohkem näinud kui Tallinnat. Chalice'i kontsert oli meeliülendavalt kaunis ja Tartu kohvikud on küll jube armsad, aga teenindus on endiselt kehv (eestlased pagan..).
Kõik saavad aru kui ma tänaval juttu räägin ehk Edith peaks natuke vähem lolli loba suust välja ajama.
Ja kass leiab isegi 4.päeva alguses veel, et ma pole teda piisavalt piinanud ja ronib ise sülle.
Ja ühel hetkel tuleb välja mõelda, et mis Minu Walesist saab, sest ei ole enam ju Edith Aberis ja Walesiski mitte. Natuke on veel aega, nii kauaks jääb, mis on.
Nüüdsest võite pöörduda minu poole vaid kui Edith Hermann, BA.
Tähendab, kõige toredam kogu tseremoonia juures oligi, et proua aserektor? (umbes noh) õnnitles PhD saanuid "Congratulations, Doctor WhatEverTheirNamesWere"
Pool UKd sai läbi sõidetud. Kääbiklaski käidud, umbes. Natuke UK rivieerat nähtud. Ja öö lennujaamas veedetud, traditsiooniliselt.
Ebatraditsiooniliselt sain läbi turvakontrolli minna vaid ühe eksemplariga igast riidehilbust. Ehk kohver kaalus lubatud 20kg asemel 13kg. Ja polnud vaja kaameraid ja üleliigseid raamatuid kuskil põues peita.
Nüüdsis juba 4. päev Eestis ja ma olen Tartut rohkem näinud kui Tallinnat. Chalice'i kontsert oli meeliülendavalt kaunis ja Tartu kohvikud on küll jube armsad, aga teenindus on endiselt kehv (eestlased pagan..).
Kõik saavad aru kui ma tänaval juttu räägin ehk Edith peaks natuke vähem lolli loba suust välja ajama.
Ja kass leiab isegi 4.päeva alguses veel, et ma pole teda piisavalt piinanud ja ronib ise sülle.
Ja ühel hetkel tuleb välja mõelda, et mis Minu Walesist saab, sest ei ole enam ju Edith Aberis ja Walesiski mitte. Natuke on veel aega, nii kauaks jääb, mis on.
June 27, 2013
Mõningate kurbade, kurbade uudiste sekka ka mõni toredam noot.
*Bristol on imetore linn!
*Edith lõpetab ülikooli 1.astme hindega!
(Seletuseks Briti ülikoolides saab hindeid 4.kategoorias - 1. kui kõige kõrgem (70+ punkti), 2.1, 2.2 ja 3.... Põhimõtteliselt on 1.aste võrdne A'ga, näiteks või hindega 5 kui nii on parem mõista.)
*Bristol on imetore linn!
*Edith lõpetab ülikooli 1.astme hindega!
(Seletuseks Briti ülikoolides saab hindeid 4.kategoorias - 1. kui kõige kõrgem (70+ punkti), 2.1, 2.2 ja 3.... Põhimõtteliselt on 1.aste võrdne A'ga, näiteks või hindega 5 kui nii on parem mõista.)
June 21, 2013
21.juuni
Mul on väike paanika-atakk, sest ma helistan friiking kinnisvaramaaklereid mööda, ja ülekõige maailmas ma vihkan helistamist.
Vähemalt 5-10 minutit enne kui ma suudan pärast numbri valimist rohelisele kõnealustamisnupule vajutada.
Väga jube on olla.
Väga. jube.
Vähemalt 5-10 minutit enne kui ma suudan pärast numbri valimist rohelisele kõnealustamisnupule vajutada.
Väga jube on olla.
Väga. jube.
June 12, 2013
12.juuni
Tere, kompuutriruumi, jälle.
1. Disainin graduation balli ja see saab olema üks fabolous üritus.
2. Ja sain stseno tulemuse tagasi - 68 nii koduka kui Kuu eest. Mis paneb mind olukorda, kus pagana Sheikspiiri essee otsustab, kas ma saan 1. või 2.1 (ehk niiöelda cumlaude või siis lihtsalt..) OHMUJUMAL. Ma oleks võinud natuke paremini kirjutada seda esseed.. Närvid, need närvid ütlevad kohe üles.
3. Suure tõenäosusega lähen järgmine juuli Barrie pulma pildistama. OMG.
1. Disainin graduation balli ja see saab olema üks fabolous üritus.
2. Ja sain stseno tulemuse tagasi - 68 nii koduka kui Kuu eest. Mis paneb mind olukorda, kus pagana Sheikspiiri essee otsustab, kas ma saan 1. või 2.1 (ehk niiöelda cumlaude või siis lihtsalt..) OHMUJUMAL. Ma oleks võinud natuke paremini kirjutada seda esseed.. Närvid, need närvid ütlevad kohe üles.
3. Suure tõenäosusega lähen järgmine juuli Barrie pulma pildistama. OMG.
June 11, 2013
11.juuni
Nüüd siis ongi nii, et majas ei ole netti, ja ma juba ei tea, mis ma oma eluga peale hakkan..
Kurb natuke.
Aga elab üle.
Ja maja on ikka kole suur. Ja haisev.
Käin spreiga ringi mööda maja ja lihtsalt.. spreitan.
Aga, eh, ma ei tea ühesõnaga.
Käin tööl, ja kirun uusi, et nad pole kohe ja esimese korraga nii head nagu võiks (ilmvõimatu ideeliselt, aga there we go)
Mingi põneva mõtte tahtel ostsin eile seeni, et noh..ma ei tea, teeks katset.. Ei olnud hea katse. Tähendab, mulle täitsa meeldib seente maitse, aga nende tekstuur on nii kohutav, et ma ei tea, ökk.
Vot jah. Ilmad on ka soojad, lausa palavad, isegi mul on süümekad kui ma toas olen.. (kuigi maja on mõnus jahe, ja kellele seda päikest ikka tarvis on..)
Kurb natuke.
Aga elab üle.
Ja maja on ikka kole suur. Ja haisev.
Käin spreiga ringi mööda maja ja lihtsalt.. spreitan.
Aga, eh, ma ei tea ühesõnaga.
Käin tööl, ja kirun uusi, et nad pole kohe ja esimese korraga nii head nagu võiks (ilmvõimatu ideeliselt, aga there we go)
Mingi põneva mõtte tahtel ostsin eile seeni, et noh..ma ei tea, teeks katset.. Ei olnud hea katse. Tähendab, mulle täitsa meeldib seente maitse, aga nende tekstuur on nii kohutav, et ma ei tea, ökk.
Vot jah. Ilmad on ka soojad, lausa palavad, isegi mul on süümekad kui ma toas olen.. (kuigi maja on mõnus jahe, ja kellele seda päikest ikka tarvis on..)
June 8, 2013
7.juuni, uuesti
(jura kui öösel postitad, tulebki sama päev kaks korda)
1. Käin mööda maja Frebreze'iga ringi ja üritan vanainimesehaisust lahti saada..
2. See köök, ma tahan nutta, see on isegi minu standardite järgi kohutav. Ma lootsin, et see on lihtsalt esmamulje, aga siis ma avasin kappe ja külmkappi ja tahtsin natuke minestada. Üks päev ma teen ühe suure väga suure puhastuse. VÄGA SUURE.
3. Ma leidsin teleka. See ei tähenda head. St, et mu ööd-päevad-jakõikmuuvabaaeg kulub teleka ees.
1. Käin mööda maja Frebreze'iga ringi ja üritan vanainimesehaisust lahti saada..
2. See köök, ma tahan nutta, see on isegi minu standardite järgi kohutav. Ma lootsin, et see on lihtsalt esmamulje, aga siis ma avasin kappe ja külmkappi ja tahtsin natuke minestada. Üks päev ma teen ühe suure väga suure puhastuse. VÄGA SUURE.
3. Ma leidsin teleka. See ei tähenda head. St, et mu ööd-päevad-jakõikmuuvabaaeg kulub teleka ees.
Subscribe to:
Comments (Atom)