Minu Wales: Kevad Bristolis

Oli viimane aeg, et ma oma pool-naljaga antud uusaastalubadusi täidaks, eksole.
Ehk oli aeg kaamera riiulist välja võtta ja tolmust puhtaks pühkida.
(riiulit mul muidugi pole, aga saate ju aru küll, eks)

Viimased kaks päeva olen olnud kaamera külge aheldatud ja võtnud viimast kaunist kevadisest ilmas, mis on Suurbritanniat tabanud.
Soojasid ilmasid oli ennegi, aga need olid nõnda üksikud ja neile järgnesid alati pikad vihma ja tormi ja uputuse perioodid. Nüüd vist taevas tõesti selgineb, ja hakkab suvepisikki (oh, kui vahva sõna!) enda nägu näitama.

Eile-täna oli siis täpselt nõnda soe, et neidudel seelikute/kleitide/lühikeste pükste all polnud enam sukkasid (mitte, et see väga eriline oleks kuidagi, teades britte ja nende pidu-riietust, näiteks) ja nii mõnigi noorhärra patseeris tänaval lausa särgitult.
Kohe siuke soe tunne tuli. Ja Päikegi polnud nii vastumeelt. See on see esimese Päikese värk, siis ta on täiesti välja kannatatav ja lausa nauditav!

Eile (laupäeval) ma üritasin olla hästi kaval ja vältida keskpäeva ja hilispärastlõuna Päikest ja liigset valgust, reisisin ringi ja üritasin merd näha (ma jõudsin täpselt nii kaugele, et olid suured konteinerid ja kraanad ja üks laev paistis kaugusest, ja kajakaid oli tavalisest natuke rohkem, aga päris veeni ma ei jõudnud, sest kõik oli aiaga piiratud.) (ja ma ausõna ei teadnud, kus ma täpselt olen).

Ja nii umbes täpselt enne päikese loojangut jõudsin ma Clifton Suspension Bridge'i juurde, mis on umbes Brisotli kõige olulisem 'vaatamisväärsus'. (Semu alati vingub, et Krakowis on rohkem ja ägedamaid rippsildu, aga Brittidele siiski meeldib oma üksikutega uhkustada, eksole). Ja silla kaitseks võin öelda, et on kaunis küll. Võib-olla mitte sild ise nii võrd, aga kogu ümbrus - jõe org ja mäed; ja õhtune valgus; ja eemalt paistev linn, kus vaikselt süttivad tuled, oli küll väga kaunis. (kirjavahemärgid selles lauses on täiesti pöörased, ma loodan, et mingit moodi ikka saab aru).
Naersin küll omaette seal, kuidas kõik ikka väga üritasid silda pildistada.

Pärast jalutasin Cliftonis ringi, ja mõtlesin, et see ikka on väga kaunis linnaosa. VÄGA. Siuke, pisike Pariis. See Pariis, mis on mu mõtteis - romantiline ja kauni arhitektuuriga ja kultuursete inimestega ja pisikeste kohvikutega.

Täna ma nii palju ringi ei trippinud. Ma küll tahtsin minna Ashton Court'i, aga ma unustasin täitsa ära.
Töölt tulles bussis istusid mu taga kaks meest, kes rääkisid arhitektuurist omavahel, ja seda oli nii kaunis kuulata, sest nad tõesti teadsid stiile ja ajastuid ja arhitekte ja seletasid, miks neil üks või teine ehitis meeldis, et ma mõtlesin, et ma ei lähe enne maha kui nad lähevad maha! Õnneks (?!) läksid nad minuga samas peatuses maha. Jälitasin neid natuke ja üritasin veel kuulata, aga linnatänavail on see keerulisem kui üpris tühjas bussis.

Bristoli Katedraali kellad jälle kõmisesid. See on nii vahva kuidagi. Ma ei tea, mis puhul või millal neid mängitakse, aga ma olen mitmeid kordi kuulnud, ja alati see kestab üpris kaua. (Mingi missa võib-olla?).
Ja see on kuidagi nii... britilik.
Tudengid ja muidu semud istusid kõik College Green'il murul. Kes päevitas, kes luges, kes õppis, kes niisama. Kes mängis palli, kes jooksis ringi, kes tegi rula trikke.
Ja siis taustal on kiriku kella mäng.
See on nii britilik. Ja samas. ameerikalik? nagu stseen kuskilt keskkooli filmist? huvitav!

Minagi istusin ja lugesin (käisin raamatukogus, et paar raamatut tagasi viia, ja oma hunnikut vähendada, aga nooo... tulin tagasi rohkemate raamatutega...) natuke aega College Green'il, aga mu valitud koht läks kiiresti varju, ja ma mõtlesin, et ma parem sammun edasi.

Kõik Watershed'i ümbrus oli nagu kuskil... Hispaanias? Barcelonas, näiteks. Kollakad toonid suurest päikesest. Inimesed jäätise järjekorras. Lapsed paljajalu purskkaevudes. Inimesed treppidel istumas ja oma jäätis nosimas. Väga lõunamaine! Minu mõtteis, ma ju pole käinud, aga arvan.

Jalutasin ka Watershed'i turukeselt läbi, maitsesin IMEHEAD chai teed, vaatasin ahne pilguga raamatuid, ja imetlesin käsitöö ehteid.

Nõnda läks minu nädalavahetus.
Lisaks tekitasin endale uue watermargi, mis oli juba ammu mõtteis, aga kartsin valmistamisprotsessi, aga tuli välja, et oli väga okei. Lightroomis ei saanud teda toimima ainult, mis on natuke tüütu.
Üritasin ka HDR pilte teha. Aga mu töötlus-skill pole nii hea. Vist, ei tea. Ühesõnaga, ei tulnud see väga välja.

Nüüd aga, nautigem!