December 29, 2012

29.detsember

Antonia pani täna oma telefoniga tehtud pildid üles. (Britilikult absoluutselt KÕIK 280 pilti, mis tal ilmselt telefonis oli, isegi kui ühte pilti on 8 tükki...)
JA kurb on vaadata. (ja on vist tore ka, et ma olen ka paarile pildile sattunud..)
Me tõesti olime perekond. Tõesti ja päriselt.
Oeh..

December 27, 2012

27.detsember

24.detsember oli üks suur töö päev ja hullumaja. Et kui tavaliselt on üheks päevaks üks A4 täis kookide tellimusi, siis jõululaupäevaks oli 9 lehekülge. Et leia sealt siis need õiged inimesed ja õiged koogid.
Ei, aga saime hakkama. Polnud nii jube midagi. Lõpuks oli suur koristamine, sest kohvik on nüüd kuu aega puhkusel, ja ükski toiduasi ei saa ju jääda sinna.
Nii ma tulingi töölt ära 3 kilekotitäiega - mince pie'sid, kooke, muffineid, jam tarte, suur yule log.
Ruudi emmel oli küll hea meel, et ise ju ei oskaks osta selliseid asju, aga samas saab aimu kohalikest maiustest :)
Tööl olin tund kauem ka, niiet toa viimaste hetkede koristamine piirdus tunni asemel 5 minutiga, sest siis oli vaja juba sööma hakata ja siis tuli juba Sandra ka!

Siuke söömaorgia :D kõigepealt soolane laud, paljupalju süüa, igast salateid ja verivorsti ja sinki ja kartulisalatit ja noh, nagu peab.. Ja siis magusalaud, mis oli sama lookas kui mitte rohkemgi veel :D
Sõime kella 8st kella 3ni öösel. Ja siis vaatasime filmi. Ja jõul kestis kaua.

Ja siis ülejäänud päevad me Sandraga kuulasime lõppematus kogustes muusikat (ja siis kui ühel hetkel jäime kahekesi majja, siis me kuulasime seda muusikat natuke valjult :P Ja hüppasime ringi.. :D )
Sõime lõppematus kogustes ülejääke, eriti magusaid.
Jõime palju kohvi ja teed.
Vaatasime filme ja BlackBookse.
Sõime Dominose pizzat.
Käisime jalutamas.
Jaurasime niisama.
Pakkisime ta asju ümber.

Nii hea!
Hea oli Sandrat näha.

Nüüd peaks end kokku võtma ja esseid kirjutama hakkama, aga kussiissellega..Peaks, väga.
Aga täna olen endiselt teki all elanud ja uut muusikat avastanud.

December 22, 2012

22.detsember

Tööl kirjutasin ikka paberitele 21.12, nii põnev number ju, mida kirjutada :)

Aga, et.. hullumaja jätkub.. Ei, tähendab.. Minul oli jumala okei, Kamillal oli lihtsalt triljon nõud pesta, ja ta on nats printsessike ja teeb seda kummikindad käes, ja ülima ettevaatusega, st..mitte piisavalt kiiresti..
Perekond Lees oli üks suur paanika pesa.. Nad olid eile öösel kell 2 alles lõpetanud kookide ja asjade tegemise, kõik natuke trotsid ja silmad punased peas. Ausõna hakkas kahju neist. Viisin neile piparkooke. Christine'ile maitsesid, aga teistest ma ei tea :P Christine naeris küll, et ma oleks pidanud neid umbes novembris tegema, et siis nad oleksid pannud müüki ka neid :P
Dave käis jälle pealaiali otsas, ütled talle 3 orderit korraga ja ta lihtsalt.. murdub. Ja siis ta tegi õhtust vahetust ettekandjana, sest mina ja Kamilla oleme nüüd ainsad, kes siia on jäänud.. Ja siis ma istusin ja olin oma pausil ja naersin ta üle, omaette.. Käib ringi kohvikus tähtsa näoga, vaatab 4 korda, et jah, ikka veel on koogid ilusasti välja pandud letile.. Jaaa.. ja siis ei korja ühtegi sodi ära laualt ega märka kliente kui nad sisse tulevad :P Päris hea tüüp oled.
Tippe anti täna niii palju. Üks mees, tuli sõi, toit maksis 4.70 või midagi, andis tippi 5 naela plus 30 senti, mis üle jäi maksmisest. Mida?? Eee, jah härra, okei, põnev.. Ah?
Ühesõnaga.. Saime mõlemad kokku natuke üle 6 naela tippi.. Rohkem kui ühe töötunni palk :P (napilt küll :P)

Ja Ruudi ema tuli talle külla jõuluks. St, et jõuluks sööme Eesti verivorsti ja sinki ja ma ei tea mida :P võinoh.. Armas on igatahes :) "Saatsin talle toidupaki ka enne teele", et topelt kogus eesti sööki Ruudile :D Nii armas :D
Ruudi tõi tolmuimeja ka kuskilt, jeee, saab koristada... (haahaa)

21.detsember, osa2

Eeh, noh veider on, sest mu tänane blogipostitus on tehtud enne 10t hommikul..ehk tegelikult polnud veel mitte midagi juhtunud..eksole..

Tööl oli täielik hullumaja. Linnas ka. Kella 11ks tööle minnes läbi Aberi jalutades.. Nomaeitea, kus nüüd äkki niii palju inimesi Aberisse sai??brrr :S
Igatahes jah, tööl oli hullumaja, see vanemtädi Annie, kellega ma eelmine aasta koguaeg koos töötasin, see lihtsalt oli paanikas ja ei suutnud midagi teha.. Ja see juba ütleb midagi.. Ta oli lihtsalt nagu üks suur tuulepea, mitte midagi ei suutnud teha.. Ja köögis oli siuke armas perekondlik üksteise peale karjumine :D ja ma lihtsalt laulsin jõululaule, sest ma ei viitsinud paanitseda..

Pärast tööd.. Läksin läbi parkla ja seal oli üks naine, kes kärutas ratastoolis vanameest, ja vanamees mängis, et ta on miskine lind :D Itsitasin oma ette :D (ma täna üldse kohe ei oska neid sõnu kokku ja lahku kirjutada... oma ette? vanamees? koguaeg?  bleh)

Ja siis olin voodis keras.. Olin väsinud (SÄH SULLE KEHA; MA JU HOIATASIN). Kuulasin jõululaule. Uurisin natuke Pottermore'i ja siis lõpuks suht öösel leidsin, et tegelt ka võiks piparkooke teha..
Ma nüüd ei tea.. Naljakad koogid tulid.. Tegin hästi vähe.. Pisikese plaaditäie.. mingi 12 kooki umbes.. Mulle tundub, et mulle meeldib tainas rohkem, heh. Ei tea.. ma vist lihtsalt.. mulle ei meeldi vist see, et pole lihtsalt küpsetuspaberit kapist võtta.. Ja et ei ole lihtsalt meie punaste otstega taignarulli sahtlis.. Ja et ei ole igivana pintslit lihtsalt sahtlis, millega muna peale määrida.. Ja ei ole kolme suuuurt ahjuplaati, millele piparkooke teha.. Ja siis on kuidagi.. niru neid teha..
Ja siis vist, et see tainas on nii hele..ja siis jäävadki nii heledad piparkoogid..ja küpsetuspulbrit sai vist ka nats palju.. Ja ma üldse ei saanud aru, millal nad valmis hakkavad olema..Ja siis emme ütles, et Ele ja Eik tegid ka täna piparkooke.. ja siis..on vist...kurb olla...

December 21, 2012

21.detsember

Magamisega on lood nii, et... mmm.. Kell 5 juba hakkas peale see, et keeran külje; magan pool tundi; ärkan; keeran teise külje; "proovime uuesti"... Ja siis nats enne 8t sai siiber ja mõtlesin, et no "midaiganes keha, ise tead, kui pärast väsinud oled.." ja ärkasin üles.

... ja hiilisin alla ja sõin piparkoogitainast! NOM!

Üllatavalt hea sai! Ausalt, maitseb nagu poe oma. Kuigi... tal on nats mingi sordi maitse, millel on mingi naljakas krõmps sees, mis mulle nii väga ei meeldi.. Aga see krõmps on peaaegu täitsa kadunud, nüüd kui ta on peaaegu terve päeva külmkapis olnud!
Jube lihtne oli teha.. Ma mäletan, et kui oli pisike (pole aimugi KUI pisike..), et me ükskord tegime piparkoogitainast, ja see võttis terve sajandi aega, et teha.. ausalt.. rohkem ei mäleta midagi sellest.. et mis moodi maitsesid või kuidas tegime... sajand läks aega...

See piparkoogitainas valmis nii umbes max 40 minutiga :D
Olen äge ja lisan retsepti:

Asjad:

  • 250gr siirupit (ma arvan, et mul läks nats rohkem, kasutasin Lyonsi Golden Siirupit, Eestis on vist ee.. Dansukkeri siirupid..)
  • 150gr suhkrut
  • 2sl kaneeli
  • 2tl nelki
  • 1tl ingveripulbrit
  • 1sl muskaatpähklit ( retsept ütleb tegelt, et kardemoni, aga see oli niii kallis, ja polnud jahvatatud, et ma mõtlesin, et.. eiph, seda ma ei pane)
  • 250gr võid 
  • 2 muna
  • 600gr jahu
  • 2tl soodat või küpsetuspulbrit
Tegumine:
 
Paned siirupi, suhkru ja maitseained potti ja hoiad tulel kuni keemiseni. Lisad või, segad kuni või on sulanud. Lased nats jahtuda.. Lisad kloppides munad. Sega küpsetuspulber jahuga ja lisa see segu muule segule. aeglaselt, pidevalt segades.. VOILA! Või tähendab, sega hästi ühtlaseks ja siis pane kilesse ja külmkappi. Ja siis käi iga natukese aja tagant nosimas..


December 20, 2012

20.detsember

Sain Sherlocki kalendri.. Hea nali oli sellega, üleeile vist oli kiri, et "tuli pakk,oli liiga suur, tule järele või tee recollection", ma siis mõtlesin, et teen recollectionit vahelduseks.. Ei tea ka, et mis pakk see on ju.. et ütleb küll, et "liiga suur", aga kalender on ju õhuke, et kõik igasugused raamatute pakid amazonist mahuvad vabalt postipilust sisse, et kuidas siis kalender ei mahu?? Midagi muud nagu pole tellinud ka.. hmm, okei.. Ja nali oligi, et see kalender oli umbes 8x suuremas pakis kui vaja XD nagu.. REAALSELT: Ma tükkaega naersin :D Milleks?? Milleks??

AGA SEE ON NIII ILUS! OHSAPOISS! SherlockSherlockSherlock!!! dikjfalkwsnvjdksf

Kui keegi kingiks veel Sherlocki Cluedo ka mulle, oleks päris ilus olla...

December 17, 2012

17.detsember

Mu keha teeb kättemaksu mulle.. et kuna pole eam 16 tundi proove, kus natuke väsinuks saada, et siis.. MILLEKS ÜLDSE MAGADA? MWHHAHAHAAHA. loll.
Olen korda mööda kass, ja magan 16 tundi, ja siis olen ööküll ja HEAL JUHUL magan 2 tundi. 
Täna, näiteks, oli maailma kõige jubedam kogedus, 0 tunnise unega minna tööle. JA tööl oli põrgu. Inimesedinimesedinimesed. Oleks, et nad siis tõesti tulevad ja mõtlevad, et sööks suurt jõulupraadi, aga EI. Sööme tavalist toitu..lambised inimesed, mitte jõuluinimesed.. Ja siis on samal ajal 10 inimest järjekorras, et saada mince piesid või tellida 8 erinevat kooki jõuluks.. sdkjfsödklök. mul on väga siiber mince piedest, VÄGA. 
Ja kirsiks oli muidugi veel see, et kalli Dave oli kohvikus.. Saan teda nautida tervelt IGAPÄEV. hurra..not. "ma tahan, et sa töötaksid tiimina, Edith. Sellist nõude kuhja ei tohiks juhtuda.. Paanikat ei tohiks juhtuda.." Ahminekussedajateist. Muidugi on palju nõusid kui mõlemad teenindajad on pidevas liikumises, seal polnud momentigi mitte, kus me oleks kumbki lihtsalt seisnud.. Ma arvasin, et me toimisime väga hästi tiimina.. Kõik said ilusasti teenindatud, normaalselt, niiet nad ei oodanud 5 tundi enne kui keegi neilt tellimuse võttis.. Ja ise ta läheb paanikasse kui ütled talle 2 asja korraga, et on vaja teha.. Blergh.. Tuleb põnev nädal.




Muidu käisin Birminghamis, zombiena, nägin Janelyt, ja oli jee! Kaks zombiet šoppasid ja sõid ja šoppasid. Jee, Janely!
Ja niiiiiiii palju rahvast oli, et sureks ära. Ei mahtunud liikumagi..Ja tuli meelde, et mulle ei meeldi Birmingham.


Edit. Sattusid une faktide otsa.
  1. On average, cats sleep 10 to 15 hours a day
  2. If you avoid your sleep for more than 10 days, you will die
  3. A giraffe sleeps for only 2 hours a day
  4. The colder your house is, the worse your dreams are. They say that if your room is at an average temperature, you have better sleeps
  5. Your body burns more calories sleeping than it does in the day time
  6. Blind people dream. Their dreams are auditory if they were born blind. If they became blind at an early age, they still dream of what they remember

MA OLEN HOOPIS KAELKIRJAK, how cool is that?

December 9, 2012

Waiting for Godot

OH BECKETT!
Beckett, Beckett, Beckett.

Ehk kui on veider ja Keith Morris postitab mu seinale feisbuukis.
Ei, tähendab, alati on olnud juttu, et vaja teha shuuti, aga siis tuli production project..
Aga nüüd.. Jesss, midagi teha jälle! Guudguud!

Ehk, vaatan igast filme ja asju nüüd. Mõtlen. Beckett on keerulisem. Fotoshuut on keerulisem kui teater. Fotoshuut peab tabama hetke. ÕIGET hetke.

OH NII PÕNEV ON!!!

December 8, 2012

8.detsember

Aitasin Broadwaysi hädast välja ja läksin neile viimase hetke valgus- ja helitehnikuks. JUMAL KÜLL..
Teisipäeval sain õhtul lavastaja ja kirjanikuga kokku. Lugesin skripti läbi. Päris äge.
Neljapäev pidi olema technical rehearsal ja 2 dressi.. AGA.. Terve päev kulus 1. mingite asjade (rekvisiidid ja ma ei tea mis..) ostmiseks linnas, st enamus asjapulki olid ära 2. Teatri department oli tüng ja auto oli liiga väike ja kogu valgustuskraami toomine oli lihtsalt piin.. Me käisime vähemalt 7 korda edasi-tagasi (autoga küll), paar korda lihtsalt sest asjad ei mahtunud autosse ja siis hiljem, sest asjad olid jurad...
Pätsasin Emily-Daviese stuudiost terve hunniku 15ampiseid (amp.. see on siis.. aahaaa. amper!) pikendusjuhtmeid.. Ronisin mööda hoiukappi - üle kahe laua, madratsite, et leida õiget kinnitusklambrit (mida ma otsisin karbist seistes külili oleva redeli peal...)

Tehnilisi tüüpe pole KUNAGI SEAL. Jumal külll.. Vähe ei ajanud närvi.. ma saan aru, et teid on 2 ja õpilasi on...palju, aga...seda enam te ei saa lihtsalt kaduda.. Läksime hommikul 9.30ks production office'isse, et asju võtta.. Beckyt pole.. kostüüm Jill ütleb, et ta läks just suitsule.. Ootame 10.15ni, Beckyt ikka pole.. läksime performance space'i.. jaurasime seal nats.. Läksime tagasi, Beckyt ikka polnud, Chris oli õnneks, et siis saime osa oma asjadest kätte.
Hiljem läksime tagasi, et küsida kinnitusklambrit ja õigeid mutreid.. Noo mitte kedagi polnud.. Blarggh....

Ühesõnaga.. Kell oli umbes 17.30 kui me kõik asjad lõpuks kätte saime. Ja siis tulid raamatukogu valvurid (sest etendus oli National Librarys) ja teatasid, et me saame ruumi kasutada kella 6ni ja mitte 9ni nagu me teadsime.. ILUS.
Näitlejad ei teinud päeva jooksul MITTE MIDAGI. Käisid vahepeal loengutes.. Neil käsiti igakord üliruttu tagasi tulla ja olla koguaeg seal.. Ja nad ei teinud isegi ma ei tea.. proovi teises ruumis või..midaiganes.. Istusid seal.. Jube..

Reede polnud parem "TULGE NIII VARA kUI SAATE!! 9st!"ja jälle istusid kuni kella mingi.. 2ni vist kui me alustasime esimest läbimängu..

Aga nagu.. Edith on valgus- ja helitehnik.. Väga success.. korraga teha neid... kui lavastajad ise ka ei tea, mis nad teevad.. Ütlesid, et umbes kus muusikad sisse tulevad.. umbes... ja siis ütleb mulle et "Kui see muusika mängib siin teksti alla kui kaugele nad jõuavad tekstiga muusika lõpuks, et siis millal järgmine muusika algab?" MIDAPAGANAT MEES. Ma näen skripti teist korda elus?? Kuidas pagana pärast ma peaks seda teadma??
Või küsid, et kuhu sa spotlighti tahad? "Ma ei tea, sina otsusta.." MA EI TEA KUHU NAD LiigUVAD VÕI MIS  ON OLULINE: JESTAS KÜLL.

väga jube. väga.  Ei mul oli põnev.. sain vahelduseks ise ka prožesid näppida ja üles panna ja fokusseerida..
aga ideeliselt jah.. ma ei tea.. päris jube näidend oli.. või oli lihtsalt see vahe, et ma just tegin väga kõrgel tasemel 3.aasta productionit, kus ma olen 10 nädalat teemas olnud koguaeg.. näinud ja teadnud, mis ma teen..
versus VÄGA amatöör teater, 6 prožega ja 4 päevase valmistusega.. (mitte et nad oli ka 9 nädalat proove teinud..) BLÖRG.
Igatahes väsitasid need 3 päeva mind sama palju kui 10 nädalat enne seda.. + mu keha leidis, et nüüd pole enam midagi olulist ja ma olen terve tänase päeva tatistan ja köhinud ja silmi pisardanud ja niisama tatiuimas olnud.


Ja neljapäeval kui prožede jaoks scaffe bar'e (suured raud, eeee.. pulgad? torud.. asjad..kuhu valgustid riputada) stuudiost võtsime, suutsin ma midagi teha, oli hästi palju verd.. ja siiamaani pole vere jooks täielikult lõppenud.. Ma ausõna ei tea, mis ma tegin.. Ma arvasin, et ma lõin näpu vastu pulka ära, aga närvi koha pealt.. ja järgmisel hetkel oli terve mu käsi verd täis..


ja advendikalendrit mul ka ikka pole..

December 3, 2012

Vol.2

Täna on nii kehv päev. Niii.

väsimus ja tühjus on suured.
advendikalendrid on otsas.
süüa ei taha.
pool mu tuba lihtsalt hallitab (liialdan, aga siiski).
saapapael läks pooleks.
homme peab tööle minema.
newmedias peab presentatsiooni tegema.
innocenti apelsini mahla ka ei saanud.
külm on.

3.detsember

Get out... Veider oli nagu arvasin. Tühi, must ruum.

Olin elektrik ja kruvisin pistikupäid lahti ja eemaldasin juhtmedi ja siis jurasin ja siis panin tagasi juhtmed. Ma tõesti loodan, et keegi surma ei saa.. ses suhtes, et... Mitu inimest käisid mu juures :"EDITH, Sa oskad seda kaaa veel??" Ja ma olin lihtsalt mingi :" MUl pole õrna aimugi, mis ma teen" Õrn aim oli.. aga juu nõu.. Ma ei tea.. Elekter.. Brrr.. Valgus ja puha veel, aga elekter..brrr..

Võtsime kõik laternad alla. Prožed see tähendab. MA võtsin ainult ühe. Kyle vallutas tolloscope'i ja Ryan leidis, et ta saab redeliga paremini hakkama. Võtsin ühe redeliga alla... Aga ma tahtsin tolloscope'i proovida..lõppude lõpuks olen mina äkki tulevane valgustehnik, äkki. Redelid mulle ei meeldi... BLERGH.

Aga koristaisn box'i korralikult ära. Sorteerisin juhtmeid ja kerisin neid õigesti. Ja tegin süsteeme. Teibid sinna, Scart juhtmed sinna, igasugud kolme-pinnised juhtmed sinna, 15 ampised juhtmed sinna, 13 ampised sinna ja pikendusjuhtmed sinna..
Box pole kunagi nii organiseeritud olnud, ausõna.. (Ma ideaalis teeks ka boxi taguse prožede ja kardinate hoidla korda, aga..meh..

Ja siis nad paganad tegid Kyle'ile, Ryan'ile ja mulle suured vihikud. Kuhu igaüks kirjutas midagi. Ohsajestas. Ja minu oma tagakaanel on kaelkirjak! BEEBI KAELKIRJAK.
Ohjummel.

Ma hakkan neid igatsema. Väga.

December 2, 2012

2.detsember

Ongi kõik.
Ja on detsember.. mis asja? Viimati oli nagu oktoobri lõpp ju..
Ma ei teagi nüüd..
Ja esimene advent - ah? Juba..
Jube veider on see aasta..

November 29, 2012

29.november

Kaks dress rehearsalit ja nüüd kaks etendust antud.
Kõik etendused on välja müüdud... 40 minutit enne etendus postitas üks tüdruk feisbuukis, et tal on üks pilet üle, ja talle tuli minuti jooksul 8 kirja, et nad ostavad talt pileti, kasvõi kallimalt. Vot nii hinnas oleme me.

Viperusi on igal õhtul.. Kord näitlejate poolt, kord minu või Kyle'i poolt.. Aga ei midagi katastroofset.. Sellised pisid, et mõni võibolla publikus märkab, et vist pidi natuke teisiti olema, aga ei midagi olulist.

Teised 3.aasta grupid, kes on vaatamas käinud, ahhetavad ja ohhetavad, et me oleme lati nii kõrgele seadnud, et latti pole enam nähagi, ja üleval Parry-Williamsis (me oleme ainus grupp, kes ei tee oma etendust draama osakonna hoones..) olevat väike paanika, et viimasel hetkel kokkuvõtta ja oma etendusi parandada ja "vähegi samale tasemel tuua"..

Inimesed naeravad südamest, inimesed tunnevad kaasa (üle saali käib "awww"), inimesed ootavad pingeliselt, inimesed nutavad. Kõike juhtub.. Iga publik on erinev, aga kõik on liigutatud.
Ja imeline on kuulda ja lugeda pärast ilusaid kommentaare. Nii ilus. Peaaegu sama ilus kui teatri tegemine...on see kui su tehtud teatrit hinnatakse.

2 päeva, 3 etendust veel. Tühjus hakkab vaikselt üle võtma.. Mis saab 2 päeva pärast? Me pisike teatri perekond lõhutakse... me pisike kodu Castle Theatre'is lõhutakse... Sellest saab see sama vana tühi, must teatrisaal, mis ta oli, enne kui me lõime oma Edwardi-aegse mõisa-laadse maja sinna... Kõik kostüümid saavad lihtsalt riieteks kuskil kostüümilaos.. Kõik...suur töö...saab pühitud, ühe õhtuga..
See vist hirmutab mind veel palju rohkem kui igal õhtul esimeste märgusõnade peale "GO" vajutamine..

November 25, 2012

25.november

Alates kolmapäevast olen ma olnud Castle Theatris igapäev 9st hommikul vähemalt 10ni õhtul.. Mõnel päeval kauemgi.. (Okei, täna läksin alles 2.30ks, aga see oli sellepärast, et ma lihtsalt magasin 2ni..) Väsimuse tase on ütlemata kõrge, aga tuju säilib, sest tegu on teatriga! Ja aina rohkem mõistan KUI väga ma teatrit armastan! Isegi kui see tähendab lõppematut väsimust ja stressi! See armastus ületab kõik selle jura..

Ja see nädal veel üle elada, mis saab olema keeruline, aga muidugi saame hakkama, ja siis saab puhata.. (ja on hästi veider, sest ma pole siis enam 16 tundi jutti tegevuses pidevalt..)

Kolmapäeval on esikas! Kes vähegi satub siia maale, siia kanti, tulge aga!

(Ja apparently ma olen assistant musical director, vot mida kõike teada saab :D)

November 22, 2012

Aken

Saate piiluda:

Kaks akent. Minu disain. Minu oksad ja lilled. 
Taust on meeskonna (St põhiliselt Kiku) tehtud 


Detail

November 19, 2012

19.november

Kõige ägedam oli, et Andrea (kostüümitädi) oli mitu aega Indias, ja tõi mulle ja Kikule käevõrusid sealt! Mitte, et ma elu sees kannaks neid, AGA NIII ÄGE! MISMÕTTES?!

Seinad said värvitud.. Kaks kihti.. hajutamine natuke feilis, aga loodetavasti teeb Kyle seda homme hommikul.. Loodetavasti teeb ta seda kaunilt ka.. Ma natuke kahtlesin täna ta võimetes, tegi mingeid naljakaid asju selle hajutamisega.. brr :S (ja sellepärast teebki Edith alati ise asju, sest ma lihtsalt..siis saan ennast süüdistada..)
Põrand sa värvitud. Space näeb välja nagu meil oleks seal 9 päeva pärast etendus. OHMUJUMAL:

Tegin terve sajandi vitraaž akna kavandit... Joonistasin uusi ja uusi oksi.. Ma vihkan puude joonistamist, ma ei ole kunagi nendega hakkama saanud.. või lehed.. jumal küll.. ja nüüd joonista suurelt oksi ja lehti ja lilli.. SUURELT. Edith, kes A3 paberil joonistab keskele miniatuurselt mingi jubina.. Enese ületus vist.
Ma tegelt ei tea.. Ma eit ea, kas ma olen rahul.. Miski häirib.. Harilikune joonistus oli okei, sest..maeitea.. iga joon oli tegelt 200 joont, ja siis ta tundus kuidagi.. okeim.. Ei tea.... Peastsenograaf ju võiks osata mingit kunsti teha.. ju.. või? Jah, võiks.. Ei tea.. Käsi ja mõte ei toimi koos..

Mu hale katse teha vitraaži kavandit.

November 18, 2012

18.november

HELL WEEK. 10 päeva esikani!
Kolmapäevast on 9am-10pm'ni proovid.
pole ilmselt aega ei süüa, magada, ega üldse..midagi peale asjalikkude asjade teha.
Ma natuke paanitsen.

* Üks päev, kui suured lambid paika pandi, siis mängisime Kyle'iga Doctor Who'd - Ma olin Weeping Angel ja liikusin igakord kui blackout oli :D

* Üks päev käisime Dinefwr'is ja oli hästi ilus. Ja perfektne sügis sõidul! Olime Kikuga Joan'iga ühes autos (st meie tuutoriga), saime ümbruskonna tuuri :D Mängisime värvide mängu :D Ütleisd ühe värvi, näiteks "Green" ja siis sa pidid sellele subvärvid välja mõtlema, näiteks Kiku kild oli "Annoying Green" :D

Aga SÜGIS. Me oleme kogu aeg Castle'is ja nagu polegi see aasta jõudnud seda sügist nautida.. Aga auto sõidul! oh! Niii palju värve ja mägesid ja orge ja udu ja päikesekillukesi! Ohmujumal! Imeline!

Ja. Jamh.
Koristasin kööki täna, 2 tundi. Võiks kunagi vist oma toa koristamiseni ka jõuda...

väsimus on suur

November 13, 2012

13.november

Kohviku lood.

"Kahju on vaadata vana-vana inimest, kes vaatab oma suurte lohkuvajunud kurbade silmadega noort perekonda pisikese beebiga teises kohviku otsas."






Olen kobakäpp täna. Kukun ja komistan ja saan valesti aru ja ei saa üldse aru..

Ja värvid ikka veel ei klapi. Pagan!

November 11, 2012

11.november

OHSAPOISS: Ma olen nii excited kogu aeg! Täitsa lõpp!
Reedel saime pusad, ma olin lihtsalt terve mingi 10 minutit nagu elektrijänks. Hüppasin ringi, et PUSADPUSADPUSAD!!!!!

Minu oma ütleb, et:

Edith
Multi-rolled hero (sest Ryan arvas, et ma olen niii palju rohkem kui lihtsalt stsenograaf..)
Luna  (Lovegood siis, Potteris, see blond tüdruk, teate küll, onju :D)
"I don't mean to butter your parsnips"  (Ehk väljend, mida joan ütles suht teisel nädalal vist, mille üle me naersime päris tükkaega :D)

Ja siis OHNIIÄGE ON.

Ja siis nüüd hakkavad järjest tekkima feisbuukis kõikide production projectide evendid ja ma olen niiiiiiii excited ja klikkan muudkui, et Attendin ja attendin! Ja et me olemegi nüüd need 3.aasta omad, kelle etendusi on alati tore näha.. Nii veider. Kolmanda aasta tudeng Edith, tervist.

Aga siis on jube mõelda, et tegelikult on järgmine nädal ja siis ülejärgmine nädal on juba technical week, kus kõik peaks olema olemas ja lihtsalt läbimängimised ja asjad. BRRR..

November 7, 2012

Ma ei tea midagi poliitikast, aga.. OBAMA! Jee!

A Midsummer Night's Dream

oh, ilus teater.
Ma tahtsin kreepsu saada kui esimesed tegelinskid tulid lavale ja oli briti uniformis ja nende metall kaussidega peas, et "oh I maailmasõda???? NOWAY". Ei olnud, II Sõda oli. Aga ega see seda vähem ilusamaks teinud.

Edith, teeb nägu, et teab palju valgusest, ja et OHMUJUMAL SEE OLI KAUNIS. Lihtsad asjad tegelikult. Näiteks mets, st puud oli mitmetel kilekardinatel (nagu teate, kuskil laohoonetes külmkambrite ees, paksust plastikust kile ribad), mis tegi võimalikuks aksist valgustamise, ja valguse peegeldumise "puude vahel".
Üldiselt oli suht hämar laval, ja vahel see häiris mind, aga siis ma mõtlesin, et müstiline mets ju.. ei saagi väga valge olla..
Neil oli suur kangasekraan sügavuses, mis oli animeeritud - päev muutus läbi loojangu tähiseks ööks kuni kuu tõusis. Liblikad lendlemas metsa vahel. Imeline. Ja valgus oli koguaeg vastavuses. Kõige ilusam oli päikese tõus ekraanil ja valgustugevuses.. See oli nii ilusasti lahendatud, et tunduski, et see keskpunkt ekraanil, kus Päike paistis puudevahelt, oleks helendanud ja aina eredamaks muutunud.. Tegelikult muutus ekraanil olen ainult õige vähe.. roosakast läbi oranzika kollakaks päevavalguseks.. ja seda oli tehtud muidugi ilmselt lihtsalt valgustugevuse ja võibolla valgusallikate lisamisega, aga kogu see ajastus oli nii perfektne, et see oli lihtsalt maagiline!

Ja siis imeilus lahendus oli haldjad. Minihaldjad. Need maagilised näpuotsa lambikesed, mida alati hamleyses demonstreeritakse. et õrna puudutusega süttivad ja kustuvad. IMEILUS. ja maagiline.. pisike jaaniussike on peos ja järgmine hetk on ta "Õhku puhutud". Tõeliselt lihtsalt geniaalne.

Ja siis ma pean ütlema, et Puck on vast üks mu lemmikuid tegelaskujusid, üldse. Ta on vist täpselt selline tegelaskuju, keda on mõnus mängida, keda on lihtne (!) mängida, aga keda ei tohi jätta lihtsa mängu tasandile. Ja siis kõik korrad (st KÕIK need terved 2 korda..) on Puck olnud imeline. Tänane Puck - ohsapoiss! Lihtsalt imetlesin seda mängulisust.

Pean ütlema, et kõik näitlejad olid väga.. tantsulised.. Liikumisi oli hea jälgida, ei jäänud mingeid kohmakaid liigutusi silma ega miskit. Nad postshow talk'il rääkisid ka, et nad algul tahtsid tangotada haldjatega, et noh.. neil haldjatel sellised vastatikulised põnevad suhted.. Aga et see läks proovide käigus palju vabamaks..

Ah, hea on jälgida hästi mängitud Shakespeari. Keelgi ei tundu äkki enam nii keeruline. Rütmist saab liikumine ja liikumisest saab mõte ja mõttest saab aru. Ilus on see Shakespeari keel ja rütm ikka küll. Nüüd tahaks jälle lugeda palju. Lugeda Shakespeare'i ja teada ja tunda.


Ja siis meie etendusest, kapten Elliot ütleb shellshocki ja Shakespeare'iga seoses, et "Theatre is therapy."
Aamen.

October 31, 2012

31.oktoober

Tervist,
ma tahtsin öelda, et ma üldse isegi ei mõelnud see aasta, et sellised pühad nagu Mardi- ja Kadripäevad eksisteerivad Eestis... Ma mäletan, et vähemalt esimesel aastal ma küll mäletasin.. Aga nüüd, meh. Vahet pole tegelikult, need pole mulle kunagi meeldinud.. üldse. Õõh.. Hällouviin ka ei meeldi.. Õnneks on pidevalt palju teha, et siis pole nii palju tähele pannud, kuidas see vaikselt linna üle võtab..Hästi veider on siin see, et kõigepealt septembris millalgi näed äkki mingeid jõulu asju poodides.. Ja siis vahepeal tuleb hällouviini hullus, ja siis saab see läbi ja siis on täiskäigul jõulud!
Hällouviiniga tuli Pottermore'is terve teine raamat välja! How good is that nagu? Mitte, et mul oleks piisavalt aega, et seda kaunidust uurida..

Ja siis.. Täna oli NewMedia ja nii vahva oli! Meeldib heli-värk ikkagi. Audioteater. Tekst kõrvaklappides ja publikust saab näitleja. Nii palju vahvaid mõtteid!


+ Gareth oli meil tunnis, rääkis meile oma performance'ist (okei, mitte eriti, eriti noh..kuna see on Gareth ja tema ja rääkimine.. noup..) (Seminariõps Gareth siis..eelmisest kahest aastast). Ja siis ma avastasin, et ta on täiega Andrew Scotti häälega, eriti Moriarty'na. itsitasin siis omaette.

+ Tundsin end täna nagu Janika ja ütlesin Joanile vähemalt päris mitu korda, et "MA EI TAHA SINIST!" :D Aga kahjuks ma pean sellega siiski leppima.. (naljakas.. peaaegu sama ajastu ka.)

October 28, 2012

28.oktoober

Ärge üritagegi normaalselt magada kui te kael ei toimi normaalselt. See on kohutav.
Kael on kohutav. Ma ei saa aru, kuidas selline asi üldse võimalik on.. Nii kohutav. Täna ma ei saa vasakut kätt ka väga kõrgele tõsta, sest ilmselt mingist hetkest hakkab see käe tõstimine ka kaelalihasele.. Oleks endale ääre pealt kohvi peale kallanud selle pärast..
Ja siis ma olen nagu väike beebi, et kui ma kuskil püsti tahan tõusta, siis pean enda pead toetama, et mitte valu kätte surra.

Ja siis ma mõtlen, et me oleme homme soundstuudios ja.. Ma väga loodan, et mõni äge tehnikatüüp tuleb ja näitab, kuhu vajutada, sest ma hetkel ei mäleta mitte essutki.. Teoorias, umbes.. ma Mäletan ainult seda, et tuleb rääkida hommikusöögist :P et leveleid testida..

Kael pagan, ma ei kujuta homset tööl olemist ette.. või mäest üles ronimist..

October 27, 2012

27.oktoober

Sel aastal inimesed teavad, kus Eesti asub. - huvitav!

Muidu olen täna invaliid, ma ei saa oma pead vasakule liigutada. Käin ringi nagu Juhan Parts. Vingun, kõigile. Imelikud asjad teevad põrguvalu - näiteks jope selga panemine.
Jube. JUBE ON. Kristina arvas, et ma peaks vähem magama, et siis vähemalt ei maga ära ;):P
+ et öösel oli jääkamber me toas. Imeline.

Tegime täna postripildi. EDITH TEGI. Ma OLENÄGE. Lavastaja assistent ei suutnud mõista, et kaamera ei toimi nii, et ma saan pilkases pimeduses äkki mingi pildi välja võluda.. Tegin paar pilti välguga, aga ega mul ju pole normaalset välku, ainult kaamera sisseehitatud ja noh.. see sakib..(mitte, et ma mingi ägedama välguga midagi teha oskaks..) Aga lõpuks oli imeilus ühe telefoni valguse ja ühe telefoni flashiga valgus ja noh, oli imeilus! IMEILUS! Ma olen ise ka uhke! Aga ma ei tohi teile näidata :( Veel..

+ sain oma theatre lightingu raamatu kätte ja see on nii exciting! Aga mu kael on liiga valus, et raamatut kuidagi mõnusalt lugeda..

October 25, 2012

25.oktoober

Mulle nii jube hästi meeldib, et kell saab kohe 4 ja ma olen viimased 2,5 tundi teinud nägu, et ma magan. BLARGH.
Tooge mu Une-Mati tagasi mulle, aitäh-palun.

Tähendab.. Nüüd viimased 20 minutit olen tagasi üleval, loen värke, sest..nooo, kaua sa ikka seda alge/seina passid.. Ja nüüd vaikselt hakkab nagu tunduma, et nagu tuleb seda und..Äkkki, kui hästi läheb, võib-olla.

October 24, 2012

24.oktoober

Kolmapäev pole üldse minu päev. Lihtsalt sest NewMediaks ärkamisega ei kaasne üldse mingit motivatsiooni, lihtsalt üks suur vingupingupilv. Bläh.

Aga kui siis tundub osutub päris ägedaks, siis on natuke toredam olla, aga see vingupingupilvest alles jäänud väsimus vallutab mind siiski terve kolmapäeva. Päh.
Aga tund oli suhteliselt äge! Tegime grupitööd ja ma sattusin nii ässa gruppi, et noooo, ei teagi kohe. Jake ja Lynsey ja Beth. ja noh..mina.. Aga tegime kunsti ja blurrisime kaamerat ja tegime hääli ja meil oli kohe päris idee ja värki.. (kuigi Beth ja Lynsey olid pidevalt, et "teeme lihtsalt.. noh, sest on segadus.." mille peale me Jake'iga pead vangutasime..aga ok)

Äge oli, et kõik grupid tegid nii erinevaid asju. Muidugi oli sarnasusi, sest tekst, mille miniperformance (ausõna, minut max) põhines, oli sama..
Ja leidsin, et ikkka palju põnevam on kui asja vastu tegelt ka huvi on. Audioteater. Helid.. jaaaa, mulle meeldib. Ega New Man pole ilma asjata mu lemmik theatre passport show. Kuigi, eks nõnda, audioteatrina,  on teatri palju raskem piiritleda - kui vaatajatest saavad näitlejad ja iga mööduv inimene on pealvaataja? või näitleja?
Ja siis, et kui palju on tegelikult igasugust meedia teatrit me ümber (okei, Eestis vist mitte, ma vist, VIST, pole midagi Eestis näinud, mis oleks meediateater.. või teater, mis kasutab meediat.. võibolla midagi NO99'lt, aga..eh, ei tea), ühesõnaga, kui palju on meedia teatrit ja kui harjunud me/ma meediaga olen ja isegi ei pane tähele, et on midagi rohkemat kui lihtsalt teater.

October 23, 2012

23.oktoober

Teise vahetuse poiss täna tööl, otsustas, et on väga tark tulla tööle pohmelliga.(tuli veel pool tundi varem kohale ka, mida??)
saatsime ta tunni aja pärast minema.. Ta oli lihtsalt üks surevzombie.
Kohutav.
Kommandeerisin Kiku endale appi, ta lendas kohale ja pesi nõusid (ja nõud sa tegelt ka puhtaks!)
Samal ajal tegin mina terve lõuna üksi laudade serveerimist, päris.. väsinud.. olen nüüd.
Nagu Christine'gi ütles, et eile olid kõik kohal, oli Annie (kes on 20 aastat töötanud seal kohvikus) ja Christine ja Peter ja kõik oli seal.. Ja oli surmvaikus.. Ja siis kui olen mina ja Christine (ja noh..Kiku, aga ta ei loe selles olukorras), siis on põrgu ja kõigil vaja sööma tulla..
Õnneks olid suht kõik kliendid mõistvad ja ei karjunud mu peale kui ma ei jõudnud neid 2 sekundiga teenindada..

Ja siis kõigele lisaks tuli vahepeal Sam läbi ja ütles, et ta quitib selle töö, et sai parema ja ma lihtsalt oleks nutnud. Nooookurja.. See tähendab, et mina peangi esmaspäeviti, teisitipäeviti mingite uute pohmellis koperdistega asju ajama.. wekflsfrjegjdkgjkdfsldkgfl.. Ma natuke üldse ei oota järgmisel nädalal tööle minemist. Üldse.

October 18, 2012

18.oktoober

Avastan teatrit enda jaoks jälle. või.. teatri tegemist? See maagia, mis paneb su vahel südamest naerma ja siis paar minutit hiljem lohutamatult nutma.

Alustati hingamisharjutustega. Tunnetame partnerit, jälgi ta hingamist, olge üks - hingamises. Siis terve grupiga. Laulge nooti nii, et te tunnete heli luudes ja energiat ringis. Paarides samamoodi - tehke muusikalisi vestlusi, jälgige üksteist, alustage samal hetkel, tunnetage, kuhu teine liigub.

Üks poiss palus mult abi, sest ta ütles, et tal hääl ei tule välja üldse. Mis ma teha oskan? Ma tean muusikast, eriti selle õpetamisest NIII kohutavalt vähe. "Teeme hingamisharjutusi! Ära hinga õlgadega, hinga ribidega! Ei, õlad on pinges, kael on pinges - häälel polegi kuhugi minna!" Improvisatsioon - aga kui ohtlik on see, kui teha seda õpetades ja eriti hääle-hingamise õpetamisel.

Ja siis. Kõndige ruumis, muusika, tehke žeste. Ja siis Edith. Edith lihtsalt läks. See maagia, seee... Juhuslikkus! Kuidas inimestest said tegelased. Kuidas pime mees aitabki saksa sõdurit, sest ta ei NÄE, et see on sakslane. Kuidas üks mees on keset saali maas, hirmust. Ja kõik kõnnivad. Ja siis.. Mees jookseb läbi ruumi karjudes "MA EI TEA TEDA! MA EI TEA TEDA! NAD TULEVAD! MA EI TEA, KES TA ON!", samal ajal kui ta naine ja teine meditsiini-õde ja doktor teda taga ajavad. Kuidas see nelik kaob lava sügavusse ja sa kuuled eemalt seda karjumist-rabelemist ja otse nina ees embavad kaks venda üksteist tugevalt. Ohmujumal. Ma järgmised 20 minutit olin murtud. Ei teadnud, mida teha. Nutsin, vappusin, mõtlesin, et "Selle pärast ma olen siin, ja selle pärast ma teen teatrit!" Just selle hingematva tunde pärast, et kõike võib juhtuda, ja kui juhtub, siis see liigutab sind, kõigutab täiesti paigast ära! Ja sa pead mõtlema ja koguma ennast, ja sa pole sama, kes enne.

October 16, 2012

16.oktoober

Hommikul tööl tädi tellis koogi, pildiga. Pildiga Peter Rabbitist. Ma juba niutsusin seal nunnudusest ja siis ta ütles, et see on ta abikaasale 65ndaks sünnipäevaks!!! Oh, see täitsa tegi mu hommiku! niii äge! Ütles veel, et ta mees kogub igasuguseid Peter the Rabbitiga seotud asju.. 65! Niii vahva!!

Muidu oli üle pika aja vaikne ja rahulik päev. Eks see tuul vist puhus kõik kliendid teelt kõrvale.. (ma hommikul minnes mõtlesin ka, et ei tea, kas jõuangi õige majani.. puhutakse enne minema äkki..)

Peter the Rabbit, teile siin.

October 14, 2012

14.oktoober

Tere, täna on meie majas 14 kraadi..ee..sooja?
Suuloputusvedelikuga suu loputamine oli nagu oleks väga külma jäätist järsku hammustanud.

Ja paljas mõtegi, et ma pean oma fliistekist toogast välja ronima ja sinna vihma kätte astuma, et Morrisonsi jalutada, paneb võbelema.
Ja siis pärast läbimärjana siia "sooja" majja tagasi tulema. bõrrabõrra

October 13, 2012

13.oktoober

Vahepeal oli üks Neljapäev, üks production meeting ja hästi palju väsimust ja läbimärg olemist.

Production meeting oli..ma ei tea.. Joan ei mõista vist, et kõik ei peagi seal kohal olema, ja et see pole parem kui ta tund aega vähemaks võtab seda production meetingut..
Ja siis see Neljapäev oli täis tassimisi ja arvuti ja printeriga mässamisi ja ühest kohast teise jooksmisi. Ja siis lõpuks õhtul koju jõudes oli Elise ja Kiku poolt üks suuuur Domino pizza. SUUR. 1,5 päeva sõin seda.
Ja production meetingul, Richard jõudis enne mu mõtteni kui ma seda öelda jõudsin.. Bleh.

Ja reedel olin palju arvutis ja kirusin taas Google Sketchupi. Kui taun saab üks programm olla? Aga sain igatahes mingi kast-kast-silinder lavakavandi tehtud.

On juba aeg, kus ma ei võta grupiasjadest osa, vaid olen stsenograaf ja..ma ausõna ei tea, mida ma seal proovides tegema peaks.. Peaksingi vist väga asjalik olema ja uuurima koguaeg ja joonistama ja sketchima ja tegema midagi..

Ah, reedel ikka võtsin osa ja olin koormeister..üksi. Okei, Sam aitas natuke. Sest Joan oli kuskil meetingul. Hästi kaua. Aga ma õpetasin neile laulu selgeks, enamvähem. Alt puterdab natuke, vahel, kui nad kahtlema hakkavad. (Mitu korda ma ütlesin eile neile seda, et ärge kahelge, sest te teate ja kui te kahtlete, siis hääl hakkab värisema ja läheb sinna kuhu just tahab?) Ja siis nad suudavad vahel väga veidralt mööda laulda.. Ja siis.. Oh, mõistsin, et ma ei oska ühtegi laulmisega seotud inglise keelset sõna ja olen lihtsalt mingi "And then your voice does this *teeb käega lainet*". Ei, põnev kogemus on.

Ja siis ma igakord nutan kui mõnda Ellioti ja Lily stseeni improviseeritakse. Ausõna.

Ja nüüd..pildi aeg!

Kui meid Kikuga kostüümilattu lastakse.. 

Me grupi tüdrukud loevad luulet.. 

Edith toksib klaverit 


Kui mehed tegid etüüdi 


Langev jada. 


Kui kõik oli roosa ja sädelev.. 


Kui meestele tehti sõjaväe õppust ja neist said mehed. 


Niiiiinnjaaaa! 


Kui kõik said viipekeele selgeks

October 8, 2012

8.oktoober

Mida kolm poissi teevad/õpivad kolme peale 40 minutit, teeb/õpib Edith 4minutiga.
ehk kuidas Edith on tehnika-guru ja Qlab'i-printsess.

Mõtted on pidevalt Productionil, mis on veider, sest ma tavaliselt pole üldse nii...pühendunud? või..närvis?

Uni on endiselt suur. Aga on vaja NewMedia tobedaid tekste lugeda. (NewMedia aine-ideena on hea, aga selle teostus on üks suur prügihunnik.)

October 7, 2012

7.oktoober

Oma ainsal vabal päeval ärkab Edith kell 3.30. Loodetavasti oli see uni siis vähemalt piisav, et järjekordne nädal vastupidada.

Ma ei taha New Mediat lugeda.
Ja ma ei suuda neid Arvo Pärte otsida, sest neid ei leidu interneti avarustes mulle lihtsalt dõunlõudimiseks.
Tegelikult on tore, igasugusst põnevat muusikat omada, jaaa.




October 5, 2012

5.oktoober

Neljapäeval oli production meeting, olin päris asjalik..Võinoh, jagasin enda kui stsenokunni arvamusi. Enamus 2 tunnisest meetingust läks Joani lobisemise peale (oli näha kuidas Becky ja Andrea lihtsalt surevad seal..:P (nad on siis productioni põhitädi ja kostüümi-õmblustädi)).

Ja siis meie õppejõud stsenograaf on Richard. Tegi mulle tähtsaid nägusid ja ütles, et me räägime hiljem veel. JEEBUS. Richard on keeruline, ta tundub siuke ninnu-nännu, pai-pai, aga tegelt ta teeb su täitsa maatasa kui sa ei tee nii nagu talle meeldib. Selles suhtes on Simoniga hea, et sa vähemalt tead, mis ta tahab sust.. Richardist ei saa kunagi aru, et mis talle nüüd meeldib või mitte.. (Aga samas on ta mu personaltuutor ka, niiet... ülikoolidele/töökohtadele references - siit ma tulen!)

Ja siis poolpäeva olime Kikuga kostüümilaos - tuhnisime, otsisime õiget ajastut, mida me ei leidnud..
Keegi tahab mulle Kaunitest 7 ilusat Müllersoni-aegset pluusi saata? :D
Tegelt oli niikuinii jama selle kostüümiga, sest me Kikuga mõtlesimegi pigem Edwardi (Müllersoni) aega.. Võinoh, natuke hiljem siiski, et - kõrge kaelusega pluusid, prossid, kõrge pihaga seelikud, mis ei ole enam maani ja militaarjakid.. Aga kuna aasta on 1918, siis Andrea (kostüümitädi) arvas, et peaks olema hoopis rohkem juba 20ndate hõngu, et vöökoht on puusale kleidid ja laiad kleidid jaa.. ühesõnaga.. oli üks suur jura..
Ja siis muidugi sõduri (maeisuudaöeldaseda sõna, tahaks öelda ülikonnad, aga see pole kindlasti see..) uniformid ühesõnaga... Meil on laos täpselt 1  1.maailmasõja aegne uniform.. HURRAAA. Me lõpuks võtsime vist väga mitu 2.maailmasõja aegset rüüd ka, sest ma leidsin,et nad on sama lõikega (Ma pole tegelikult 100% kindel) ja et värvi erinevust pole vast (ma tõesti loodan) väga näha..
Sest ühe rüü laenutamine läheb maksma umbes 100 naela.. Ja meil on..8 meest vist? :D Ja 1500 naelane budget.. Et noh.. oleks kehv kui üle poole budgetist läheks kostüümilaenutusele.

TÄna olin laulukunn. Toksisin klaverit. teadsin kõiki hääli. Olin poistele tuutor ja dirigent. Teadsin, kust noodist laul algab. Hurraa.
Sattusin peaaegu ka hästi-kirjutajate-klubisse. (Elliot ütles, ma ise ei saanud midagi aru...) ehk oskan analüüsida, vist. Lõik mu kirjatükist loeti ette, tundsin end nagu keskkoolis või kuskil.. Päris jube oli, natukene.. Ja ma üldse ei mäleta, et ma selliste sõnadega oleks kirjutanud.. Aga, ok siis.

Ja nagu HURRAAA, Homme saab kella 10ks minna!!!! ja mitte 9ks. IMELINE!


October 1, 2012

1.oktoober

On öö, vihma sajab, on oktoober, on sügis, ja leidsin selle, ja mõtlesin, et Linnateatri "Tõde ja õigus 2." on ikka väga kaunis tükk. VÄGA.

Ja muusikapala on ka imeline, on ju!


September 29, 2012

29.september

OY, ülehomme on oktoober.

Muidu, tsiteeriks Shakespeare'i siinkohal:
To die, to sleep, no more, and by a sleep to say we end the heartache and the thousand natural shocks that flesh is heir to.... To die, to sleep - to sleep, perchance to dream!

Ehk.. uni on suur (ei midagi tõsisemat, mulle lihtsalt meeldib Hamleti monoloog..)

September 28, 2012

27.september

Kolmanda päeva lõpuks saan juba vaikselt aru, et miks inimestele Joan ei meeldi..
Heietada ju võiks lõputult.
Mis iseenesest on ju tore.. Võinoh, tore on mõelda, et inimesel on nii palju erinevaid kogemusi, et need kõik meeles on ja et neid alati näiteks saab tuua.. AGA.. vahel võiks ju piiri pidada.

Olen kolm päeva näidelnud. Võinoh... "näidelnud" = olnud ühes pundis näitlejatega. Teinud etüüde ja lugenud mini-monolooge ette ja teinud igast mänge ja.. Igast ägedat!

Täna olime Castle Theatris (eelmise aasta stsenokodu)... Naljakas on olla seal stsenograafideta (noh Kiku ja Kyle on, aga...meid oli ju pärispäris mitu tegelikult)... Ja täna mõtlesin, et tunnen Simonist puudust.. Naljakas...
Aga hea oli, et ei pidanud hommikul rühkima üles.. Kuigi päeval pidi, sest miiting oli...

Nii palju asju on, mida võiks öelda ja kirjutada, meil pole enne ju selliseid intensiivseid 9tunniseid päevi olnud, aga kuidagi tuleb blokk peale. Ei taha öelda, tahan endale hoida, samas tean, et kui hoian endale, siis unustan, ja on mitmeid mõtteid ja ütlusi, mida ei tahaks kuidagi unustada.. Jube keeruline.

September 25, 2012

25.september

Tere, kool!

Päris ränk on hommikul esimese asjana sellest pagana mäest üles rühkida. Blergh.
Vihma on ka terve päeva kallanud.. Ei ole hetkel meelepärane see üldse, eip.

AGA. Mina ei tea, mis kõigil Joani vastu on (see meie juhendaja, edaspidi lihtsalt Joan), mulle ta täitsa peaaegu meeldib.

Aga oh pekk, kui äge oli.. Ma saan aru, et inimesed, kes Joaniga on enne ka mooduleid teinud, et neil polnud nii põnev, sest suht samad harjutused ja värki (aga kui palju hääleharjutusi sa ikka saad välja mõelda, mis teeksid seda, mis sa tahad ja vajad)

Igatahes. Tegime igast ägedaid hääleharjutusi - igast ümisemisi ja hõikeid ja erinevatel hääletoonidel ütlemisi jaaa... laulsime! Kyrie Eleisonit. (Teate kui raske on pärast Saladini üldse mingit teistsuguse viisiga Kyriet õppida?). Käisime mööda tuba ringi ja laulsime. Ühed laulsid, teised tegid üminat taga ühel noodil.. Kõlas päris hästi, ma arvan.. Joanil oli siuke äge flööt asi, mis on nagu helihark aga erinevat nootidega :D

Mängisime mänge, kallistasime üksteist (rohkem kallistamist kui ma viimase 2 aasta jooksul siin üldse kallistatud olen saanud), aelesime maas, tegime "pilte" (ja feilisime) ja igast muud.

Ja rääkisime ja jaaaa... ei, päris äge oli :D Mulle natuke meeldis, et ma sain  kaasa teha ja natuke rohkem ei meeldinud ka, sest...ma olen harjunud olema mitte-performer ja ma natuke tundsin ennast ebamugavalt.. Jamh.. Ei istunud väga.. Ma lihtsalt ei oska midagi peale hakata oma keha ja liigutustega.. (kuigi Joan kilkas küll, et olen uisutanud 7aastat..) +(mulle üldse tundus, et ma olen ta küsimustikus natuke rohkem end kiitnud kui oleks vaja olnud, sest ma ei oska üldiselt eriti midagi neist asjadest properly.. jaaa.. ohjumal..)

(Kyle vaatas mulle mitu korda otsa ja ütles hääletult, et "This is so scary.." ja ma olin lihtsalt "I know" ) (sest Kyle on põhimõtteliselt stage manager ja mina põhimõtteliselt stsenokunn..(absoluutselt mitte, muidugi..) ja päris jube tunne on..)

(Ja ma pole elus nii segast juttu kirjutanud vist..)


JA POISID PEAVAD ENDALE VUNTSID KASVATAMA!!! How cool is that?!

September 23, 2012

Sneak Peek

Paar pilti, mida ma väga ei tohi jagada enne kui jaanuaris või enne kui valik on tehtud, aga raisk, minu kopirait!

Ja nad kinkisid mulle ööökullliii 


WildWest (ja Nerfgun..) 


OhMuJumal 


Jem Hepburn 


Teepidu (ja meeste lipsust Alice'i lips) 



Ja siis ma sain pandakostüümi!


Vaatasin uuesti neid pilte, et vaadata, mida kõlbaks siia panna.. No kurja... enamus pilte on väga koledad :S 

September 22, 2012

22.september

Et.. Tänane päev tööl möödus peavaluga.
Õnneks töötasin Sam'iga ja ta oli nõus ühel hetkel vahetama, et ta ise võtab enamus tellimusi ja ma üritan nõudega maadelda..
Ja siis rääkisime tükkaega Christine'iga, et millest mul võiks peavalu olla..

Naersin, kuidas 12.klassis millalgi käisin arstil, ja ta ütles, et ei ole midagi, koolistress vist nats..
Ja kuidas mul suvel pärast 12.klassi valutas eriti tihti pea.. Ja kuidas pärast üldse valutab pea pidevalt.. Koolistress, indeed... blergh, arstid.

Jah, targemaks ei saanud.. Aga homme on pühapäev ja siis on esmaspäev ja siis teisipäeval on KOOl. JEEEEEEEE!

September 21, 2012

21.september

Viimased kaks päeva on läinud Broadways tähe all.
Tegin neile kalendri jaos pilte.. ei ole just mingid masterpiece'id.. Ei meeldi ju pildistada kuskil kitsas toas, valge seina taustal..valgustuseta... välku ka piisavalt kasutada ei oska (olin loll ka ja ei võtnud kaasagi mitte..)
Aga ei, nii palju kui ma olen neljapäevaseid pilte vaadanud arvutis, on seal ikka paar päris arvestatavat pilti...Ja noh.. kui nad kaamerast vaatavad, siis nad ka ahhetavad ja ohhetavad, et OHNIIÄGE.

Ja siis ma tegin pilti panda kostüümis JA SEE OLI NII MUGAV.
JA SIIS NAD KINKISID MULLE PISIKESE KLAASIST ÖÖKULLI TÄNUTÄHEKS. Ohsajumal ma ütlen teile! OHSAJUMAL! Viimased 1,5 tundi ma olin lihtsalt üks energiapall ja hüplesin mööda tuba ringi :D Pandad ja öökullid, öökullid ja pandad!  Ja kaelkirjakud (keda täna kohal polnud...)! AGA pandad ja öökullid!!!

Ja siis ma sain teada, et ma olen pooleldi Broadways'i juhtkonnas, et ma pole nii ametlik, aga kuna ma olen fotograaf, et ma siis umbes saan näiteks minna pühapäeval sügisese etenduse skripti valimisele.. (sest Broadways lavastab vist alati tudengite enda kirjutatud näidendeid ja filme..)

JAOHSAPOISS..

Ja Gemma tahtis, et ma aitaks teda mingi projekti, aga siis ta arvas, et ma sureb, sest meil on production project ka, aga siis ma arvasin, et me võime siis ju koos surra, sest tal on ju ka ometi production ja siis Gemma arvas, et talle meeldib minuga koos suremine :D

Vot, vot!

September 19, 2012

19.september

Täna on laisk-päev, sest homme-ülehomme on kiire-kiire.. (okei, ilmselt mitte kiire, aga noh..rohkem planeeritud tegemist)

Ehitasin uksele ette kardina. Elis'e geniaalne idee oli, et takjapaelaga panna, nii ma siis ostsingi amazonist kleepsuga takjapaela ja kangast on ju mul ka maa ja ilma, terve Alice in Wonderlandi fotoshuudi piknikuvaip, mis ma õmblesin, ja nüüd ongi olemas.. Toas tundub soojem ka nüüd, ei tea, kas ongi või see on sellest vaibast :D

Natuke isegi suudan siin asju organiseerida vaikselt, muidu on veel siuke "kolimisevärk", et kastid ja riided ja kotid igalpool pilla-palla, "aga ma ju veeel ei tea, kuhu ma midagi panen.."  jamh.

ja vabal ajal teen Adaga matemaatikat või Elis'ega füüsikat. (sest ma olen ju niii jube tark mõlemas :D )

September 18, 2012

18.september

Nii hea on, kui peab tööle alles 15.30ks minema. Nii hea!
Istuda enne päikselisel patiol (veranda? ok, sõnaraamat ütleb, et siseõu/terrass, mina ütleks, et veranda).
Siin on lausa liiga palav. Arvuti ekraanigi ei näe, Päikest on nii palju. Nii ilus on. Ja soe. Ja mu toas on jääkamber (tähendab, tglt on okei, aga võrreldes patioga...või Kiku toaga..)

Ja õppimine üldse ei edene.. EI huvita mind need ilmasõjad, no ei, noh.
Ja nutan järgmist nädalat, kus mul on ilmselt ainult üks päev mitte 9st ärkamist, nuuks..
Ja imetlen oma uut objektiivi, nii ilus on olla, mis sest, et ma pole objektiiviga veel midagi teinud, ja kasutada normaalselt ei oska, ja natuke kardan ka, aga ikka on ilus olla!

Jah, päris ilus on üldse olla praegu.

September 15, 2012

15.september

Üks päev oli tööl keskealine paar - mees, naine..
Sõid oma saiakesi ja kohvisid ja teid.. Naine istus iPadis, mees nutitelefonis.
Kumbki pilku ei tõstnud..
Ma kujutan ette, et sellised on peaaegu kõik minu (või siis järgmise) põlvkonna paarid..
Milleks suhelda otse, kui me võime näiteks feisbuukis rääkida?

Igaljuhul oli veider, sest nad olid keskealised.

September 14, 2012

14.september

Teate, kuigi hommikul on nii külm, et mu telefon ei taha eriti töötada, on siin ikka pagana kodune elada..

Istuda verandal, juua kohvi, vaadata päikeseloojangu värvide mänge jõel, lugeda Salingeri ja vaadata inimesi sõudmas.

Ja siis oma tuba on seapesa, sest me tõime Kikuga oma asju garaažist ära.. Ja vaatan, et mille pagana heaks on mul veel terve kohvri täis riideid veel.. Minu arust need, mis mul juba välja olid võetud, on suht piisav.. Võinoh, mõne pikakäiselise pluusi leidmine kohvrist oli küll päris tore :)

September 11, 2012

Taas 11.

Tööl oli täna ilge tahtmine kirjutada koguaeg 11/10 tellimuslehtedele.. Njamh, eks seda kombinatsiooni ma olen vist rohkem kirjutanud kui ükskõik millist muud..

Kolisin. käed surevad.. Aga okei on.. Taksojuht oli jube nunnu :D "Oled sa kindel, et sa rohkem abi ei vaja?" "Jaajaa, ma siin saan nüüd hakkama!" "Kindel, ma olen vanema põlvkonna mees, mulle meeldib neiusid aidata!"  hihii =)

Leidsin, et Gwernyddi trepid sakivad. Just täpselt nii kitsad ja nii järsud, et piisavalt ebamugavust tekitada.. Aga saame hakkama!

Ma enda asju veel garaažist ei läinud võtma, leidsin, et nats ikkagi liiga pime on selleks, et seal ringi tuterdada.. Rafali ema ja tädi/vanaema (ma ausõna ei tea, kes see on..) magavad ka juba ja miskõik..

Päeval te ema seletas minuga tükkaega poola keeles. Tal jumala suva, et ma sõnagi ei vasta ja ilmselgelt aru ei saa :D Võinoh, ma ideeliselt sain aru, et ta arutas, et milline tekk ja padi ja lina ja aluslina ja muu sada asi, kuhu käib..

Tegin photoboothiga pilti ka (sest ma olin laisk ja ei viitsinud kaamerat võtta..)


Ukse nurgast.. Siuke suht pisike ongi.

11.september

Teate, mis mind häirib?
Et inimesed ei saa aru, et näitlejatel on olnud muid rolle ka peale Harry Potteri. (või noh, tegelikult ükskõik, neil on olnud rolle, mille poolest nad on tuntud...) Et see näitleja polegi see tegelane. (kuigi eks ma ka üldiselt seletan kellelegi mingeid näitlejaid Potteri abil, näiteks, sest seal lihtsalt mängib hunnik väga häid briti näitlejaid + enamus inimesi on Potteri kasvõi natukenegi näinud, st hea reference point)

See tuleb praegu sellest, et Doctor Who uus hooaeg algas, laupäeval oli teine osa, ja seal mängis Mark Williams, kes on tõepoolest tuntud Mr.Weasley'na Harry Potterist, aga nooo ausõna.. teha kõik kommentaarid Doctor Who osa kohta stiilis, et "Nii tore, et mr. Weasley saab ikka kosmoses ka rännata.." või "Ma kujutan nii hästi Rory't (doctor Who kaaslane, Mark Williamsi tegelase poeg dr.Who's) ette Weasley'de perekonnas.." jnejnejne.. Arglfdkgkdfgjrjkajsf.

Pole loodud fanfictionite jaoks, ilmselgelt.

(See on sama nagu inimesed näevad Hugh Lauriet ainult dr. House'ina, kuigi tal on suurepärane karjäär olnud ka enne sarja algust..)

Ma olen vait. Mul tegelikult pole mingit pointi selllel jutul siin hetkel... Hea võimalus mitte pakkida lihtsalt. (Edith pakib enda asju ja Sandra asju, mis meie majja tulevad ja üritab leida lahendusi..)
Tunni aja pärast peaks mingi laadungiga liikuma majja.

September 9, 2012

9.september

ma pole endiselt kolinud, et te teaks. Siin ju nii hea ja mugav..

Mul pole tegelt midagi asjalikku öelda, tõmbasin lihtsalt pildid jälle arvutisse ja mõtlesin, et jagaks siis.


Kui Edith avastas, et saab double exposure'it teha..


Üks päev käis kiisu külas (ja poosetas, väga)

Kui me Sandraga tegime välgu katsetusi - algul


Ja siis pärast natukest katsetamist..


Ja siis eelmine nädal oli Aberis vot täpselt nii lillene

September 6, 2012

6.september

Ma ei viiiiitsi kolidaaa...

Töööle ei viitsi ka kella 9ks minnaa...

mulle tundub, et mul on juba nii palju rohkem asju kui siis kui tulin.. tegelt on ainult mingid pesemisasjad lisandunud... aga miks see kohver siis nii täis on?


Tüng: Ei kolinudki täna.

September 5, 2012

5.september

1. Edith sai esimest korda hakkama Morrisonsi self checkoudis, ilma et masin oleks piiksuma hakanud ja karjunud "The assistant is coming now.." HURRAA.

2. Jaaaaaaa, head jõulu! Advendikalendreid ja šokolaadist jõuluvanasid müüakse, hurrraaa!

3. Tänase päeva veedan oreosid piima sisse kastes, baibai, ma olen busy.



(Ja vaatan oma eelmist postitust ja tahaks öelda, et Gwernydd käibki kahe d'ga, säh teile kõmrit)

September 4, 2012

4.september

Ma tahtsin öelda, et ma olen jube kade kõigi peale, kellel kool juba algas. Ebaaus!
Ja et ma tahkas juba hästiväga kooli, aga siis samas ega ei tahaks ka, teistsugune aasta tuleb.

Ja siis ma tahtsin öelda, et.. neljapäeval kolin uude majja ja et nagu alati võite mulle joonistada, kirjutada, komme ja raamatuid saata:

Gwernydd,
Riverside Terrace,
Aberystwyth
SY23 1PN
United Kingdom

Aga vat, võtke Teie see:



August 29, 2012

29.august

1. Mis mõttes, et august on kohe läbi?

2. Edith sai täna puldi kaamera jaoks - hoirasssaaaaa! Elagu ebay!


(3. Ma avastasin, et double exposure'it saab ka teha, OHJUMAL, aga ma ei hakka teid oma näo ja näidispiltidega rohkem piinama)

August 23, 2012

23.august

Et...eee... Aberis õitsevad maasikad... Jamh...


Ja uus library card on kole ja AberUni kollane..:(

Ja halb mõte on lasta Edith raamatukokku (kuigi enamus raamatuid, mis ma võtsin on kohustuslikud..aga ikkagi).

Ja Arts Centre'i kohvi on 5 penni kallim..

Aga, et... maasikad õitsevad...

August 20, 2012

Eelmise aasta alguses tegi Silver must ilusaid pilte Zenitiga :)


20.august

Tere, Aber.
Võinoh, paar päeva juba..
Suht mõttetu olen ja söön šokolaadi päev läbi.
Ja siis pesen UpperLimitis nõusid nii, et ise tilgun veest.
Ja siis mängin kossu, nii lühike nagu ma olen, mitte midagi aru ka ei saa, aga noh, see selleks :D
Ja siis käin igal võimalusele Morrisonsis, lihtsalt sellepärast, et see on nii ligidal ( sest ma elan Sandra juures, eksole.)
Ja siis.. Ega väga midagi pole. Riided lähevad järjest kohvrist kaotsi, tal vist kõht tühi või miskit.. Ma piisavalt loll-laisk ka, et mingit süsteemi küll ei viitsi korraldada.
Jah, kõik.

June 24, 2012

Mu pildi aasta kolis. Klikka kõrval linki, et näha uuemaid ja vanemaid pilte uues keskkonnas.

June 15, 2012

15.juuni

Lugesin just oma blogi, eelmise aasta maid ja juunit, et kas ma kirusin siis ka pakkimist. Kirusin küll.
Naljakas oli lugeda, ma kirjutasin niii..teistmoodi, vist. Aga kui vahva on, et ma olen ikka kirjutanud, ja siis saab lugeda, ja siis tuleb täpselt kõik meelde. nii äge!

Aga, ma nüüd kiruks pakkimist. Ja asju. Ma tõesti ei saa aru, kuidas mul on nii palju asju. For real. 8 kasti ja seljakott ja jalanõukott ja veel paar minikasti ja veel üks kott ja kohver ja ööasjadekott. mul on jube palju raamatuid tekkinud selle aastaga.. mul on kaks ja pool kasti täis raamatuid. okei, asi on ka selles, et ma olin laisk ja ei viitsinud osasid raamatuid tagasi raamatukokku viia, aga ikkagi. Ilusad on need raamatud, mulle meeldiks veel rohkem neid omada, aga jamh, võtavad palju ruumi (ja kui keegi nüüd ütleb, et aga muretse Kindle või asi, siis ma löön.. okei, võibolla mitte, siin oleks jah jube mugav siuke masin, aga ideeliselt on see idee kõigile minu ideedele vastu. Raamatu erilisus on selles füüsilises objektis, lehtede lõhnas ja sahinas, ja mitte elektroonilistes sõnades.)

Jah. Ülehomme, muidu.

June 14, 2012

Nt Live: Frankenstein

Kas te teate kui ilus on, kui sul on mingi asja pihta ülikõrged ootused, ja siis sa lähed ja vaatad seda, ja see on veel triljon korda parem? JAH, see on imeilus!

Ma tahtsin Frankensteini näha juba siis kui NT Live (National Theatre Live, salvestatud etendusi näidatakse kinodes) seda esimest korda näitas, nii umbes oktoobris või miskit, ma ei teagi miks, ma jubedalt tahtsin seda näha, aga magasin maha. Siis tuli vahepeal Benedict Cumberbatchi vaimustus, ja siis ma tahtsin seda selle pärast näha. Ja siis tuli uudiseid, et Danny Boyle võitis selle eest Olivier'i auhinna ja miskõik, ja et ta lavastab olümpia avatseremooniat. Palju põhjusi, milleks vaadata, onju?

Esimest sekundist kui film hakkas, ahmisin ma õhku, ja olin lihtsalt.. vaimustuses. Näitas proove ja taustalugu ja ma olin juba vaimustuses.. Ja kui see siis tegelikult hakkas, OH MU JUMAL.

Kõigepealt ma ahhetasin valgustust (muidugi) - neil oli vähemalt 1000 lambipirni riggitud lakke, ja kõik erinevatesse patchidesse ka (vist, ilmselt oli midagi paaris ja midaiganes, aGA) igatahes nad tekitasid laineid, ja tegid igast trikke. Ja siis kuidas Koletis (Cumberbatch) ronis "üsast" (ma arvan, et see on see, mida see pall endast kujutas) välja, sündis.

Esimesed kümme minutit me vaatasime miimi, kuidas Koletis õpib lihaseid kasutama, kõndima. Vau. Ma ei tea, sellline kehatunnetus saab olla ainult väga headel näitlejatel. Ma lihtsalt, istusin seal suu lahti, ja muudkui imestasin. Sa reaalselt vaatad seda 30-aastast meest laval, ja USUD, et ta näeb esimest korda jalgu-käsi, ja tal pole õrnematki aimu, kuidas need toimima peaksid. Nagu kitsetall, värisevatel kätel-jalgadel. Paneb jala maha, ja siis tasakaal jälle kaob. Aga lõpuks ta saab hakkama.

Ja kuidas ta siis hakkab õppima, põgenenud "kodust" (,sest dr. Frankenstein "viskab" ta kodust välja), tunneb ta esimest korda Päikest, kohtub inimestega, tunneb vihma, katsub muru. See õnn, mis oli esimesest Päikese soojusest, ohmujumal, see oli nii siiras, NIII siiras, tõeline õnn, oli ta häälitsustes (sest keelt ta ei olnud veel õppinud kasutama) ja liigustuses ja SILMADES. Jah, kogu selle meigikuhja alt oli näha õnne läbi silmade.

Aga kuidas kõik inimestega kokkupuuted lõppevad peksmise ja põgenemisega, tema koleda välimuse tõttu. Kuni ta kohutb pimeda mehega, kes õpetab teda, ja USUB, et ta on hea inimene, sest ta ei näe ta välimust. Esimesed sõnad, mida Koletis ütleb on "Fuck off you bastard! Get out!", sest see on see, mida ta kuulnud on.

Vastsündinud inimesest, "koletisest" sirgub mõtlev ja rääkiv intelligent, kes tahab teada, kust ta pärit on. Kes tahab leida oma "Masterit", sest ta on üksik, ta tahab tunda armastust.
Kuidas ta lõpuks leiab oma isanda, saab temaga isegi kokkuleppele, et ta teeb talle naiskoletise, kuid lõpuks siiski põikab ära oma kokkuleppest.
Kuidas inimene tunneb end Jumalana, tekitades elu surmast. Kuidas see tekitis on võimeline rohkem emotsioone tundma kui tema Valmistaja. Kuidas Koletis teab, mis on Armastus, aga Valmistaja teab ainult valemeid ja oma ego.

Ma lihtsalt.. Vaatasin seda 2 tunnist salvestus suu ammuli. Kõik helid olid perfektsed. Valgustus - MU JUMAL, see oli niii ilus, kõik need lambipirnid, ja siis parcanid valgus sein, ja hommikupäike läbi kanga, ja järv ja talv ja liustikud ja Inglismaa ilm,  ja tulekahju, kõik tehtud valgusega, millal kord suudan mina midagi sellist välja mõelda? Kõik näitlemine - see, seda ei saa kirjeldada, kui saab, siis on seda VÄGA raske ettekujutada, see oli lihtsalt, ma ei tea, kui keegi ütleb kunagi, et Cumberbatch pole hea näitleja, siis ma ausõna löön teda, sest ma pole kunagi näinud sellist näitlemist. Seda ei saa isegi näitlemiseks nimetada, sest see tähendaks millegi võltsimist, see oli OLEMINE, TUNDMINE, aah, ma ei teagi. See lihtsalt, vau.

Ja nüüd ma tahaks niii väga näha neid vastupidi rollidest (sest nad mängisid kordamööda, kord oli Cumberbatch Koletis ja Jonny Lee Miller Frankenstein, järgmisel õhtul nad vahetasid.). Ma kujutan ette, et nende Koletised on väga erinevad, aga ma tahaks loota, et ka Milleri Koletis on sama geniaalne kui oli Cumberbatchi oma.

See lihtsalt. Ma vaataks seda umbes miljard korda uuesti, ja ma usun, et see oleks endiselt sama vaimustuv, ja ma jääks ka pärast sajandat korda õhku ahmima kõige peale.

June 11, 2012

Tony Awards

Kell 1 mõtles Edith, et teeb viimase tiiru tumbrlis ja lähen ära lugema. Läks kehvasti sellega.. Keegi liveblogis Tony'sid ja siis ju Edith MUIDUGI ka otsima live stream'i.

3 tundi hiljem sai läbi, ja Edithi muusikaliteadmised olid täienenud miljon korda.

Esiteks. Neil Patrick Harris on maailmageniaalseim host!

ja teiseks, võidu muusikal "once". See muusika teeb mind niii rõõmsaks, et kohe, täiesti AJUVABA. Niii ilus on, et lausa..kurb :D




(Lisaks, valgus- ja lavadisain. Üligeniaalsed cyc'id on, millele on scenery peale projekteeritud, ja nii ilus ja reaalne on, ja ma pool aega lihtsalt ahhhetasin nende prožektsioonide (ma ausõna ei tea kuidas seda sõna kirjutada) ja valgustuse peale.. "Porgy ja bessis" näiteks, see oli nii ilus, et pisar tuli silma.. )

June 9, 2012

9.juuni

Ma mõtlesin, et siuke pisike torm oli, et pole hullu midagi..
Agaaa, võta näpust, inimesi päästetakse helikopteritega karavaniparkidest ja majadest, sest kõik on nii üleujutatud.
Rongiliiklus on kinni.
Kõik teed Aberist välja on suletud, sest need on üleujutatud.
Kaunis.

Pilte ( mitte minu tehtud!)




June 8, 2012

8.juuni

Torm kestab. ja Edith vaatas, et Keithil ilusad laine pildid juba üles, muidugi tuleb ju ka ise see retk mere äärde ette võtta!
Halb mõte! :D

Esiteks olin ma sekunditega läbimärg, ja ei näinud prillidest välja. Teiseks oli tuul nii tugev, et ma ei suutnud ühe koha peal seista. Reaalselt. See tuul lihtsalt liigutas mind kuhu tahtis. 

ilus hall meri oli, ilusate vägevate lainetega. Seekord ta vastu reelinguid ei peksnud, liiga kaugel oli, aga seal kaugemal oli näha et on ikka tugev torm. 

June 7, 2012

7.juuni

Esiteks, ma kirjutasin eile kõikidele tellimustele kuupäevaks 7.juuni, öösel avastasin, et tegelt oli hoopis 6. (ja ma veel tööl mõtlesin, et kurb küll, et ma ei saagi 6/06 kirjutada..bleh).

Igatahes. Käisin Telfordis. Istusin rongis ja naersin enda üle, et mul pole ju õrna aimugi, et mis koht see Telford siuke on, et kus täpselt maha minna, ja kui rongist välja saan, et kuhu siis edasi minna. Hurrraaa mulle :D
Väga lihtne oli, muudkui sildid näitasid, et Shopping Centre ja shopping centre, ja umbes 10 minutiga jõudsingi kohale.

Üldiselt. Paras pettumus. Poodides on väga koledad asjad. Bleh. VÄGA koledad. Või olen ma väga pirts. Imelikud lõiked, imelikud kangad, hirmsad hinnad.
Midagi sain, aga mitte pooltki nii palju kui ma oleks tahtnud. Ja ma olin nii pahur ja turts ka, sest kõik oli nii jura. Oehjah.

Ülivinge kaelkirjakuga pluusi sain, voh! Ja see müüja, kes seda mulle müüs, oli ka kõige ägedam!

JA siis jõin Costas Vanilli ice lattet, ja siis pärast ostsin Asdast Starbucksi Vanilli Frappucinot. Üks oli paras lurr, ja teine oli taevas. Ei ole mingit nalja, et Starbucks on lihtsalt nime pärast äge, ongi päriselt palju ägedam!

Jalad on läbiligunenud.

June 4, 2012

Veel

Ohsapoisss!
Kiku kutsus jooksma, millest kujunes pigem "lähme-seda-teed-mööda-kus-me-varem-pole-käinud" avastusretk! Ja ohsapoissss!

Jooks-kõndisime jõe ääres ja siis jõudsime miskise sillani ja siis seal oli imeilus kivine "rand" otse jõeääres..Mine või ujuma! Ja pehmed kivid! Lutsukivid! (mitte pisikesed valusad nagu north või south beachil) ja siis järgmised sada aastat me olime jalgu pidi vees ja viskasime lutsu ja nautisime päikest ja sooja! Imevahva!

(Siin on oja, ojas sina, jalgupidi vees..)

4.juuni

Ses suhtes, et mimõttes on juba juuni? Kuhu see aasta läks? Jooksis? Lendas? Kadus?

Muidu on veel nii, et kool on kaunilt läbi. Igasugused portfoolio jubedused (,mida mulle tegelikult meeldib teha..) ja reflekteerivad kirjatükid on sisse antud, ja ootame siis põnevusega tulemusi (võinoh..niivõrdkuivõrd põnevusega...).

Tuba on endiselt paberitükikeste ja üleliigsete prinditud piltide ja raamatut ja riiete, mida pole jõudnud ära panna, seapesa. Aga eks vaikselt olen siin pannud kooliasju karpidesse ja sorteerinud natuke asju, mõelnud vähemalt, et mis tuleb, mis läheb, mis jääb.. Keeruline värk kogusee kolimine ja pakkimine ja kaugele reisimine.

Muidu on täpselt see, et mu keha üritab praegu kõik enne üheksat ärkamised tagasi magada ehk vabal päeval kipub uni kella 1ni kestma. Ja muidu olen loid ja naudin vaheaega. Jei. Tähendab, eks see ilm siin teeb ikka tünga, ja siis kui oli kõige kiirem 2 nädalat ja koguaeg oli vaja midagi asjalikku teha, siis muudkui oli kõrvetav kuumus, aga nüüd kui kõik on tehtud, ja nagu võiks soojust (ses suhtes, et ega see kõrvetav kuumus mulle ei istunudki...lihtsalt rõve on teha asjalikke asju siukese palavusega..), ja ilusaid ilmasid (ilmu?? või ilmasid? ilme?? eesti keel on täitsa ära ununenud) nautida, aga kus sa sellega. Eile oli terve päeva teki all, sest tuba oli jälle nagu jääkamber.

Jah.. Asjalikku juttu ei oska ajada, vot.

May 30, 2012

Tick, tick..Booom!

jonathan larson. muusikali maailma geenius. geniaaalne heliteos. geniaalne kui teada taustalugu, ja larsoni elu, natukenegi, märgata seoseid järgmise muusikaliga või eluga või..

ja siis.. booom. WTF, mida ma vaatasin?
Ei, nagu.. Võibolla on stsenograafia pähe hakanud ja ma olen natuke liiga kriitiline, ja ma ei tea muusikast midagi, niiet ei tohiks üldse kritiseerida siukest asja nagu laulmine või pillimäng või helitehnika, aga.. see oli lihtsalt VALUS.

Eriti kuna.. Will, Will on pagana hea laulja, pagana hea näitleja, võibolla veel parem tehniline ja stsenograafia mees, aga tema Jonny.. Oli nii nõrk, et tahtsin nutta. Mees, sa ei saa nii kõrgelt laulda. Ja su falsett on kohutavalt nõrk, ja see kõlab kohutavalt halvasti, miks, oooo, miks te lihtsalt helistikke ei vahetanud (või käivad helistikud kuidagi muusikalide lavastamisõiguste juurde??)

Ja..kallis Chris helipuldis.. igakord kui laul lõppeb ei pea tõmbama laulja mikrit maha, eriti kui ta jätkab rääkimist.. Ja siis teinekord võiks ikkagi mäletada vahel mikri uuesti tööle panemist, onju. Tegu polnud lavastusega, kus oleks..maeitea..15-20 näitlejat peamikritega, et no, läks seekord nihu, ja keegi jäi peale panemata, EI, 3 lauljat! 3!!! Argh. ..

Kallis Stephen, valguspuldis. MIKS????? MIKSSS???? Follow spot? Realllly? Miks? Tahtsin natuke nutta kui see tööle läks esimest korda. Esiteks, see valgustas tervet friiking publikut, 2. veel värisevamat operaatorit ei tahtnud sinna panna? Võdinvõdinvõdin.
Ja siis. PUNANE?? Miks, oo, miks, arvad sa kallis Stephen, et punane näeb laval hea välja, sest see absoluutselt ei näe.. See peab olema väga täpselt läbi mõeldud, punase panemine lavale...aga üldiselt on see lihtsalt.. kole.. Ja siiss.. Jumal küll.. Ma saan aru, et oranz ja sinine ja külm ja soe, aga palun paneme siis intensiivsused paika, et poleks lihtsalt rõve oranz lava, sest nagu Lorien ütles: "Keeeegi ei kasuta oranzi... Oranzi kasutame ainult juhul kui on tegemist "Lion Kingiga"". AARGH. Ja mis friiking. Aaargh.. Tahtisn nutta. Parcanid. Miks? Ma ei saa endiselt nende funktsioonist aru, sest ma ei saa aru, miks peaks keegi tahtma kasutada üksikuid parcane üldse..kunagi.. Blörgh.. Ja täna oli eriti kole.. ja siis olid fresnelid keskmisel baril ja profiilid taga ja see oli üks fookuse sögamöga, sest aargh.. kõik kattusid ja ei kattunud ja siis olid mingid tühjad kohad.. ja siis mingis kohas tuli lambist sisse mingine sidelight veel. Ja lihtsalt..oli väga kurb.. väga kurb..


(okei. ma olen nüüd kuss.)

Gei mees oli hea. Ja bänd oli hea (vahepeal ei olnud, aga ma lubasin kuss olla).. Ja dirigent oli hea ja rõõmus. Ja ekstrad olid head. jamh. "Therapy" oli ka päris hea.. Ja "Why" oli peaaegu üleelatav. Aga jah.

May 26, 2012

26.mai

3 tundi stage managementi. Jeesus.

Aga eile, eile käisin teist korda 3.aasta stsenograafia tudengite näitusele. Teemaks oli da Vinci. See, et kuidas mõni asi da Vinciga seotud oli, jäi küll kohati kaugeks, aaaga see selleks. Palju ilu.

Aga, mis ma tegelikult öelda tahtsin oli, et Simon oli seal.. Tuli mu juurde..küsis:"Oled sa oma Advanced Productioniga grupiga rahul?" Mille peale mina:"Et..Nooh, ma oleks ikka tahtnud vist natuke rohkem "His Dark Materialsi" teha.. Aga et on okei, sest..noh, seal on niikuinii palju inimesi, ja muidu pole Joanil kedagi..ja.." Mille peale Simon: "Kui see probleemiks muutub ja sa vahetada tahad, tule räägi minuga!" Ja jalutas minema.
Mille peale ma tükkaega itsitan ja mõtlesin, et "Mis pagan see nüüd oli?"

---

Ja tänase koha pealt.. Ärge nüüd öelge, et ma ikkagi ei võtnud oma totrat armsat oranzi mütsikest Eestist kaasa? Mõtlesin, et lähen õue lugema, aga ma siis arvan siiski, et mu jahe ja päikesetu tuba on parem koht.

May 25, 2012

25.mai

Õues on tappev 26º kraadi. Pole õhku, mida hingata.
Õnneks on mu tuba jahe ja hea.

Ja ma "kogemata" tõmbasin Qlabi. Oih. :)
Ja stage management võtab praegu suht üle mu elu. Hurrraaaa.

(Ja Edith õppis just inglise keelsel klaviatuuril igasuguseid täpielukaid ja sümboleid tegema, jee)


----

Ma vihkan, et kõik grupitööd ja info toimib läbi feisbuuki.. Igakord kui ma mõtlen, et peaks midagi grupilehelt uurima, avan feisbuuki, uurin seda, vaatan uudiseid, vaatan notificationeid, ja panen feisbuuki kinni.. Ja siis tuleb meelde, et tegelt oli midagi asjalikku ka vaja uurida.. >_<. bleh.

May 18, 2012

Punk Rock

Oh, Simon Stephens. Sa meeldid mulle, päris palju. Mulle meeldib su stiil, ohniipalju. "Punk Rock" on siis Simon Stephensi näidend, üks paljudest, Pornography on ka seal hulgas, ja noh, Porno on ju ka kole-kaunis näidend.  Sama oli Punk Rockiga. Kole teema, ilus näidend.

Nomadic Players mängisid seda Arad Gochi teatris. Oh, küll nad on endale andeka trupi kokku saanud. Nad suutid pinge selleni kasvatada, et ma võpatasin lihtsalt iga liigutuse peale, mis näitlejad laval tegid, sest pinge oli...taevas.

Ma ei tahagi midagi palju öelda, suurepärane oli. Natuke segane, jättis lahtisi otsi, aga see on vist Stephensil kombeks. Taaskord tahaks lugeda skripti, sest teine komme Stephensil on, on jätta hästi palju lahtisi otsi ka lavastajale (kuigi mulle tundub, et seekord päris nii polnud..)

Tahan veel öelda, et ma vihkan blackoute. Ja ma vihkan kui muusika on seal lihtsalt nime pärast. Ehk igakord kui oli blackout/stseeni vahetus, mängiti hästi valjult punk rokki. Blergh. Nagu pagana The Mourningus, blergh.

Aga, ei, suurepärane, muidu. Aah! Ai mulle meeldib teater!

May 15, 2012

Muru Lugu

Filmivad, Gemma, Kristina, Tabby, Edith. Edith tahab Gemmale öelda, et mine muru peale, siis on pehmem paljajalu. Muidugi ei tule sõna "muru" meelde inglise keeles. Ütlen siis talle "Muru!" ja seletan, et see on, see noh..Kristina tuleb vahele ja ütleb, et "Grass".
Gemma: "It's good to know these words in Estonian you know. What if you faint, and if you won't get lied onto grass, you'll die. And then you're taking your last breaths, and all you can say is "Murruuu..muruu.." and then everyone would be "OMG, what is she trying to say???!" but then there's me and I'll know then that it means Grass in Estonian, so I can yell at them, at let them place you on grass, and then I'll save your life!"


Vot.

15.mai

Ma ei tea, mulle meeldib olla teatris kella 9st hommikul kella 5-6-7ni õhtul. See on sigaväsitav ja stressirohke ja vastik ja palju on passimist, aga siiski.. pole sellele meeldimisele vist vastast.
Sellepärast ma siin vist olengi.

Aga siiski tahaks praegu lihtsalt istuda maha ja jalgu trampida ja jonnida ja mitte midagi teha. (Aga nii ma tunnen peaaegu koguaeg, niiet vahet vist pole..).

Aga kuidagi tühi tunne oli võtta 40 lambipirni laest alla. Meh.

May 11, 2012

10.mai

Ma alati ütlen, et ma ei igatse kedagi, aga täna selgus, et täpselt sel hetkel kui ma räägin kellegagi, kellega ma pole pikka aega rääkinud, selgub, kui vähe-palju ma inimest igatsenud olen.

Ehk 6 tundi Werontsiga juttu ajades läks nagu niuhti, ja oi, Pagan, kuidas ma ikka igatsesin teda.

leidsime, et kõik on nii lahku kasvanud, ja et.. järgmine aasta on veel hullem, sest kõik on ära igalpool. Kurb hakkas..




--

AGA. KassKassKassKasss.. Ja keegi ei teadnud ta nime, raisk. Aga KassKassKassKass, reaalne kass, keda ma sain taga ajada, ja ta on seal järgmine aasta ka, ja pagan küll, ta hakkab mu sõbraks! Isegi kui ta praegu vist suht viskas mind, sest ma ajasin teda taga koguaeg (nagu kolmeaastane, kes näeb kassi ja üritab pai teha, aga hästi ei tule välja, ja see näeb välja nagu ta üritaks kassi lömastada..)

May 9, 2012

9.mai

Vihm lõhnab nagu suvi.
Pea valutab nii tugevalt, et tahaks oksendada, okei, praegu on parem, aga enne..
Simonil on ülehomme sünnipäev.
Olen origamikunn ja õmblemiskunn.

May 7, 2012

4.48 Psychosis

Taipasin äkki KUI kriitiline ma olen teatri suhtes. See vist tuleb ajaga..sest ühel hetkel, olles piisavalt palju näinud, tuleb hetk, kus kõik, mis ma näen polegi hea. AGA..siiski ma arvan, et mu teatrielus on olnud rohkem ilu kui koledust.

4.48'ga oli siuke...huvitav suhe.. Ma tahtsin seda jubedalt näha, sest see on Sarah Kane'i kirjutis, kusjuures, ta viimane, enne kui ta enesetapu tegi. Ainus, mis ma Kane'ist enne teadsin, oli, et ta kirjutas Tybalti monoloogi (Draamateatri "Julias", mis tegelt on ta etendusest "Crave") ja et ta oli nats hullumeelne, ja tegi enesetapu. Kõik. Aga ilmselgelt oli see piisav, et oodata terve aasta, et näha 4.48't.
Jaaaa, mul oli õigus. See tekst oli vapustavalt vaimustav (kuigi ma tahaks seda ka lugeda..sest see on seda sorti tekst, mida mulle vist meeldiks rohkem lugeda kui näha/kuulata).

AGA. See oli Castaway trupi poolt, mis on siuke, "Võtame kõik vastu, ja paneme kõik lavale" trupp. Ehk seal oli absoluutselt igasuguseid tüüpe. Vanemaid inimesi, kellel on reede õhtuti (võinoh, mil iganes neil proovid on..) natuke vaba aega, ja midagi targemat pole teha. Vanemaid inimesi, kes on absoluutselt 100% teatrifanaatikud. Noored, kes tahavad saada staarideks, ja ükskõik milviisil. Noored, keda tegelt ka huvitab teater. (ja siis ma mõtlesin, et jõle hästi on näha, mida inimene arvab, vaadates, kuidas ta mängib..massi näiteks..). Need, kellele tekst tähendab päriselt ka midagi, kes seostavad end sellega. Ja siis need teised, kellele see on mass suvaliselt kokku möksitud sõnu, mis tuleb JÄLLE pähe tuupida..

Igatahes.. kirju seltskond ei anna kõige paremat tulemust. Kuigi..see oli päris hea.. Osad kohad olid päris head. Seal oli üks Poola tüdruk, kellel oli umbes kõige rohkem teksti, ja ta elas igale lausele niii kaasa, teda oli nii vahva vaadata, sest..noh, mina olen omadega endiselt kompleksis kuskil avalikult inglise keeles rääkimise ees, niiet ta oli niimoodi laval ja suure aktsendiga ja rääkis palju..ilus oli lihtsalt, vist.

Aga, mis oli absoluutne turn-off oli valgustus. Eriti kui ma olen nüüd teadlik sellest. Ja märkan seda rohkem, meelega. See oli kohutav! Mingid jumala suvalised värvid kokku miksitud.. Lihtsalt mingi..plögalöga. Kuigi, põnev oli siis vaadata, et mis prože täpselt, mida tegi, sest me olime stuudios ja kõik laternad olid näha. Eks oli ilusat ka.. Vahepeal spotlightid toimisid hästi, aga siis astusid näitlejad neist välja, ja siis nad ilmselgelt ei toiminud hästi. Siis oli ilus, kuidas nad olid valge cyclorama taga ja tegi varjukolle. Aga üldiselt oli see lihtsalt, et "tahaks hästi sigrimigrit, palun!"

Jamh. Ja üldiselt ma ei saanud tihti aru, et mis need tegevused olema peaksid, mis nad tegid, aga..see vist ei häirinudki nii palju.. Võibolla natuke siiski.. Hästi palju oli ringi tõmblemist, mis osade puhul oli päris arusaadav, et miks nad ringi tõmblevad, aga teised olid jälle täpselt, et "lavastaja ütles, et kõnni ringi, mina kõnnin ringi..."

Ühesõnaga. Et..tahaks lugeda seda nüüd.