See nädal olen jube kultuurne. Saadan postkaarte ja käin teatris ja nüüd käisin kinos ka.

Wes Andersoni "The Grand Budapest Hotel".
Meees, sul on kaunis maailmavaade! Ja nii kaunid toonid ja nii kaunis on kõik pildiliselt.

Ja tulin ära ja nägin Bristolit Wes Andersoni toonides, ja oli ilus olla.

Lisaks oli tänane päev justkui laenatud maikuust - päike säras, ilm oli natukene lämbegi kui välja arvata mõned soojad-soojad suvised tuuleiilikesed. Täna jätsin jope südame rahuga koju, ja ma endiselt teen õigeid otsuseid, ka õhtul kell 8, kui film vaadatud, ja päike ammu loojas, oli õues soe ja suvine. Selline nagu ma kujutan ette Pariisi suvel, filmides (sest päris Pariis on alati natuke pettumus...)(selline natuke Woody Alleni "Midnight in Paris" tunne, aga nagu ma juba ütlesin, Wes Andersoni toonides)